Tervisedenduse konverents 2021 „Seksuaaltervisest – piiridest ja piirideta“
Iga-aastane tervisedenduse konverents keskendub sel aastal seksuaal- ja reproduktiivtervisele.
Seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on kõigi inimeste tervise ja heaolu seisukohalt väga olulised. Märgilisena on teema eraldi peatükina jõudnud riigi tervisepoliitika alusdokumenti „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“.
Heaks seksuaal- ja reproduktiivterviseks on oluline riigis tagada eakohase kvaliteetse seksuaalhariduse, integreeritud seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste ning -vahendite kättesaadavus ja seotud õiguste kaitse. Samas on seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste käsitlus või käsitlemata jätmine liiga sageli mõjutatud ühiskonnas levinud hoiakutest, mis võivad vähendada osade ühiskonnagruppide võimalusi oma õigusi realiseerida.
Seksuaaltervise uurimustööd ja heade praktikate e-postrid
Veebikonverents
Päeva juhib Sander Rebane
9.30 – 10.00 Kogunemine ja hommikumuusika
Avasessioon
vaata ka videosalvestist
10.00 – 10.15 Konverentsi avamine
10.15 – 10.35 Seksuaal- ja reproduktiivtervis ja -õigused – mis see on, kellele ja milleks? Helle Karro, PhD, professor ja kliiniku juhataja, Tartu Ülikool kliinilise meditsiini instituut ja Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik
10.35 – 11.00 Eakohane seksuaalkasvatus Soomes. Raisa Cacciatore, MD, lastepsühhiaater, Väestöliitto, Soome. Videosalvestis inglise keeles subtiitritega ja eestikeelse tõlkega
11.00 – 11.25 Seksuaal- ja reproduktiivtervisest COVID-19 pandeemia tingimustes: ülevaade rahvastikupõhisest uuringust 29 riigis. Kristien Michielsen, PhD, professor, Rahvusvaheline reproduktiivtervise keskus, Genti Ülikool, Belgia. Videosalvestis inglise keeles ja eestikeelse tõlkega
11.25 – 11.40 Emakakaelavähi sõeluuring Eestis. Piret Veerus, PhD, vanemteadur, Tervise Arengu Instituut, Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja.
11.40 – 11.45 Tervisesõbra auhinna üleandmine
11.45 – 12.15 Energiapaus
Paralleelsessioonid
12.15 – 13.20 Esimene paralleelsessioonide plokk, kus saab valida osalemise ühel kolmest sessioonist:
I sessioon: Seksuaalharidus Eestis – quo vadis?
vaata ka videosalvestist
Sessiooni juhib Kai Part, PhD, naistearst ja õppejõud, Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus
Sessiooni eesmärk on anda ülevaade tänapäevasest laiapõhjalisest seksuaalharidusest, seksuaalharidusest Eestis eri sihtrühmadele (koolieelses eas lapsed, lapsevanemad) ja arutleda selle üle, kuidas seksuaalharidus mitmel moel aitab kaasa õnnelikuma, õiglasema ja turvalisema ühiskonna tekkele. Sessioon keskendub järgmistele seksuaalõigustele – õigus saada haridust ja informatsiooni, õigus võrdsele kohtlemisele, õigus aktiivsele ja mõtestatud osalemisele ühiskonnaelus, õigus olla terve ja areneda turvaliselt.
- Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Seksuaalhariduse standarditest. Kai Part, PhD, naistearst ja õppejõud, Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus
- Kooli seksuaalhariduse arendamisest Eestis. Merike Kull, PhD, tervisekasvatuse lektor, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, Inimeseõpetuse Ühing
- Lasteaia seksuaalkasvatus – hulluks olete läinud? Pilvi Luhaste, lasteaiaõpetaja ja TAI keha-, tunde- ja turvalisuseõpetuse koolituse elluviija
- Seksuaalkasvatus algab kodust. Kristina Birk-Vellemaa, seksuaaltervise liidu koolitaja ja Tartu Ülikooli antropoloogia magistrant. Videosalvestis (eesti keeles)
- Kuidas soouuringud peegelduvad seksuaalhariduses? Kristien Michielsen, PhD, professor, Rahvusvaheline reproduktiivtervise keskus, Genti Ülikool, Belgia. Kuula ettekannet eestikeelse tõlkega
Sessioon on eesti ja inglise keeles (sünkroontõlkega).
II sessioon: Seksuaalvägivald – põranda alt välja
vaata ka videosalvestist
Sessiooni juhib Made Laanpere, PhD, naistearst ja õppejõud, Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus
Seksuaalvägivalla ohvriks langemine mõjutab inimese elu kõiki aspekte ja häirib rängalt tema arengut. Seksuaalvägivalla mõjust tingitud sümptomid varieeruvad ja võivad mõjutada inimest kogu ülejäänud elu, eriti kui need jäävad õigeaegselt tähelepanuta. Räägime, kuidas, kellel ning miks on oluline mõista seksuaalvägivalla mõju inimese tervisele ja kuidas lahti mõtestada seksuaaltegevuste konsensulikkust, kuidas sai alguse seksuaalvägivallaohvrite abistamine ja kust saavad abi seksuaalvägivalda kogenud inimesed Eestis. Sessioon keskendub järgmistele seksuaalõigustele – õigus elada vaba, turvalist ja vägivallavaba elu.
