Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Ülemaailmne tubakavaba päev kutsub üles märkama tubakatoodetest tingitud keskkonnamõju

Arvamus

Tubakas ei mõjuta negatiivselt ainult inimeste tervist, vaid ohustab ka ümbritseva keskkonna tervist. Kui e-sigareti, sigareti- ja huuletubaka jäätmeid ei kõrvaldata nõuetekohaselt, satuvad need keskkonda, kus nad lõpuks saastavad vett, õhku ja pinnast mürgiste kemikaalide, raskmetallide ja nikotiinijääkidega.

Igal aastal satub keskkonda hinnanguliselt 766 571 tonni sigaretikonisid. Eestis kogutakse 10 000 tonni e-jäätmeid aastas, sealhulgas e-sigaretijäätmeid, millest umbes 50% jõuab lõpuks prügilatesse või põletusahjudesse. Segaolmejäätmete uuringule tuginedes on võimalik väita, et keskmiselt viskab inimene aastas tavalisse prügikasti umbes 1,4 kilogrammi e-jäätmeid ning need on kõige kiiremini kasvav jäätmeliik maailmas.

Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei peeta enam plastkõrsi – selleks on hoopis suitsukonid ja justnimelt tselluloos-atsetaatkiududest sigareti filter, mis ei lagune bioloogiliselt. Sigaretikonid visatakse sageli keskkonda, tänavatele, kõnniteedele ja mujale avalikesse kohtadesse ning võivad seejärel sattuda näiteks äravooluna kanalisatsiooni ja lõpuks seejärel saastades jõgesid, randu ja ookeane. Kuna sigaretikonid on peamiselt valmistatud plastfiltritest, mis ei ole biolagunevad, söövad osa neist ära loomad ja ülejäänud suitsukonid kogunevad lihtsalt kallastele või veekogude põhja.

E-sigareti jäätmed on kasvavaks probleemiks

Probleem ei piirdu vaid sigarettidega. Alates 2014. aasta septembrist kuni 2021 aastani on E-sigarettide jaemüük kahekordistunud. Ühekordselt kasutatavate e-sigaretitoodete sortimendi laienemine ja e-sigareti tarbimise suurenemine muutuvad pärast kasutamist tonnideks e-sigarettide jäätmeteks. E-sigaretijäätmete keskkonnasõbralik kõrvaldamine on kasvav probleem, eriti arvestades ühekordselt kasutatavate e-sigarettide leviku kasvu. E-sigareti vedeliku täitepadrunid on ühekordselt kasutatavad tooted, mis sisaldavad plastik-, elektroonika- ja keemiajäätmeid ning paljud neist satuvad ka tavaprügi hulka. Odavad maitsestatud ühekordselt kasutatavad e-sigaretid on muutumas tõsiseks keskkonnaprobleemiks üle maailma.

Erinevalt sigaretikonidest ei saa e-sigareti jäätmed biolaguneda isegi rasketes tingimustes. E-sigareti padrunid, mis on tänavatele laiali visatud, segunevad tavaprügiga, lagunedes seeläbi lõpuks mikroplastiks ja kemikaalideks, mis voolavad vihma ja tormiga äravoolu ja reostavad seeläbi elusloodust.

Tubakatööstus vastutab palju enama kui suitsetamise epideemia vallandamise eest – nad  põhjustavad ka sadade tuhandete tonnide jagu sigareti- ja e-sigaretijäätmete kasvu. Sigarettide ja e-sigarettide jäätmed kujutavad endast tõsist ohtu ökosüsteemile ning nõuavad pikaajalist lahendust.

Loomulikult püüavad ka tubakatootjad oma maine kujundamisel erinevaid roheteemasid tõstatada, et positiivset avalikkuse tähelepanu saada. Mõned tubakatootjad on oma jätkusuutlikkuse eesmärkidesse lisanud sigaretikonide koguse vähendamise keskkonnas. Näiteks American Spirit jätkab 2022. aastal oma keskkonnateemalist kampaaniat, saates sealjuures aastaks 2025 ringlusse pool miljardit sigaretikoni. Philip Morris International väidab, et ta püüab vähendada tootmises plastikut algatusega „Meie maailm pole tuhatoos”. Paraku pole selline ökoaktivism piisav, et peatada uute toodete müügist peale voolavat jäätmevoogu ja paistab pigem „rohepesuna“.

Selleks, et  vähendada süvenevat kliimakriisi ja hoida elusloodust, on vajalik ja võimalik ka selles valdkonnas liikuda pikemate sammudega. Kõrvuti teiste tööstustega tuleb ka tubakatööstusel rohkem pingutada. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul peavad tubakatootjad võtma vastutuse enda toodetest tekkiva äärmusliku jäätmekoguse – nii põlevate kui ka elektrooniliste –  eest ning hõlbustama ja panustama nende kõrvaldamisse. Nende toodete negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks on vaja tööstustele rangemaid regulatsioone koos maksumeetmetega.

Mida saab tarvitaja ise teha, et negatiivne mõju keskkonnale oleks võimalikult väike?

Suitsetajatest inimesed ei tohiks oma suitsukoni loodusesse visata, vaid panema need prügi hulka, kust see kokku kogutakse. Need, kes tarvitavad erineval moel uudseid tubaka- ja nikotiinitooteid, peavad arvestama sellega, et e-jäätmed (ühekordsed ja korduvkasutatavad) ei kuulu tavaprügi hulka, vaid tuleb koguda kokku kui elektroonikajäätmed ning viia need kokkukogumispunktidesse või jäätmejaama.

Loobumine nikotiinist ja tubakatoodetest on parim tegu nii keskkonnale kui enda tervisele. Ära anna oma raha tubakatööstusele! Ohjeldamatut tootmist saab pidurdada vaid tarbimise vähendamisega.

Anna-Liis Kulpas

TAI alkoholi ja tubaka valdkonna vanemspetsialist

Arvamuslugu ilmus 31.05.2022 ajalehes Postimees

Tubakatarvitamise vähendamine