Liigu edasi põhisisu juurde

Kolmandik esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest on liigse kehakaaluga

Uudis

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilaste seas 2022. aastal elluviidud õpilaste kasvu uuringu tulemused, mille kohaselt oli 31% õpilastest ülemäärase kehakaaluga. Liigne kehakaal oli rohkem levinud neljandas klassis ja poiste seas ning probleem on aastatega süvenemas.

TAI korraldatud õpilaste kasvu uuringus mõõdeti esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi ning selles osales pea 18 000 last 203 koolist. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Liigse kehakaaluga õpilaste osakaal on suurenenud peamiselt rasvunud õpilaste osatähtsuse suurenemise tõttu.

Kui 2016. a oli rasvunud esimese klassi õpilasi 10% ja ülekaalulisi 16%, siis 2022. a oli rasvunuid 12% ja ülekaaluliste osatähtsus jäi samaks. Neljandas klassis on rasvunud õpilaste osatähtsus 2019. ja 2022. a võrdluses samuti suurenenud 12%lt 14%le. Liigse kehakaaluga õpilasi oli viimasel uuringuaastal neljandas klassis kokku 34%. Seitsmendaid klasse uuriti 2022. a esmakordselt ja nende seas oli olukord pisut parem – liigse kehakaaluga oli 29% õpilastest ja nende seas 11% õpilastest rasvunud. Sõltumata vanusest on liigne kehakaal rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas, seda peaasjalikult erinevusest rasvunute osatähtsuses: iga seitsmes poiss (15%) ja üheksas (9%) tüdruk on rasvunud.

„Oleme TAI-s Eesti kõige nooremate kooliõpilaste kehakaalu uurinud nüüdseks kolmandat korda ja saame paraku öelda, et laste liigne kehakaal on üha rohkem levinud ning eriti murettekitav on rasvunud laste osakaalu tõus. Ülekaal ja eriti rasvumine suurendab märkimisväärselt riski mitmete haiguste või haigusseisundite tekkeks ning liigne kehakaal lapseeas jääb sageli püsima ka täiskasvanueas. Seetõttu on rahvatervishoiu seisukohalt eriti oluline pöörata normaalkaalus püsimisele tähelepanu juba varases eas,“ sõnas uuringu elluviimist vedanud TAI juhtivteadur Eha Nurk.

Maakondlikus võrdluses esineb liigse kehakaaluga õpilaste osakaalus märgatavaid erinevusi. Sõltumata vanusest on ülekaaluliste ja rasvunud laste osatähtsus väikseim Harjumaal. Ka Tartumaal on olukord võrreldes ülejäänud Eestiga pisut parem. Liigse kehakaaluga laste osatähtsus tuleb seevastu rohkem esile Lääne- ja Kesk-Eestis. Elukoha vaatest oli kõige enam ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi maal elavate laste seas (olenevalt vanusest 30–39%), väikelinnalistes ja linnalistes asulates oli neid 26–33%.

„Need tulemused viitavad asjaolule, et suurtes linnades ja teistes tiheasustusega aladel on keskkonnategurid normaalses kehakaalus püsimiseks paremad – olgu need siis seotud mitmekülgsemate liikumisvõimaluste, organiseeritud huvitegevuse, paindlikuma ühistranspordi ja kergliiklusteede olemasoluga või märksa mitmekülgsema toiduvalikuga kaubanduskeskustes,“ tõi Nurk välja vaid mõne võimaliku erisuse.

Ülekaalu põhjustab enamasti paljude tegurite koostoime – alates ajapikku kujunevatest individuaalsetest ebatervislikest söömis- ja liikumisharjumustest kuni üldise kasvukeskkonnani, mis eluviisi mõjutavad. Erisuguste uuringute põhjal on üheks liigset kehakaalu soodustavaks teguriks hommikusöögi söömata jätmine. Iga viies (21%) esimese klassi õpilane ei söönud hommikusööki, neljandas klassis oli neid 23% ja seitsmendas 27%. Võrreldes erinevaid uuringuaastaid, on hommikusööki söövate õpilaste osatähtsus esimeses klassis vähenenud kuue aastaga 10% – kui 2016. a sõi hommikusööki 89% õpilastest, siis 2022. a vaid 79%. Ka neljandas klassis on hommikusöögi sööjate osatähtsus vähenenud, neid oli 2022. a 77% õpilastest. Samal ajal oli seitsmendas klassis hommikusöögi sööjaid veelgi vähem, vaid 70% õpilastest.

Eesti õpilaste kasvu uuring on osa WHO eestvedamisel toimuvast Euroopa laste rasvumise seirest (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative, COSI), milles Eesti osales 2021/2022. õppeaastal kolmandat korda. Selle käigus kogutakse kolmeaastaste vahedega 6–9-aastaste laste antropomeetrilisi andmeid (pikkus, kehamass, talje- ja puusaümbermõõt), mis uuringu tulemustena avaldatakse WHO veebilehel. Eestis uuriti esimese klassi õpilastele lisaks ka neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi. Õpilastelt kogutud andmetele lisaks vastasid küsitlusele lapsevanemad ja õppeasutuse esindajad. Eesti laiendatud vanuserühmadega uuringu tulemused on sisendiks tervisepoliitika plaanimisel, sealhulgas TAI soovituste ning teavitus- ja ennetustegevuste kavandamisel.