Uutesse tubaka- ja nikotiinitoodetesse peab suhtuma suure ettevaatusega

Peamine tootjate argument võrreldes tavasigarettidega on tubaka põlemisprotsessi puudumine. Tootjad keskenduvad sageli sellele, mida e-sigaretis ei ole, kuid jätavad kirjeldamata selle, mida need sisaldavad. E-sigaretid ei ole ohutud, vaid nende toksilisus peitub eelkõige erinevates maitse- ja lõhnaainetes ning nende kuumutamises.

E-sigareti vedeliku puhul on tegemist keemilise seguga, kus leidub näiteks propüleenglükooli, glütserooli, karbonüüle (metanool, atsetoon, diatsetüül jne), metalle (tina, nikkel, kroom), lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja nanoosakesi. Keegi veel ei tea lõplikult selliste segude pikaajalist mõju kopsudesse hingamisel. Samuti ei ole ka puhas nikotiin lihtsalt sõltuvust tekitav aine, vaid sellel on eraldiseisvad mõjud rakutasandil. Nikotiin vähendab keharakkude võimet suruda alla kasvajate arengut, tagajärjeks on suurem oht vähi tekkeks.

Praeguseks on selge, et e-sigaretid on tervisele ohtlikud ja käivitavad mitmeid haiguslikke protsesse sarnaselt tavalise suitsetamisega. Kuidas konkreetne e-sigaret tervisele mõjub, sõltub ka konkreetse seadme ehitusest, võimsusest ja selle tarvitamisest. Kui tavasigaret saab otsa mõne minutiga, siis e-sigareti aku kestab kaua ja on suur oht tarvitada märkamatult väga suuri koguseid kahjulikke aineid.

Kuigi pikaajalisi uuringuid, millega inimestel mõõdetakse haiguste tekkimist, veel ei ole, on rahvastiku uuringutest näha e-sigareti tarvitajate suurem haigestumine insulti, infarkti ja südame isheemiatõppe. Loomkatsed näitavad e-sigareti tossuga kokku puutuvate hiirte haigestumist vähkkasvajatesse. Ameerika Ühendriikides registreeritud e-sigaretist põhjustatud surmajuhtumitest on suurem osa seotud tetrahüdrokannabinool (THC) vedelikuga. Samas aina enam satub inimesi haiglasse ka nn “e-sigareti haigusega”, mille tunnused on valu rindkeres, köha, oksendamine, õhupuudus, kiirenenud pulss ja omalaadsed kahjustused kopsudes.

Nikotiin on äärmiselt tugev sõltuvust tekitav aine, millest loobumine ei ole lihtne. Kuigi osad inimesed on võimelised vaid tahtejõuga sellest iseseisvalt loobuma, võib see teiste jaoks olla pikk teekond paljude tagasilangustega. Abi leiab nikotiini asendusravist või tubakast loobumise nõustamisest ja vajadusel ka retseptiravimitest.

E-sigarettide kasutamine soodustab segatarvitamist

Kui e-sigaret oleks tubakast loobumise toode, peaks e-sigaretile kohalduma ravimite ja meditsiiniseadmete turule toomise tingimused, sest loogiliselt võetuna peaks enne turule laskmist tõestama toote ohutust ja efektiivsust. Paraku on uute tubakatoodete puhul protsess olnud tagurpidine: kõigepealt lastakse toode vabalt müügile ja siis tervisespetsialistid peavad justkui tagant järgi tõestama nende  mõju tervisele. On selge, et e-sigarettide tootjaid/turundajaid ei huvita sugugi suitsetamisest loobujad, vaid töötatakse eesmärgiga  aegamisi turuosa suurendada ja enam uusi tarvitajaid leida. Sageli hakkavadki suitsetajad tarvitama tavasigarette ja e-sigarette segamini, mis tähendab, et organismi satub lisaks tavasuitsule ka aineid, mida leidub e-sigaretis, ning nende koosmõjus võivad tekkida omakorda uued tervist kahjustavad ainekooslused.

Tõenduspõhised võimalused nikotiinsõltuvusest vabanemiseks on olemas

Suitsetamisest loobumisel ei kasutata sigarettide alternatiive, vaid nikotiini asendusravi, mis on apteekides kättesaadavad plaastrite ja närimiskummide kujul. Oluline on sisuline erinevus e-sigarettidest, sest loobuja peab sõltuvusest vabanemisel ületama nii käitumuslikke kui neurobioloogilisi barjääre.

