TAI ekspert Tagli Pitsi: viimati tõusis koolilõunate toetus 2018. aastal 78 sendilt ühele eurole. Suudame enamat
Kui suur oleks kulu, kui riigipoolne toetus koolilõunale suureneks ühelt eurolt kahele? Tavaliselt räägitakse koolitoidust heal juhul kord aastas augusti lõpul. Toitlustamisele koolides ja lasteaedades tuleks aga pöörata sagedamini tähelepanu kui vaid kord õppeaasta alguses. Seetõttu täname Adik Levinit, kes tõstatas väga olulise teema (EPL 24.05).
Kõigepealt tahaksime välja tuua, et see, et meil on riiklikult kinni makstud (kohati küll kahjuks vaid osaliselt) koolitoit ning sellele on kehtestatud nõudmised, on väga positiivne ning seda ei tohiks me kindlasti kaotada. Selline võimalus on vähestes Euroopa riikides. Kuigi koolilõuna on vaid üks toidukord päevas, on ka sellel oluline roll nii õpilastele täisväärtusliku toidu pakkumises ja seeläbi nende tervise toetamises kui ka toitumisharjumuste kujundajana üldiselt.
Samas peame samuti tõdema, et viimase aja hinnaralli valguses on õpilaste vajadusi arvestavat koolilõunat päev-päevalt üha raskem valmistada. Viimati tõsteti toetust 78lt sendilt eurole aastal 2018. Koolikokad teevad iga päev võimatut – toitlustavad tuhandeid nõudlikke „kliente“ selle pisku eest, mis koolilõunaks eraldatud. See omakorda võib paraku kaasa tuua järeleandmised roogade valmistamisel kasutatava tooraine kvaliteedi osas. Mida kallimaks muutuvad toiduained, seda keerulisemaks läheb ka praegu eraldatud raha eest lastele täisväärtusliku toidu pakkumine.
Lisaks sooviksime omalt poolt taaskord välja tuua suurima murekoha lasteaia ja koolide toitlustamises – määrus, mis seda reguleerib, pärineb aastast 2008 ning ei vasta viimastele riiklikele toitumis- ja toidusoovitustele. Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudi ja paljude teiste osapooltega on juba ammu koostanud uue määruse kavandi, kuid erinevatel asjaoludel lükkub määruse muutmine kahjuks järjest edasi. Õnneks arvestatakse väga paljude lasteasutuste toitlustushangete tegemisel juba praegu mingil määral kavandatava määruse nõuetega. Kindlasti ei muuda aga kavandatavad muudatused kulutusi toorainetele väiksemaks.
Kui suur oleks kulu, kui riigipoolne toetus koolilõunale suureneks ühelt eurolt kahele? Ühes kooliaastas on 135 koolipäeva – 1 lisanduv euro õpilase kohta teeb 135 eurot aastas, mis on rahaliselt väiksem, kuid samas olulisem panus kui planeeritav 100-eurone lastetoetus kuus. Toetuse jagamine suunatult tagaks selle, et raha kasutatakse kontrollitult lastele toidu pakkumiseks, mitte pere muude „vajaduste“ katmiseks ning tagaks seeläbi ühtlasemalt tervise toetamise kõikidele lastele.
Siiani oli jutt peamiselt koolitoidust, kuid vähem pööratakse tähelepanu lasteaiatoidule, millele riiklik toetus ei laiene. Lapsed saavad lasteaias süüa kolmel toidukorral ning ka seal oleks täisväärtusliku toiduvaliku pakkumiseks hädasti vaja toiduraha tõsta. Selle üle otsustavad hoolekogud ning see otsus on paljudele tihti väga valus. On vanemaid, kes viivad lapsed lasteaeda pärast hommikusööki ja koju enne õhtueinet, et lasteaia toiduraha kokku hoida. Samas ei pruugi aga kodudes pakutav toiduvalik tagada neile lastele kasvamiseks ja arenemiseks täisväärtuslikku toitu, arvestades nii energiavajadusi (nii puudu- kui ülejääke) kui toitained. Lasteaiaealiste laste seas ei ole esinduslikku uuringut tehtud, kuid õpilaste kasvu uuringu 2019. aasta tulemustest näeme, et ülekaaluliste laste hulk on viimaste aastatega märgatavalt suurenenud ja see on kõige silmatorkavam peredes, kus majanduslikult tullakse vaevalt ots otsaga kokku. Ülekaaluliste laste osakaal oli neis peredes 44%, võrdluseks oli majanduslikult hõlpsasti toime tulevates peredes selliseid lapsi 25%. Toitumisharjumused ja kehakaal on omavahel väga otseselt seotud. Ülekilod avaldavad paratamatult mõju laste tervisele, nii füüsilisele kui vaimsele, ning kahjuks mitte positiivses suunas.
Arvamuslugu ilmus 25. mai Eesti Päevalehes.