Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Vähitõrje

Registrid ja uuringud

  • Peame vähiregistrit, mille andmetel põhineb riiklik vähihaigestumus- ja -elulemusstatistika
  • Peame vähi sõeluuringute registrit, mille andmete alusel analüüsime ja hindame sõeluuringuprogrammide tõhusust ja kvaliteeti
  • Vähihaigestumuse ja sõeluuringute andmed leiab terviseuuringute ja -statistika andmebaasist
  • Teeme vähi valdkonnas epidemioloogilisi, sh registripõhiseid teadusuuringuid ja osaleme Eestisiseses ja rahvusvahelises teaduskoostöös
  • Meie uuringute tulemused võimaldavad hinnata vähitõrje tõhusust ja aitavad kaasa kliiniliste otsuste tegemisele

Vähiennetus ja tervisepoliitika

  • Tegeleme vähki haigestumise riskiteguritega nagu toitumine, alkoholi liigtarvitamine, tubakatarvitamine
  • Juhtisime vähitõrje tegevuskava 2021–2030 väljatöötamist ja panustame selle elluviimisse ja hindamisse
  • Osaleme sõeluuringuprogrammide väljatöötamises ja uuendamises
  • Jagame tõenduspõhist teavet avalikkusele, tervishoiutöötajatele ja poliitikakujundajatele
  • Teeme koostööd eri tervishoiuasutuste, ülikoolide, ministeeriumite ja organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal

Sõeluuringud

  • Osaleme rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute korraldamises vähi sõeluuringute registri kaudu koostöös Haigekassaga
  • Toetame mammograafiabusside töös hoidmist

Vähipatsientide toetus

Seotud

Uudis

Eestis on järjest vähem vähke, mille korral jäävad meie elulemusnäitajad alla Põhjamaadele

Vähipatsientide elulemus on Eestis viimastel aastatel kõige rohkem paranenud leukeemia, nahamelanoomi ja pärasoolevähi korral. Sellisele järeldusele jõuti Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud raportis “Vähk Eestis: haigestumus 2019 ja elulemus 2015–2019”. Enamiku vähkide korral on viis aastat pärast diagnoosimist elus sama palju patsiente kui Põhjamaades, ent mõnel juhul võib elulemuses siiski täheldada mahajäämust.
Uudis

Iga viies vähijuht diagnoositi tervetel kaebusteta inimestel just sõeluuringute käigus

2019. aastal avastati rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu käigus kokku 384 uut vähijuhtu. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 2029 rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi esmasjuhtu. Seega diagnoositi iga viies vähijuht tervetel kaebusteta inimestel sõeluuringute käigus, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud episoodide tulemuste aruandest.
Statistika

Sõeluuringutel avastatud vähijuhud 2018

Vähi sõeluuringutes osaledes on võimalik avastada vähieelseid seisundeid ja pahaloomulisi kasvajaid varases staadiumis, kui haigust on võimalik välja ravida. 2018. aastal osales sõeluuringul vaid pooled kutsutavatest. Sõeluuringute käigus avastati 187 rinnavähki, 16 emakakaelavähki ning 55 jämesoolevähki. Vähieelseid seisundeid diagnoositi emakaelavähi sõeluuringul 42-l ja jämesoolevähi sõeluuringul 152-l inimesel.