Skip to content

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring

Mis uuring see on ja milleks on seda vaja?

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu eesmärk on saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimse tervise olukorrast. Tegu on esimese ulatusliku vaimse tervise uuringuga Eestis.

Uuringu abil selgitame välja, milline on Eesti inimeste vaimne tervis ning üldine heaolu, et aidata riigil paremini planeerida tugiteenuste ja ennetusmeetmete vajadust. Uuringu tulemused aitavad kaasa elanikkonna vaimse tervise terviklikuma monitoorimissüsteemi planeerimisel, mille abil saab tulevikus abivajajale tagada võimalikult kiiresti parima abi.

Uuring hõlmab suure rahvastikupõhise valimiga (20000 vastajat) vaimse tervise longituudset küsitlusuuringut, mis viiakse läbi kolmes laines aastatel 2020-2022, et kaardistada aastate jooksul toimuvaid muutusi. Küsitluse sihtrühmaks on vähemalt 15-aastased Eesti elanikud. Küsitlusuuringu tulemusi analüüsitakse koos riiklikest registritest pärinevate andmetega.

Tegu on mahuka longituudse küsitlusuuringuga, mis viiakse läbi kolmes laines, et kaardistada muutusi aasta jooksul. Kriisieelse olukorraga võrdlemiseks korraldatakse järeluuringud kolmes varem uuritud kohordis.

Uuring viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooliga.

Mida uurime?

  • Demograafilised näitajad (demograafilised näitajad, haridustase, sissetulek, leibkond)
  • Vaimse tervise näitajad (emotsionaalse enesetunde küsimustik, traumeerivad sündmused, toitumiskäitumine, hasartmängurlus)
  • Riski-ja toimetulekutegurid (pikkus, kaal, kroonilised haigused, enda eest hoolitsemine, liikumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine, emotsioonidega toimetulek, lähedaste toetus, lähisuhtevägivald)
  • COVIDi stressorid (nakatunutega kokkupuuterisk, koroonaviiruse testimine/diagnoosimine, kriisist tingitud muutused vaimses tervises ja tööhõives, stress)
  • Tugiteenuste kättesaadavus (abivõimalused ja nende kasutamine, millistest teenustest puudust tunti, millised teenused võiksid olla paremini kättesaadavad)

Lisaks viiakse läbi valideerimisuuring küsitlusmeetodi täpsuse kontrolliks ja optimeerimiseks ning tehakse kvalitatiivuuringuna süvaintervjuud haavatavates rühmades sh politsei eesliinitöötajad, hooldustöötajad, lastega pered.

Rahastajad

Uuringut rahastatakse Eesti Teadusagentuuri RITA tegevuse 1 vahenditest.