Sotsiaaltöö

Abi otsima minnes on tähtis mõelda, millist suhtumist abi pakkuja võib minult oodata ja mida saaksin ise teha selleks, et olukorra lahendamisele kaasa aidata ning koostöö abistajatega sujuks. Pakun välja teenuste kasutaja meelespea, mille üle edasi arutleda.

Selle aasta esimene elektroonilise ajakirja Sotsiaaltöö number (1/2025) koondab artikleid, mis ühel või teisel moel haakuvad tänavuse rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva juhtteemaga „Tugevdame põlvkondadevahelist solidaarsust kestva heaolu nimel“.

Marelle Erlenheimist on saanud omavalitsuse sotsiaaltöötajate eestkõneleja. Ta osaleb aktiivselt aruteludes, aitab kujundada ning selgitada omavalitsuste seisukohti. Ajakirjale antud intervjuus jagab ta erinevatel töökohtadel saadud kogemusi ning mõtteid solidaarsuse ja vastutuse kohta.

Andmetele tuginev otsustamine võimaldab kohalikel omavalitsustel võtta arvesse piirkondlikke erisusi ja pakkuda elanikele majandusraskuste korral asjakohast tuge. Toimetulekutoetus, võlanõustamine ja teised abimeetmed peavad moodustama tervikliku süsteemi, mis aitab toimetulekut parandada püsivalt.

2022. aasta veebruaris lahvatanud täiemahuline sõda Ukrainas sundis miljoneid inimesi jätma maha oma kodud ja otsima turvalisust teistes riikides. Eesti oli üks neist riikidest, kus loodi kiiresti süsteem, et pakkuda saabujatele ajutist peavarju ja esimest tuge. Milline oli Ukraina sõjapõgenike elu lühiajalistes majutuskohtades? Kuidas aitasid psühhosotsiaalse kriisiabi teenused neil kohaneda ja uue eluga alustada?

„Sotsiaaltöös on ajast aega tegeletud nii solidaarsuse tugevdamise kui ka ebavõrdsuse leevendamisega. Mulle meeldib mõelda, et kui nii-öelda vanad sotsiaalsed probleemid, nagu vaesus ja inimkaubandus, pole kadunud, siis on endiselt ajakohased ka vanad võtted, kuidas lahendusi leida,“ kirjutab numbri eessõnas sotsiaaltöö uurija Reeli Sirotkina.