Noored tarvitavad varasemast enam e-sigarette, huuletubakat ja rahusteid

„Mõne uimasti puhul on näha positiivseid suundumusi  – näiteks on vähenenud suitsetamine ja kanepitarvitamine. Hea on ka see, et rohkem on neid 15−16 aastaseid, kes ei ole kunagi tarvitanud alkoholi. Samas teeb muret, et alkoholi sagedamini tarvitavate noorte hulk võrreldes eelmise 2015. aasta uuringuga ei ole vähenenud,“ selgitas uuringu juht, TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.

Ligi kolmandik 15-16 aastaste noortest on tarvitanud alkoholi viimase kuu jooksul ja veerand on olnud purjus viimase aasta jooksul. Viimase kümne aasta jooksul on kahanenud nii ühel joomiskorral suures koguses alkoholi tarvitamine kui ka alkoholi suures koguses tarvitamise sagedus, ulatuslikum langus on olnud just poiste seas.

„Kuigi näeme vähenemist sigarettide suitsetamises, on samal ajal kasvanud e-sigarettide ja huuletubaka kasutamine,“ lisas Vorobjov. E-sigarette kipuvad enam tarvitama poisid ning huuletubakat tüdrukud. Vähenenud on kanepitarvitamine, aga samas on uus suundumus ilma arsti ettekirjutuseta rahustite ja/või uinutite tarvitamine, mis on eelmise uuringu tulemustega oluliselt tõusnud 9 protsendilt 15 protsendile.

Õpilased saavad uimastitega seotud riskide kohta infot terviseõpetuse tundidest, aga palju ka internetist ja sõpradelt, mis võib kallutada noorte teadmisi ja hinnanguid. „See võib selgitada, miks noored hindasid narkootiliste ainete tarvitamisega seotud terviseriske madalamaks kui varasemates uuringutes,“ selgitas Vorobjov.

Sigarettide, alkoholi, kanepi ega rahustite/uinutite osas ei ole viimase nelja aasta jooksul suuri muutusi toimunud. Mõnevõrra kergemaks on muutunud ecstasy kättesaadavus. Peaaegu iga teine koolinoor saab alkoholi sõprade käest, mis rõhutab alkoholimüügil vanuse kontrollimist.

Uuringust tuli selgelt välja, kui olulised on head suhted vanematega ja vanemlik kontroll, kokkulepete olemasolu ja nende järgimine. Näiteks nende noorte seas, kes hindasid suhteid oma vanemaga heaks, oli tunduvalt vähem igapäevaseid suitsetajaid, samuti tarvitasid need noored vähem alkoholi ja narkootilisi aineid.

Selgus ka, et noorte uimastitarvitamine ei ole seotud nende hinnanguga oma perekonna majanduslikule olukorrale, kuid on seotud taskuraha suurusega. „Kindlasti ei tähenda see, et noorele ei peaks andma taskuraha, vaid vanem peaks pöörama rohkem tähelepanu sellele, kuidas noor taskuraha kasutab. Näiteks üks ohumärk võib olla järsult suurenenud vajadus raha järele,“ lisas Vorobjov.

Uuringutulemused kinnitavad, et noortele suunatud ennetustöös tuleb samaaegselt tegeleda nii uimastite kättesaadavuse vähendamisega kui ka, noorte sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamisega ning vanemahariduse pakkumisega.

Taust:

TAI uuring „Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15-16-aastaste õpilaste seas“ keskendus põhjalikult erinevate uimastite tarvitamisele noorte seas ning toodi välja seoseid mitmesuguste teiste teguritega, nt suhted vanematega, info hankimine, vabaaja tegevused jms. Uuringus võrreldakse andmeid varasematega.  Uuringut on korraldatud alates 1995. aastast, eelmine uuring toimus 2015. aastal.

Antud uuringuaruanne käsitleb Eesti andmeid, ent uuring on osa rahvusvahelisest uuringust, milles osaleb üle 35 Euroopa riigi. Rahvusvahelised andmed ei ole praegu veel saadaval, riikidevaheline võrdlus avalikustatakse sügisel.

Täpsem info uuringu aruandest.