Probleemkohti teades saab lastele luua heaolu soodustava koolikeskkonna

Võrreldes 2015. aastal tehtud uuringuga oli 2019. aastal Eesti kooliõpilaste seas sigarettide suitsetamine langenud 60%-lt 48%-le. Kui rääkida teiste tubakatoodete tarvitamisest, siis on vähenenud vähemalt korra elu jooksul vesipiibu tarvitamine, 46%-lt 2015. aastal 27%-le 2019. aastal. Negatiivse poolena tuleb välja tuua, et mõnevõrra on kasvanud e-sigarette tarvitanute osakaal, seda eriti poiste hulgas 55%-lt 61%-le. Samuti on suurenenud huuletubaka tarvitamine, eriti tüdrukute seas, 13%-lt 20%-le. Siinkohal on oluline märkida, et huuletubakas või rahvakeeli mokatubakas ei ole tavasigaretist ohutum ning nikotiini mõju on sarnase tervist kahjustava toimega. Huuletubaka erinevuseks võrreldes tavasigaretiga on, et seda saab tarvitada suhteliselt märkamatult, näiteks kooliruumides või isegi klassitunni ajal.

Kuna õpetajatel ja teistel ümbritsevatel inimestel on huuletubaka tarvitamist raske märgata, siis on ka keeruline aidata tarvitajat sellest loobumisel. Laste igapäevategevuste märkamisel saavad abiks olla kooli muu personal, kaasõpilased ning lapsevanemad. Oluline on kehtestada omavahelised kokkulepped tubaka jt uimastite vaba (kooli)keskkonna osas, mida ühtselt mõistetakse, järgitakse ja regulaarselt meelde tuletatakse. Kokkulepete sõlmimise protsessi on oluline kaasata ka lapsevanemad, et nii koolis kui ka kodus järgitaks ühtseid väärtuseid.

Alkoholi mittetarvitamine on üha populaarsem

11−15-aastaste koolinoorte seas on kasvanud nende laste arv, kes ei ole mitte kunagi elu jooksul tarvitanud alkoholi (60% küsitletutest 2018. aastal). 15-16 aastastest pisut üle kolmandiku (39% 2019. aastal) oli tarvitanud alkoholi viimase 30 päeva jooksul ja see ei ole muutnud võrreldes 2015. aastaga (38%). Kord nädalas (vähemalt kolm korda viimase 30 päeva jooksul) tarvitasid 15-16 aastased alkoholi sarnaselt 13% nii 2015. kui ka 2019. aastal. Ligi kolmandik (32%) noortest on purjutanud ehk tarvitanud alkoholi suures koguses ühel joomise korral viimase kuu jooksul ja sarnaselt kolmandik (34%) on olnud purjus vähemalt korra elu jooksul. Alkoholi tarvitamisega seotud käitumises poiste ja tüdrukute vahel suuri erinevusi ei ole ja võib öelda, et tüdrukud tarvitavad alkoholi sarnastes kogustes ja sarnase sagedusega. Murettekitavaks on see, et tarvitatud alkoholiliikidest siidri, veini ja õlle kõrval, on esikohal kange alkohol, mida oli tarvitanud 28% koolinoortest viimase kuu jooksul. Lisaks peab iga teine õpilane alkoholi kergesti kättesaadavaks. Alkoholi saadakse peamiselt sõprade, vanemate või mõne teise tuttava kaudu. Alkoholi kättesaadavuse kohta selgus uuringust, et ligikaudu veerandile õpilastest on pakkunud alkoholi lapsevanem ja 3% lapsevanematest on oma lapsele ise alkoholi ostnud. Vanematel võib olla ekslik arvamus, et pakkudes või ostes ise noorele alkoholi, on turvalisem olukorrast, kus noor hakkaks iseseisvalt eksperimenteerima. Uuringud aga on näidanud, et lapsed, kelle vanemad on kodus nendega alkoholiteemadel arutlenud ja alkoholi mittetarvitamise osas oma kindlat suhtumist näidanud, joovad teismelisena vähem alkoholi. Oluline on, et vanemad lapse vanuse kasvades jääksid seatud piiridele alkoholi tarvitamise osas kindlaks. Selliseid kokkuleppeid saab õpetaja eestvedamisel ka klassi lapsevanemate vahel arutada ja teha, et kõik klassi lapsevanemad lähtuksid sarnastest põhimõtetest ning ei pakuks või ostaks noortele alkoholi. Noore organism, sh aju, on alles välja kujunemas ja mida hilisemas eas alustatakse mistahes uimasti proovimise/tarvitamisega, seda suurem tõenäosus on vähendada nende ainete negatiivset mõju tervisele ja võimalikku probleemset tarvitamist nt hilisema sõltuvuse välja kujunemist.

Iga kolmas 15-16 aastane koolinoor on proovinud/tarvitanud mõnda narkootilist ainet vähemalt korra elu jooksul. Kanep on levinuimaks tarvitatud narkootiliseks aineks. Sarnaselt alkoholile on mõnevõrra langenud elu jooksul kanepit tarvitanud õpilaste osakaal. Kuid ei ole muutunud viimase 30-päeva jooksul tarvitanute ehk aktiivsete tarvitajate hulk ning kasvanud on nende arv, kes on tarvitanud kanepit sagedamini kui üks-kaks korda elu jooksul. Lisaks on mõnevõrra kasvanud uinutite ja/või rahustite tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta (9%-lt 2015. aastal 15%-le) ning stimulantide tarvitamine.