Nikotiini asendusravi kasutatakse vastavalt raviskeemile, mis määratleb nii kasutatavad doosid, manustamise viisi kui ka ravi pikkuse (umbes 8 nädalat), mille jooksul doosi alandatakse ja pikemalt tooteid edasi ei tarvitata. Nikotiini asendusravi plaastrite puhul ei saa inimene sama suurt kogust nikotiini kui suitsudest või e-sigaretist. Samuti ei kõigu nikotiini hulk veres üles-alla nagu suitsetamise või e-sigarettide tarvitamise  puhul, vaid hoitakse selle ühtlast nivood.  Kuna puuduvad kliinilised uuringud, mis tõestaksid e-sigarettide efektiivsust ja ohutust meditsiinitootena, ei saa neid võrrelda apteegis müüdavate tubakast loobumise vahenditega.

Lisaks tuntumale nikotiini asendusravile on ka teisi meditsiinilisi suitsetamisest loobumise vahendeid. Perearst või tubakast loobumise nõustaja saab välja kirjutada ka tablettravimeid (varenikliin, bupropioon), lisaks saab professionaalilt ka nõustamist, mis aitab hoida motivatsiooni. Uuematel andmetel annab raskematel juhtudel häid tulemusi just erinevate ravimite kombineerimine, kuid kindlasti tuleb väga hoolikalt jälgida inimese kaasuvaid haiguseid, kasutatavaid ravimeid jne. Üldiselt on kõik loobumisviisid tõhusamad professionaalsete nõustajate kaasabil, kes aitavad kogu protsessi kavandada. Samuti on väga oluline  lähedaste toetus (nt ühel abikaasal on raske suitsetamisest päriselt loobuda kui teine edasi suitsetab, sõprade mõju jne).

E-sigaret on sõltuvuslõks paljudele noortele

Suur osa teadlaskonnast ja rahvatervise spetsialistidest üle maailma on mures e-sigarettide massilise turule tuleku pärast, sest nende kvaliteet on väga kõikuv, tooted on pidevas muutumises ning pikaajaliste tervisemõjude hindamiseks on vaja rohkem aega. Nii Maailma Terviseorganisatsioon kui Maailmapank juhivad tähelepanu, et e-sigaretid ja teised tubakaga sarnaselt tarvitatavad tooted normaliseerivad suitsetamist, suurendavad nikotiinisõltuvust noorte hulgas ja toovad nad taas ringiga tagasi tavasigarettide juurde.

Eelmisel aastal ajakirjas British Medical Journal avaldatud artikkel toob välja, et Kanada noorte hulgas suurenes e-sigarettide tarbimine 2017. ja 2018. aasta võrdluses 74%. Kuigi tootjad väidavad, et need tooted on mõeldud täiskasvanutele ja tubakast loobujatele, saab neist paraku sõltuvuslõks paljudele noortele.

Viimase kümnendi jooksul on igapäevasuitsetamine vähenenud, meeste seas 15% ja naiste seas 4%. 2018. aasta täiskasvanud rahavastiku tervisekäitumise uuringu järgi on Eestis igapäevasuitsetajaid 17% täiskasvanud rahvastikust. E-sigarette tarvitab igapäevaselt vaid 1,5% inimestest.

Viimasest kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust nähtub paraku suundumus, et aina rohkem lapsi Eestis alustab suitsetamist e-sigaretti proovides. Elu jooksul on e-sigaretti proovinud 36% poistest ja 24% tüdrukutest. E-sigaretti on proovinud 9%  11-aastastest,  30%  13-aastastest ning  51%  15-aastastest.  

Tubakatööstuse manipulatsioonid kordavad ajalugu

Mõeldes ajaloole on tavasigarettidega käidud läbi sama rada, kus tubakatööstus eitas süstemaatiliselt, et nende tooted võivad põhjustada vähki – praeguseks on tõde teada. Ka e-sigarettide puhul on näha, et tööstuse/tootjate poolt levitatavad uuringud on erapoolikud ja vastaspoole argumente püütakse maha vaikida või nende tähtsust vähendada. Ka Eestis on olemas tugev toetusrühm e-sigarettidele  - ühendus Suitsuvaba Eesti, kes toetub suurelt jaolt Suurbritannia uuringutele, kus huvigruppide lobitöö on otsustajate hulgas vilja kandnud.

Neile, kes täna otsustavad e-sigarettide tarvitamise kasuks, peab rõhutama, et tegemist ei ole ohutu tootega ja pikaajaliste tervisemõjude tagajärjed selginevad tänaste tarbijate baasil.

On aeg murda sõltuvusest välja, et mitte teenida oma tervise arvelt kasumit tubakatööstusele.