Eesnäärmevähi varase avastamise uuring
Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja, mis on varase avastamise korral väga hästi ravitav.
Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja, mis on varase avastamise korral väga hästi ravitav. Aastatel 2024–2025 viis Tervise Arengu Instituut koostöös Tervisekassa, Eesti Uroloogide Seltsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaiglaga läbi eesnäärmevähi varase avastamise uuringu.
Mis on eesnäärmevähi varase avastamise uuring ja milleks on seda vaja?
Erinevalt pika ajalooga vähi sõeluuringutest nagu rinnavähi, emakakaelavähi ja soolevähi sõeluuring, ei ole eesnäärmevähi puhul veel selge, kuidas korraldada sõeluuringut kõige tulemuslikumalt.
Seetõttu viisime 2024–2025 aastal ellu väikesemahulise teostatavusuuringu sarnaselt mitmele teisele Euroopa riigile.
Eesnäärmevähi varase avastamise uuringu eesmärk oli hinnata, kas Eestis on võimalik viia ellu sõeluuringut, milles võetakse arvesse meeste individuaalset riski haigestuda eesnäärmevähki. Uuring aitas välja selgitada mehed, kellel on suurem risk haigestuda, vähendades samal ajal väikese vähiriskiga meestel tehtavaid ebavajalikke diagnostilisi- ja raviprotseduure. Eesnäärmevähi varase avastamise teostatavusuuring oli mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebusteta meestele, et avastada vähk varases arengujärgus. Uuring koosnes mitmest etapist, kus igas sõeluti välja mehed, kes vajasid täiendavaid uuringuid.
Uuring algas PSA ehk prostataspetsiifilise antigeeni määramisega verest. Mehed, kelle PSA analüüsi tulemus ületas lävendi (≥3 ng/mL), suunati edasi uroloogi vastuvõtule ja täiendavale riskihindamisele, mis hõlmas läbivaatust ning vajaduse korral MRT-uuringut ja proovitüki võtmist eesnäärmekoest (biopsiat). Vereproovile ja uroloogi vastuvõtule sai aega broneerida veebikeskkonnas või telefoni teel.
Keda kutsuti eesnäärmevähi varase avastamise uuringusse?
Uuringusse kutsuti 12 000 meest vanuses 50–69, elukohaga Tallinn või Tartu, kellel oli kehtiv ravikindlustus, kes ei olnud viimase 12 kuu jooksul teinud PSA analüüsi ja kellel ei olnud varem diagnoositud eesnäärmevähki. Tervisekassa valis juhuvaliku alusel välja võimalikud osalejad. Kõigile osalejatele saadeti personaalsed kutsed. Vajaduse korral saadeti SMS-meeldetuletus.
Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja tasuta.
Milline oli mehe teekond uuringus?
Mehi kutsuti uuringus osalema personaalse kutse abil, mille nad said kas SMS-i, e-posti või tavakirja teel. Kõik mehed, kes ei olnud esimesele kutsele reageerinud, said SMS-meeldetuletuse.
Esmalt paluti meestel PSA taseme määramiseks broneerida aeg vereproovi andmiseks. Meestel oli võimalus broneerida vereproovi aeg spetsiaalses veebikeskkonnas või helistades labori telefoninumbrile. Aja broneerimisel veebikeskkonnas pidid mehed end tuvastama ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-IDga.
Enne vereanalüüsi aja broneerimist võeti osalejatelt nõusolek teadusuuringus osalemiseks ja isikuandmete töötlemiseks. Telefoni teel vereanalüüsi aja broneerimisel küsiti osalejatelt isikukood ja suuline nõusolek.
Uuritavad said valida, nii veebis kui ka telefoni teel aega broneerides sobiva proovivõtupunkti (Tallinnas või Tartus) ja samuti sobiva viisi analüüsivastuse personaalse teavituse saamiseks (tavakiri, SMS, e-kiri, krüpteeritud e-kiri).
Kuidas teavitati vereanalüüsi tulemustest?
PSA analüüsi tulemustest teavitati kõiki osalejaid personaalselt nende endi valitud viisil, samuti edastati vastus terviseportaali.
Kui PSA analüüsi tulemus oli <3 ng/mL, viitas see väiksele eesnäärmevähi riskile ja osaleja ei vajanud lisauuringuid. Seega oli uuringus osalemine sellega lõppenud ning viimase sammuna paluti osalejatel anda tagasisidet uuringu korraldusele. Väikese eesnäärmevähi riskiga meestel jätkus tavapärane tervise jälgimine vastavalt perearsti soovitustele.
Kui PSA analüüsi tulemus oli ≥3 ng/mL, anti osalejale koos analüüsivastustega suunised, kuidas broneerida aeg uroloogi vastuvõtule. Uroloogi vastuvõtule oli võimalik broneerida aeg sobivasse tervishoiuasutusse (Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla või Ida-Tallinna Keskhaigla) veebikeskkonnas või telefoni teel.
Kuidas toimus uuringus osaleja jaoks uroloogi vastuvõtt, millised olid lisauuringud?
Uroloogi vastuvõtul läbis osaleja täiendava riskihindamise, mille raames:
- Küsiti urineerimisega seotud sümptomite ja perekonnas esinenud kasvajate kohta.
- Tegi uroloog osalejale läbivaatuse (sealhulgas rektaalne eesnäärmeuuring ja ultraheliuuring) eesnäärme mahu määramiseks, olles eelnevalt selgitanud kõigi protseduuride olemust ja nendega kaasnevaid võimalikke ebameeldivaid kõrvalnähte.