- Seksuaalvägivalla sooline olemus ja mõju tervisehäirete tekkimisele. Hedda Lippus-Metsaots, PhD, arst-resident psühhiaatria erialal
- Kohtingu- ja seksuaalvägivalla ennetamisest koolitundide kaudu. Tiivi Pihla, ämmaemand Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaaltervise keskuses, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, kohtinguvägivalla koolituste elluviija
- Seksuaalvägivallaohvrite abistamine ajaloolises perspektiivis. Maris Kluge, Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilane. Videosalvestis (eesti keeles)
- Seksuaalvägivalla tervisekahjude ennetusest seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kaudu. Marit Kõre, naistearst, Lääne-Tallinna Keskhaigla seksuaalvägivalla kriisiabikeskus
- Soovitud seksuaalvahekord – kas võimalik ka ilma nõusolekuta? Anne Haller, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna arendustalituse ekspert ja Naiste Tugi- ja Teabekeskuse jurist
- Mida on mulle rääkinud seksuaalvägivalda kogenud naised? Kait Sinisalu, psühhoterapeut
Sessioon on eesti keeles
III sessioon: Erivajadus ja seksuaalsus – otse ja ausalt
vaata ka videosalvestist
Sessiooni juhib Jonas Grauberg, tegevjuht, Eesti Seksuaaltervise Liit
Sessiooni eesmärk on rahvusvahelisel ja Eesti kogemusel tuginevalt rääkida sellest, miks erivajadustega inimeste seksuaalsus on endiselt tabuteema ja mida spetsialistidena saame teha tabude vähendamiseks? Miks ja kuidas igapäevatöös erivajadustega inimestega seksuaalsusest kliente kaasavalt rääkida? Mis on olulised aspektid, millega arvestada laiapõhjalise seksuaalhariduse pakkumisel? Kuidas on olukord Eestis? Sessioon keskendub järgmistele seksuaalõigustele – omada juurdepääsu parimale seksuaaltervisele, sh ligipääsule seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ja saada seksuaalharidust.
- Puue ja seksuaalsus – kas viimane tabu? Ingrid Thunem, õppejõud, Terviseteaduste teaduskond, Oslo Metropolitan Ülikool Kuula ettekannet eestikeelse tõlkega
- Erivajadusega õppijast lähtuva õppekava loomine. Rachael Baker, seksuaalhariduse õpetaja, Seksuaalhariduse Foorum, Ühendkuningriigid. Videosalvestis inglise keeles ja eestikeelse tõlkega
- Koolitaja kogemused Eesti hooldekodudest. Rita Holm, koolitaja, seksuaalnõustaja ja -kasvataja, Eesti Seksuaaltervise Liidu juhatuse liige. Videosalvestis (eesti keeles)
Sessioon on eesti ja inglise keeles (sünkroontõlkega).
13.20 – 13.45 Energiapaus
13.45 – 14.50 Teine paralleelsessioonide plokk, kus saab valida osalemise ühel kolmest sessioonist:
IV sessioon: laste ja noorte sobimatu seksuaalkäitumise kujunemine ning mõjutamise võimalused
vaata ka videosalvestist
Sessiooni juhib Brit Tammiste, nõunik, Justiitsministeerium
Laste ja noorte seas esineb neid ennast või teisi kahjustavat seksuaalkäitumist. Seksuaalkäitumise mõjutajana on olulisel kohal last ümbritsev keskkond, tema baasperekond kuni teismeeani ning hiljem muu keskkond, sh sõbrad. Paljud ennast või teisi seksuaalkäitumisega kahjustavaid lapsi ja noori on mõjutatud varem kogetud traumast, neist osa on ise kogenud seksuaalset või muud liiki väärkohtlemist. Noore käitumist mõjutab ka see, kuivõrd talle normatiivse käitumise piire on selgitatud. Ettekannetes uuritakse, kuidas sellist käitumist hinnata, kuidas sellele reageerida ning millised on võimalused käitumist muuta. Sessioon keskendub järgmistele seksuaalõigustele – õigus elada vaba, turvalist ja vägivallavaba elu, omada ligipääsu seksuaaltervise teenustele ja saada seksuaalharidust.
