Liigu edasi põhisisu juurde

Vaimse tervise uuringud

Andmed vaimse tervise (meeleolu, ärevuse, isiksuseomaduste, riskikäitumiste, stressi kogemise jne), tervisekäitumise ja toimetuleku kohta võimaldavad paremini mõista ja selgitada vaimset tervist ja selle kujunemist mõjutavaid tegureid ning toetavad tõenduspõhiste ennetusmeetodite ja psühholoogiliste sekkumiste väljatöötamist.

Andmeid kogume nii erinevate kohordipõhiste longituuduuringute kui ka rahvastikupõhiste läbilõikeuuringutega. Lisaks vaimse tervise probleemide paremale mõistmisele aitavad uuringud hinnata Eesti rahvastiku vaimse tervise seisukorda, selgitada valdkonnaga seotud toetuste ja teenuste vajadust ning anda soovitusi poliitikakujundamiseks. Projekti käigus loodud andmebaas võimaldab edaspidi ka vaimse tervise mõjutegurite põhjalikumat uurimist

Peamised uuringud

  • Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU) (2021 – 2022)

Uuringu eesmärk on saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimse tervise olukorrast. Tegu on esimese ulatusliku vaimse tervise uuringuga Eestis. Uuringu abil selgitame välja, milline on Eesti inimeste vaimne tervis ja üldine heaolu, et aidata riigil paremini kavandada tugiteenuste ja ennetusmeetmete vajadust. Uuringu tulemused aitavad kaasa elanikkonna vaimse tervise terviklikuma monitoorimissüsteemi kavandamisel, mille abil saab edaspidi tagada abivajajale parima abi võimalikult kiiresti. Uuring viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooliga. Loe lähemalt Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring.

  • Tervisekäitumise mõju heaolule ja vaimsele tervisele: põhjuslike mehhanismide selgitamine sekkumiste planeerimiseks (2022 – 2025) (ETIS grant PRG1656)

Projekti eesmärk on uurida vaimse ja füüsilise tervise vastasmõjusid ning heaolu ja psühhosotsiaalse tausta rolli tervisekäitumises ja tervisetulemites. Nende eesmärkide saavutamiseks rakendatakse interdistsiplinaarseid ekspertteadmisi epidemioloogias, toitumis– ja kehalise aktiivsuse uuringutes, tervisepsühholoogias ja psühhomeetrias. Projekti raames kasutatakse eelkõige juba varasemalt TAI poolt läbiviidud kohort – ja longituuduuringute andmeid, mida täiendatakse erinevates andmekogudes sisalduvate värskemate andmetega. Uute andmete kogumisel kasutatakse kogemuse väljavõtte meetodit  tervisekäitumise mustrite jälgimiseks igapäevaelus ning viiakse läbi sekkumisuuringuid. Projekti tulemused aitavad tõhusamalt planeerida tervisedendusprogramme ning tervisekäitumisele suunatud sekkumisi.

  • Eesti Psühhobioloogiline Liiklusuuring (EPBLU) (alates 2001)

Pikaajalise uuringu eesmärk on välja selgitada riskikäitumise kujunemist mõjutavad tegurid ning pakkuda lahendusi, mis viiksid autojuhtide turvalisema liikluskäitumiseni. Uuringu raames on välja töötatud ja teaduslikult tõestatud tõhususega autojuhtidele suunatud psühholoogiline sekkumine „Impulsiivse käitumise ennetamine liikluses“. mille raames uuritakse liikluskäitumist mõjutavaid nii bioloogilisi kui ka psühholoogilisi tegureid ning nende seoseid registrites kajastuvate andmetega. Uuring viiakse läbi  koostöös Tartu Ülikooliga. Loe lähemalt Eesti Psühhobioloogiline Liiklusuuring.