Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Oma koju passiivse suitsetamise lõksu jäänud inimeste olukorda info jagamisega ei lahenda

Arvamus

Tubaka tarvitamine põhjustab 40 protsenti südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80 protsenti kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ning vähki vähemalt 12 erinevas kehapiirkonnas, sh 90 protsenti kopsuvähist. Tubaka tarvitamisest hoidumisel on 40 protsenti neist haigustest ennetatavad, kirjutab TAI direktor Annika Veimer. 

Igal aastal diagnoositakse Eestis ligi 1000 inimesel hingamiselundite pahaloomuline kasvaja, millest valdava enamuse moodustab kopsuvähk. Eelmisel aastal suri hingamiselundite pahaloomulise kasvaja tõttu 703 inimest – 510 meest ja 193 naist.

Kopsuvähi diagnoosi puhul on 5 aastat peale diagnoosi elus vaid 16% diagnoosi saanutest.

Passiivne suitsetamine on tervisele sama ohtlik kui suitsetamine

Eriti ohtlik on passiivne suitsetamine lastele, rasedatele, imetavatele naistele, vanuritele, südamehaigetele ja hingamisprobleemidega inimestele. Ka lühiajaline tubakasuitsus viibimine võib põhjustada allergilisi vaevusi, iiveldust, peavalu ja astmahoogusid.

Kui inimene tunneb suitsu lõhna, on ta juba passiivne suitsetaja, sest hingab sisse samu kahjulikke aineid, mida suitsetajagi. 80% mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu ja selle peenosakesed ladestuvad kergesti riietele, mööblile ja vaipadele, kus need mõjutavad tervist veel päevi ja nädalaid. Kui inimene aga viibib samas ruumis suitsetajaga, kes teeb paki sigarette päevas, saab samal ajal samas ruumis mittesuitsetav inimene 7-8 sigaretile vastava tubakasuitsuannuse. Kõike seda teades võiks ideaalis igasugune suitsetamine siseruumides olla keelatud. 

Avalikest ruumidest on regulatsioonid suitsetamise välja tõrjunud

Passiivne suitsetamine on regulatsioonide mõjul viimase dekaadi jooksul märkimisväärselt vähenenud.

2018. aastal viibis vähemalt tund aega päevas suitsustes tööruumides 4 protsenti ja suitsustes avalikes ruumides 2 protsenti täiskasvanud inimestest. 12 protsendil juhtudest suitsetati eluruumides ehk enam kui igas kümnendas kodus*.

Kõige rohkem inimesi kannatab passiivse suitsetamise all just oma kodus, sest eraomandis ongi inimeste tegevust kõige keerulisem suunata.

Rõdud on tänapäeval sageli korterelamu ühisomandis ning kuuluvad kas kasutamiskorra järgi või mõttelise osana korteri juurde.  Oma korteri kaitseks akendel ja rõdudel suitsetamine ei ole väljapääs, sest sellega pannakse ohtu naabrite heaolu ja tervis ning mure korral on tülid naabritega kiired tekkima.  

Kas akendel ja rõdudel suitsetamise keeld korteriühistu põhikirjas on abiks?

Põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega. Kui aga põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Näiteks keelab seadus rõdul söegrilli kasutamise, samuti paneb seadus paika öösel valjult pidutseva naabri, kuid suitsetava naabri terrori all kannatav inimene jääb abita.

Sageli jääbki oma kodus passiivse suitsetamise all kannatav inimene isolatsiooni. Esimesed raskused tekivad juba üldkoosolekul hääletamise käigus. Olukord sõltub paraku sellest, kui palju on majas suitsetajaid ja kui paljusid suitsetamine häirib. Kui ühistu liige ise otseselt passiivse suitsetamise ohver ei ole, siis saab hääletamisel oluliseks hoopis heade suhete säilitamine teiste majaelanikega.  Korteriühistu esimehe käed jäävad probleemsete suitsetajate ohjeldamisel lühikeseks ning nad pole just vaimustuses sellise põhikirja muutuse sisseviimisest.

Suitsetajal jääb õigust üle ja tervise kaitseks ei saa inimene abi kusagilt

Ma ei soovi teha liiga nendele suitsetajatele, kes oma naabritest hoolivad, sest tean, et juba täna käivad paljud neist õues suitsetamas, nii oma lähedaste kaitseks kui naabritega probleemide vältimiseks.

Küsimus on nendes suitsetajates, kes soovitavad arrogantselt oma naabril nurisemise asemel metsa värsket õhku hingama minna või privaatsem elukoht valida. Sellistele inimestele ei mõju TAI teavikute lugemine, korteriühistu esimehe jutt ega lapseootel naaberkorteri perenaise palved. Pahatahtlik suitsetaja teab, et koduseinte vahel on tema eraelu puutumatu ja puudub seadus, mis keelab tal oma kodus, sh rõdul suitsetamise.

Paljude inimeste jaoks on kohtus käimine kallis ja täna ei ole meil kahjuks tuua ka näiteid positiivsetest kohtulahenditest. Pigem peame tõdema, et kohtunikudki peavad mürgist suitsuhaisu korteri tavakasutuse mõjuks, mida tuleb kortermajas elades taluda.  Ja just selliste juhtumite tõttu on vaja seaduses selget sõnastust rõdudel ja akendel suitsetamise kohta.

Paraku on ka meile teada näited, kus inimene on kinnisvara ahelsuitsetava naabri tõttu müüki pannud. Edasi võib esitada küsimuse – kui heausksele ostjale kinnisvara tegelikku müügipõhjust ei avaldata, kas siis on tegu varjatud puudusega ning kas ja kes hüvitab kahjud?

Kas suitsetamine ikka on tänapäeval korteri tavakasutus?

Fakt on, et mittesuitsetajaid on meie riigis oluliselt rohkem kui suitsetajaid. Hüpoteesiks võib pidada seda, et enamus suitsetajatest on mõistlikud ja teistega arvestavad inimesed.

See annab lootust, et enamik inimesi ei pea suitsetamist enam korteri tavakasutuseks, vaid pigem on see taunitav tegevus. Selle vaatenurga võimendamiseks on käes aeg seaduses selgelt väljendada, et mürgine suitsuhais ei ole korteri tavakasutusest tekkiv mõju ning see ei kuulu talumiskohutuse alla, sest kaalul on inimeste tervis ja elu.

Ainus lahendus on suitsetada õues või pigem üldse suitsetamisest loobuda

Oleks aeg teha muudatusi, mis aitaks oma kodus suitsetamise lõksu jäänud perekondi. Ainus viis kaitsta inimesi suitsetaja ümber, nii enda kui teiste korterites, on õues suitsetamine. Ka õues tuleb valida majast piisavalt kauge koht ja arvestada tuule suunaga, et tubakasuits ei  hõljuks esimeste korruste akendesse.

Õues suitsetamisele on ka parem alternatiiv – suitsetamisest loobuda. Eestis pakutakse igakülgset abi suitsetamisest loobumisel - nõustamise teenus on tasuta kättesaadav paljudes haiglates ning info leiab lihtsalt veebist www.tubakainfo.ee.

Mina soovin, et kümne aasta pärast meenutaksime imestusega ammust aega kui rõdudel suitsetamise võimalikkuse üle ühiskonnas diskussiooni peeti. Täpselt nii nagu täna tekitab ebamugavat võõristust tunne, et veel 15 aastat tagasi oli igas kohvikus õhk tubakasuitsust paks

Tubakatarvitamise vähendamine