- Ebakohase seksuaalkäitumisega laste hindamine, nõustamine ning kogemused tööst kasuperede lastega. Lemme Haldre, kliiniline psühholoog, pereterapeut ja seksuoloog, Tartu Laste Tugikeskus. Videosalvestis (eesti keeles)
- Töö noortega kogukonnas Soome näitel. Probleemse või teisi kahjustava seksuaalkäitumise kujunemine. Jukka Aho, Välitä seksuaaliväkivaltatyö kriisinõustaja ja seksuaalterapeut, Soome. Videosalvestis inglise keeles ja eestikeelse tõlkega
- Peegeldus Eesti ja Soome kogemusele. Erika Frans, tervisepsühholoog, seksuaalhariduse ja seksuaalvägivalla ennetuse ekspert, Sensoa (Belgia) ja Rutgers (ettekanne on eestikeelse tõlkega)
Sessioon on eesti ja inglise keeles (sünkroontõlkega).
V sessioon: noorte seksuaaltervis ja nõustamine
vaata ka videosalvestist
Sessiooni juhib Jaana Below, Eesti Seksuaaltervise Liidu president, naistearst, Eesti Seksuaaltervise Liidu Seksuaaltervise Kliinik, Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinik
Kuidas on omavahel seotud (noorte)inimõigused ja seksuaal- ja reproduktiivtervis? Mida tähendab inimõigustepõhine lähenemine praktikas? Millist tervishoiu- ning sotsiaalsüsteemi vajab seksuaal- ja reproduktiivõiguste kaitse? Mis ja miks on noorte seksuaaltervisealane nõustamine ning mis on teenuse tulevik ja kuidas see mõjutab noorte seksuaaltervist? Sessioon keskendub järgmistele seksuaalõigustele – õigus võrdsele kohtlemisele, õigus teaduspõhistele seksuaaltervise teenustele.
- Mida tähendab inimõigustepõhine lähenemine noorte seksuaal- ja reproduktiivtervisele? Liiri Oja, PhD, õigusteadlane ja Õiguskantsleri Kantselei NHRI (national human rights institution) valdkonna juht
- Noortenõustamine – mis ja milleks? Mairi Kaha, naistearst, Eesti Seksuaaltervise Liidu Seksuaaltervise Kliinik, Eesti Seksuaaltervise Liidu auliige
- Teismeliste rasedused – kas liiga palju või liiga vähe? Kai Haldre, PhD, naistearst, Eesti Seksuaaltervise Liidu Seksuaaltervise Kliinik, Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik, Eesti Seksuaaltervise Liidu juhatuse liige, auliige
Sessioon on eesti keeles.
VI sessioon: rohkem lapsi!?
vaata ka videosalvestist
Sessiooni juhib Kai Part, PhD, naistearst ja õppejõud, Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus
Missugused mõjurid soodustavad laste sündimust ja kas taastetaseme saavutamine on üldse võimalik? Miks on naistel õigus otsustada oma viljakuse üle ja kuidas see kajastub rahvatervises? Kuidas on emadusse suhtutud ajaloolises plaanis? Sessioon keskendub järgmistele seksuaalõigustele – õigus otsustada, kas ja millal abielluda ja pere luua, otsustada laste arvu ja nende saamise aja üle.
- Mis soodustab laste sündimust ja kas taastetaseme saavutamine on üldse võimalik. Liili Abuladze, MsC, teadur, Tallinna Ülikool, Eesti Demograafia Keskus
- Kas õigusel teha valikuid on hind? Made Laanpere, PhD, naistearst ja õppejõud, Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus
- Sada aastat naise tervist: ajalooline perspektiiv 20. sajandi algusest tänapäevani. Milvi Martina Piir, PhD, ajaloolane
Sessioon on eesti keeles.
14.50 – 15.15 Energiapaus
Lõpusessioon
vaata ka videosalvestist
15.15 – 15.50 Lipusüsteem täiskasvanutele. Erika Frans, tervisepsühholoog, seksuaalhariduse ja seksuaalvägivalla ennetuse ekspert, Sensoa (Belgia) ja Rutgers Kuula ettekannet eestikeelse tõlkega
15.50 – 16.00 Päeva kokkuvõte
Konverentsi jäädvustus videopildina
Varasemad konverentsid:
Tervisedenduse konverets 2020: Vaimne tervis – nähtamatust nähtavaks
Tervisedenduse konverents 2019: Kuidas loome tervist toetavat keskkonda
Tervisedenduse konverents 2018: Tervisesüsteem – eile, täna, homme
Tervisedenduse konverents 2017: Toetades tervena ja aktiivsena vananemist
Tervisedenduse konverents 2016: Toitumine ja suutervis inimese elukaare vältel
Tervisedenduse konverents 2015: Laste heaolu – meie ühine vastutus
Tervisedenduse konverents 2014: Liikudes tervise heaks
Tervisedenduse konverents 2013: Toetades teadlikke valikuid
Tervisedenduse konverents 2012: Iga vigastus on ennetatav
Tervisedenduse konverents 2011: Tuleviku võti – lapsed ja noored
Tervisedenduse konverents 2010: Tervisesõnumid infokülluse ajastul
Tervisedenduse konverents 2009: Iga kogukonna võrdsed võimalused
Tervisedenduse konverents 2008: Tervisesüsteem tervise ja jõukuse heaks