Värske teadusuuring: Eesti kooliõpilased väärtarvitavad rahusteid ja uinuteid järjest enam
Rahustite ja uinutite tarvitamine on viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt suurenenud kogu maailmas, sh on suurenenud nende ravimite väärtarvitamine, muutes selle oluliseks rahvatervishoiu probleemiks. Alates 2003. aastast on suurenenud rahustite ja uinutite väärtarvitamine ka Eesti 15–16-aastaste kooliõpilaste hulgas, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) vanemaanalüütiku, Tartu Ülikooli doktorandi Liina Veskimäe teadusartiklist.
Rahustite ja uinutite väärtarvitamine võib põhjustada tõsiseid tagajärgi tervisele, sh sõltuvust ja äärmuslikel juhtudel isegi surma. Seetõttu on oluline selgitada välja nende ravimite väärtarvitamise suundumused ja sellega seotud riski- ja kaitsetegurid ning pöörata tähelepanu väärtarvitamise ennetusele.
Teadusartikli esmaautori, Liina Veskimäe sõnul selgus uuringust, et Eestis oli 2019. aastal 15–16-aastaste kooliõpilaste seas rahustite ja uinutite väärtarvitamise levimus ligi 15%, mis on oluliselt suurem Euroopa keskmisest (6,6%), kuid madalam kui Läti (21%) ja Leedu (20%) näitajad, mis olid Euroopa kõrgeimaid. „Väärtarvitamise all mõeldakse üldiselt ravimi tarvitamist viisil, mis ei vasta õiguslikele või meditsiinilistele soovitustele. Selles uuringus keskendusime rahustite ja uinutite väärtarvitamisele, määratledes selle kui nende ravimite tarvitamise ilma arsti korralduseta ehk ilma retseptita,“ selgitas Veskimäe.
Uuring juhib tähelepanu olulisele muutusele: Eesti noorte hulgas suurenes uuringuperioodil märkimisväärselt rahustite ja uinutite väärtarvitamine ning ligi pooled noortest, kes olid neid ravimeid tarvitanud arsti korraldusel, olid samu ravimeid ka väärtarvitanud. Võrreldes 2003. aastaga väärtarvitas 2019. aastal Eestis rahusteid ja uinuteid 2,3 korda rohkem poisse (11,3%) ja 1,4 korda rohkem tüdrukuid (17,5%). Väärtarvitamine suurenes ligi kaks korda arsti korraldusel rahusteid ja uinuteid tarvitanud poiste hulgas 41,4%-ni, tüdrukutel vastavalt 44,1%-ni.
„Leidsime, et need poisid ja tüdrukud, kes olid rahusteid ja uinuteid varem arsti korraldusel tarvitanud, olid oluliselt suuremas riskis neid ravimeid ka väärtarvitada,“ avas Veskimäe uuringu tulemusi. Suurem risk rahusteid ja uinuteid väärtarvitada oli ka neil, kes hindasid ravimite kättesaadavust kergeks ja noortel, kellel sõbrad olid väärtarvitanud rahusteid ja uinuteid. Väärtarvitamise riski suurendas ka sigarettide suitsetamine ja vähesem kehaline aktiivsus.
„Kuna arsti korraldusel rahustite ja uinutite tarvitamine ning nende kerge kättesaadavus osutusid väärtarvitamise peamisteks ennustajateks, tuleks arstidel olla eriti ettevaatlik nende ravimite määramisel noortele. Tagada tuleks ka hoolikas tarvitamise järelevalve, et psühhotroopseid ravimeid võetaks vastutustundlikult ning piirata nende ravimite kättesaadavust,“ sõnas Veskimäe.
Uuringu autorid rõhutavad ka vajadust parandada noorte ja lapsevanemate teadlikkust rahustite ja uinutite tarvitamise ja väärtarvitamise riskidest. „Ennetusprogrammid peaksid keskenduma eriti noortele, kes kuuluvad riskirühmadesse. Tõhus koostöö poliitikakujundajate, meditsiinitöötajate, õpetajate ja lapsevanemate vahel aitab ennetada väärtarvitamist ning vähendada kahjulikke mõjusid noorte tervisele,“ rõhutasid uuringu autorid.
Liina Veskimäe viis uuringu ellu üheskoos kaasautorite Kersti Pärnaga (Tartu Ülikool) ja Sigrid Vorobjoviga (TAI). Autorite eesmärk oli teada saada, kuidas on muutunud 15–16-aastaste noorte rahustite ja uinutite väärtarvitamine Eestis aastatel 2003–2019 ning mis on väärtarvitamise riskiteguriteks. Uuring tugineb Eestis elluviidud ESPAD (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs) küsitluste andmetele.