Kõigi nende andmete alusel arvutati riskikalkulaatori abil välja osaleja riskiskoor. Kui riskiskoor oli madal (<12,5%), siis oli uuringus osalemine lõppenud ja jätkus tavapärane jälgimine perearsti või uroloogi juures. Viimase sammuna paluti osalejal anda tagasisidet uuringukorraldusele. Tagasiside küsimustikku oli võimalik täita ka paberkandjal.
Kui riskiskoor ületas määratud taseme, suunas uroloog osaleja MRT-uuringule (magnetresonantstomograafia). MRT-uuringu aeg broneeriti kohe vastuvõtu ajal. Osalejale anti juhised, kuidas valmistuda MRT-uuringuks ja räägiti uuringuga kaasnevatest riskidest.
Pärast MRT-uuringut toimus korduv uroloogi vastuvõtt, kus teavitati uuringu tulemustest ja anti edasised juhised.
Kui MRT leid oli negatiivne (leid puudus), siis suunati osaleja jälgimisele perearsti/uroloogi juurde.
Kui MRT leid oli positiivne (leid on), siis suunati osaleja eesnäärme täppisbiopsiale. Eelnevalt selgitati osalejale protseduuriga kaasnevaid riske.
Pärast biopsia tegemist oli korduv uroloogi vastuvõtt, kus teavitati biopsia analüüsi tulemustest ja suunati jälgimisele perearsti/uroloogi juurde või vajaduse korral ravile.
Osalejatele olid tagatud kõik vajalikud uuringud ja/või ravi.
Uuringu lõppedes paluti osalejatel anda tagasisidet uuringu korraldusele.
Lisainfo uuringu kohta
Millised olid uuringu tulemused?
Uuringusse kutsuti 12 000 Tallinna ja Tartu meest, kellest osales uuringu esimeses etapis ehk andsid vereproovi PSA taseme määramiseks 28% (3358 meest). Kutsumisviiside järgi oli osalus suurim rühmas, kus esimene kutse oli tavakiri ning järgnes SMS-meeldetuletus, seejärel esmane kutse e-kirjaga + SMS-meeldetuletus ning kõige väiksem osalus oli rühmas, kus nii esmane kutse kui ka meeldetuletus saadi SMS-ga. Uuringus osalesid rohkem nooremad mehed: 50–59-aastastest osales 32% ja 60–69-aastastest 23%.
PSA tase oli kõrgenenud (≥3 ng/mL) 7%-l osalenutest, kes suunati lisauuringuteks edasi uroloogi vastuvõtule. Uroloogi vastuvõtul tehti täiendav riskihindamine 168-le mehele, kellest 60% suunati edasi MRT-uuringule. MRT läbinutest suunati omakorda 60% eesnäärme biopsiale. Vähk leiti rohkem kui pooltel biopsiale suunatud meestel, neist üle pooled olid väheagressiivsed kasvajad, mis kohest ravi ei vajanud ja jäid jälgimisele.
Enamik osalejad, kes andsid uuringu korraldusele tagasisidet, hindasid uuringu korraldust positiivselt, sh hindasid kutset informatiivseks ja veebikeskkonna kasutamist lihtsaks.
Mida järeldame ning kuidas edasi?
Sõeluuringule kutsumisel on kõige tulemuslikum kombineeritud lähenemine (kutse tava- või e-kirja teel ning meeldetuletus SMS-i teel), mis aitab tuua uuringusse ka need, kes kutset ei märka või saavad selle vähem jälgitava kanali kaudu.
Üldine uuringus osalemise määr oli rahuldav. Mehed, kes andsid teada mitteosalemise põhjusest, tõid enamik peamise põhjusena välja juba varem tehtud PSA analüüsi.
Riskihindamise eri etapid aitasid ära hoida potentsiaalselt ebavajalikke eesnäärme biopsiaid: biopsiat vajas vaid veerand meestest, kellel PSA tase ületas lävendi. Arvestades biopsiaga kaasnevaid võimalikke kõrvaltoimeid, muudab MRT ja riskihindamise lisamine eesnäärme varase avastamise märgatavalt säästlikumaks nii mehe kui ka tervishoiusüsteemi jaoks.
Veebipõhine aja broneerimine sõeluuringu esmastestile ja lisauuringutele on tulemuslik ning enamiku jaoks lihtne. Tulemused toetavad seega kulutõhusate veebipõhiste lahenduste kasutamist sõeluuringutes.
Eesnäärmevähi riskipõhine sõeluuring on Eestis teostatav ja meestele vastuvõetav. Riskipõhine lähenemine aitab tuvastada eesnäärmevähi suurenenud riskiga mehed, pakkudes neile vajaduspõhist sekkumist ja vähendades ebavajalikke protseduure väikese riskiga meestel.
Järgmises etapis oleks vaja uurida riskipõhise sõeluuringu toimimist Eesti eri maakondades. Uuringus osalesid aktiivsemalt nooremad mehed, mistõttu võiks edasiste tegevuste kavandamisel kaaluda suunamist just 50aastastele meestele, et hinnata riskipõhise lähenemise algoritmi eri maakondades väiksema resurssimahuga. Sealhulgas on eesnäärmevähi sõeluuring kõige efektiivsem, kui alustada 50–55-aastastel meestel.
Vaata ka uuringutulemusi tutvustavat infolehte:
