VEPA metoodika tulemused

VEPA metoodika on tõenduspõhiste elementide ja meetodite kogum õpetaja jaoks, mille kasutamine toetab laste eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut ning aitab mängulisel moel luua toetavat õpikeskkonda laste jaoks. Väljaõppe läbimisel toetab õpetajat metoodika kasutama hakkamisel ühe õppeaasta jooksul VEPA-mentor.

VEPA metoodikat on Eesti koolides kasutatud alates 2014/2015. õppeaastast. Liitunud on 190 kooli, 935 klassiõpetajat ning metoodikast on osa saanud ligi 17 166 valdavalt algklasside õpilast.

VEPA-õpetajate õppeaasta tagasiside ankeedi peamised tulemused

• VEPA-elementidest kasutasid õpetajad enim VEPA-nimepulkasid, VEPA-taimerit ning käemärke hääle tugevuse näitamiseks. Vähem kasutasid õpetajad VEPA- punktide kogumist, õpilastele rollide andmist (näiteks mängu meeldetuletaja) ja salamängu ja/või salamängijat. VEPA-elementide kasutuselevõtmist soodustas õpetajate jaoks ennekõike see, et VEPA-elemente oli lihtne kasutada ning häid tulemusi võis märgata juba esimestel kasutuskordadel.
• Ligi iga neljas õpetaja kasutas VEPA-mängu igapäevaselt, üle poolte iganädalaselt ning ülejäänud mõnevõrra harvem.
• Sarnaselt möödunud õppeaastatele jäid õpetajad rahule VEPA-mentorite toetusega ning pidasid toimunud tunnivaatlusi, nõustamisi ja kovisioone abistavaks. Erinevate mentoreid puudutavate aspektide osas jäid õpetajad enim rahule mentori usaldusväärsuse, metoodikaga seotud teemade sisulise valdamisega ning mentoripoolse abistamisega tekkinud küsimuste korral.
• Enamik õpetajatest leidis, et VEPA metoodika kasutamise tulemusel paranes õpilaste motivatsioon õppetööks ja õpilaste enesejuhtimise oskused. Õpetajate jaoks paranes enim õpilaste kaasamine tunni kulgemisse ja õpilastega kontakti saavutamine.
• Sarnaselt varasematele õppeaastatele soovitaks enamik õpetajaid VEPA metoodika kasutuselevõtmist teistele õpetajale. Ligi kolmveerand õpetajatest plaanis metoodika kasutamisega kindlasti jätkata ka järgmisel õppeaastal.

VEPA-mentorite õppeaasta tagasiside ankeedi peamised tulemused

• Mentorite hinnangul olid õpetajate jaoks kõige kasulikumad tunnivaatlused ja neile järgnev vestlus ning analüüs ja osalemine õpetajate kovisiooni gruppides.
• Kõikidest mentoripoolsetest tegevustest pidasid mentorid kõige lihtsamini teostatavaks TAI-le oma töö kohta aruandluse esitamist ja õpetajate nõustamist-juhendamist telefoni, e-posti teel või muus vormis.
• Enim soodustas mentorite koostööd õpetajaga see, kui õpetajaga tekkis hea ja usalduslik suhe, klassis oli märgata positiivseid muutusi, laste jaoks oli VEPA metoodika huvitav ning see, kui õpetaja oli VEPA-ga alustamise vajaduse ja eesmärgi enda jaoks hästi läbi mõelnud. Ligi poolte mentorite jaoks raskendas koostööd õpetaja suur töökoormus.