Märkimisväärne on see, et õpilased hindasid narkootiliste ainete tarvitamisega seotud terviseriske madalamaks kui varasemates uuringutes (eriti kanepi osas), ja kättesaadavust kergemaks, mis omakorda võib mõjutada koolinoorte valmidust uimasteid tarvitada. Tavapärast uimastihariduse andmist kooli inimeseõpetuse raames peavad kooliõpilased vajalikuks ning usaldusväärseks teabeallikaks, kuid märgivad, et lisaks leiavad uimastitega seonduvat infot veebisaitidelt ning sõpradelt. Internetist ja sõpradelt saadud teabe puuduseks on see, et ei ole võimalik hinnata selle informatsiooni adekvaatsust. Hea on tõdeda, et õpilased usaldavad koolist saadavat infot terviseriskide teadvustamisel, kuid inimeseõpetuse raames edasiantavat toetaks veelgi enam tervise teemade sidumine erinevate ainetundidega kasutades erinevaid meetodeid nagu arutelu, ajurünnakuid, suhtlemisoskuste harjutamist, rühmatöid jms sõltuvalt kooliastmele.

Riskikäitumisel on seos sotsiaalsete oskustega

15−16-aastaste koolinoorte uuring annab lisaks noorte uimastite tarvitamisele ülevaate koolinoorte sotsiaalsete oskuste tasemest ja selle seosest erinevate teguritega. Sotsiaalseid oskusi võib pidada oskuste baasiks, mis on tihedalt seotud vaimsete võimetega, kuid ka uimastite tarvitamisega ning muu antisotsiaalse käitumisega.

Võrreldes eelnevate uuringutega (2015 ja 2011) ei ole koolinoorte sotsiaalsete oskuste keskmine tase ajas palju muutunud. Samas kinnitavad tulemused, et sotsiaalsete oskuste tase on seotud noore riskikäitumisega. Madalate sotsiaalsete oskustega õpilastel oli kaks korda suurem oht alustada suitsetamisega nooremas vanuses ja saada igapäevaseks suitsetajaks, ligi kaks korda suurem tõenäosus olla purjus nooremalt ning kuni kolm korda suurem risk tarvitada mõnda narkootilist ainet. Lisaks selgus, et madala sotsiaalsete oskuste tasemega õpilased olid viimase 12 kuu jooksul sattunud sagedamini tõsistesse vaidlustesse ning kaklustesse kui kõrgemate sotsiaalsete oskustega õpilased. Veel selgus, et madalama sotsiaalsete oskuste tasemega õpilastel oli olnud viimase aasta jooksul sagedamini probleeme politseiga. Samuti on sotsiaalsete oskuste tase seotud erinevate suhetega ehk madalama sotsiaalsete oskuste tasemega õpilased olid vähem rahul oma peresuhetega, aga ka oma suhetega sõpradega.   

Sotsiaalseid oskusi saab arendada

Sotsiaalseid oskuseid saab edukalt arendada läbi õppekava ning õpetajate toetamiseks on välja töötatud erinevaid metoodikaid, näiteks „Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile“. Samuti kasutatakse sotsiaalsete oskuste arendamist mitmetes Eestis rakendatud ennetusprogrammides. Nende hulka kuuluvad näiteks VEPA (VEel PAremaks, ingl k Good Behaviour Game), Vaikuseminutid, KiVa (Kiusamisvaba kool) jm. Eestis kasutusele võetud või veel arendamisjärgus olevate ennetustegevuste kohta saab ülevaate TAI uimastiennetuse infolehelt.

Kokkuvõtvalt võib uuringutulemuste põhjal öelda, et on nii positiivseid kui ka negatiivseid suundumusi, mis vajavad tähelepanu. Hea on tõdeda, et sigarettide tarvitamine on noorte seas langustrendis ning vähenenud on nende laste- ja noorte hulk, kes pole kunagi tarvitanud alkoholi. Murettekitav on see, et iga kolmas noor on proovinud mõnda narkootilist ainet vähemalt ühel korral oma elu jooksul. Koolinoorte sotsiaalsete oskuste keskmine tase pole ajas kuigi palju muutunud.

Omades aga ülevaadet probleemkohtadest saame keskenduda nende ennetusele, sh luua õpilaste arengut soodustavat koolikeskkonda.

Õpilaste arengu toetamisele, koolis edasijõudmisele ja uimastite tarvitamise ärahoidmisele aitab kaasa sotsiaalsete oskuste arendamine õppekava põhiselt ning ennetusprogrammide rakendamine vajadustest lähtuvalt.

Varajane märkamine, sekkumine ning õigeaegne abi on märksõnad, mis aitavad laste tuleviku seisukohalt ennetada uimastitega seotud probleeme. Vähem oluline ei ole ka vanemahariduse toetamine ja seda eriti riskirühma kuuluvate laste vanematele. Kahjuks ei ole ühte kindlat ja ainuõiget lahendust, mis kindlustaks murevaba tuleviku lapsele, kuid kooli roll koostöös vanemate ja teiste osapooltega on õpilase arengus märkimisväärne.  

 

Ülevaade rahvusvaheliste uuringute tulemustest

Artiklis antakse kokkuvõtlik ülevaade koolinoorte uimastitarvitamisega seotud suundumustest kahe uuringu viimase andmekogumise põhjal. 2019. aastal avaldati „Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine, 2017/2018 õppeaasta uuringu raport“ ning 2020. aastal avaldati  „Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15−16-aastaste õpilaste seas“. Mõlemad uuringud on üleeuroopalised regulaarselt läbi viidavad uuringud, mida on korraldatud juba üle 20 aasta.

2019. aastal avaldatud uuring keskendus 11−15-aastaste koolinoorte tervisekäitumisele sh noort ümbritseva elukeskkonna, sotsiaalmajanduslike ja suhetega seotud teguritele. Värskemas, 2020. aastal avaldatud uuringus keskenduti Eesti kooliõpilaste tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise esinemisele ning nende uimastite tarvitamisega seotud käitumistele ja hoiakutele.