Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU)

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu eesmärk on saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimse tervise olukorrast. Tegu on esimese ulatusliku vaimse tervise uuringuga Eestis.

Mis uuring see on ja milleks on seda vaja?

Uuringu abil selgitame välja, milline on Eesti inimeste vaimne tervis ja üldine heaolu, et aidata riigil paremini kavandada tugiteenuste ja ennetusmeetmete vajadust. Uuringu tulemused aitavad kaasa elanikkonna vaimse tervise terviklikuma monitoorimissüsteemi kavandamisel, mille abil saab edaspidi tagada abivajajale parima abi võimalikult kiiresti.

Vaimse tervise uuring koosneb kahest suuremast osast: kvantitatiivuuringust ja kvalitatiivuuringust.

Kvantitatiivuuring on suure rahvastikupõhise valimiga (20 000 vastajat) vaimse tervise longituudne küsitlusuuring, mis viiakse ellu aastatel 2021–2022 kolmes laines, et jälgida vaimse tervise näitajate muutusi ühe aasta jooksul. Kriisieelse olukorraga võrdlemiseks korraldatakse järeluuringud kolmes varem uuritud kohordis. Uuringu sihtrühmaks on vähemalt 15-aastased Eesti elanikud. Küsitlusuuringu tulemusi analüüsitakse koos riiklikest registritest pärinevate andmetega ja tehakse registriuuring. Küsitlustulemuste usaldusväärsuse hindamiseks ning leitud riski- ja toimetulekutegurite vaheliste seoste täpsustamiseks viiakse kvantitatiivuuringu raames täiendavalt ellu kaks valideerimisuuringut.

Kvalitatiivuuringu eesmärk on saada ülevaade eesliinitöötajate (meditsiinitöötajad, politseinikud, hooldajad) ja haavatavate rühmade (lastega pered, üksi elavad eakad) toimetulekust COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi ajal ning vaimse tervise probleemidest.

Uuring viiakse ellu koostöös Tartu Ülikooliga.

Mida uurime?

  • Demograafilised näitajad (demograafilised näitajad, haridustase, sissetulek, leibkond)
  • Vaimse tervise näitajad (emotsionaalse enesetunde küsimustik, traumeerivad sündmused, toitumiskäitumine, hasartmängurlus)
  • Riski-ja toimetulekutegurid (pikkus, kaal, kroonilised haigused, enda eest hoolitsemine, liikumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine, emotsioonidega toimetulek, lähedaste toetus, lähisuhtevägivald)
  • COVIDi stressorid (nakatunutega kokkupuuterisk, koroonaviiruse testimine/diagnoosimine, kriisist põhjustatud muutused vaimses tervises ja tööhõives, stress)
  • Tugiteenuste vajadus ja nende kättesaadavus (abivõimalused ja nende kasutamine, millistest teenustest puudust tunti, millised teenused võiksid olla paremini kättesaadavad)
  • Emotsiooniseisundi dünaamika ja tervisekäitumise seosed vaimse tervise ja heaoluga.

Kuidas uurime?

Kvantitatiivuuring

Kvantitatiivuuring hõlmab küsitlusuuringut, registriuuringut ning valideerimisuuringuid.

Küsitlusuuring toimub longituudselt kolmes laines (2021. a talvel, 2021. a kevadel ja 2022. a talvel), et jälgida vaimse tervise näitajate muutusi ühe aasta jooksul.

Registriuuringu käigus täiendatakse küsitlusandmeid riiklikes registrites ja andmekogudes leiduvate andmetega.

Valideerimisuuring koosneb kahest osast:

  1. kogemuse väljavõtte uuring
  2. aktiivsuse ja une uuring, eesmärgiga saada ülevaade emotsiooniseisundi dünaamikast ja tervisekäitumisest ning nende seostest vaimse tervise ja heaoluga

Kvalitatiivuuring

Kvalitatiivuuring viiakse ellu kolmes laines poolstruktureeritud intervjuudena eesliinitöötajate ja haavatavate rühmade seas. Eesmärk on saada ülevaade nende rühmade toimetulekust COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi ajal ning vaimse tervise probleemidest.

Rahastajad

Uuringut rahastatakse Eesti Teadusagentuuri RITA tegevuse vahenditest.

Tulemused ja publikatsioonid