Kas algkoolieas lapsele ja murdeeas noorele sobib sama ennetustegevus?

Tervisekahjudele lisaks võib lapse uimastite tarvitamine tuua kaasa probleeme perekonnas ning koolis: halvenevad suhted lähedaste ja sõpradega, väheneb õpimotivatsioon, mis põhjustab hinnete halvenemist, suurenevad meeleolu kõikumised, kannatab unekvaliteet, mistõttu ei tunne laps end päeva lõpuks hästi ega toetatult. Tagajärgedega tegelemine on alati kulukam, mispärast on oluline juba varases eas tegeleda süsteemselt ja järjepidevalt ennetusega.  

Mida tuleb ennetustegevuste elluviimisel arvesse võtta?

Uuringuandmed näitavad, et täiskasvanud, kes on uimastite liigtarvitajad või sõltuvuses, on tihtipeale sellega algust teinud just haavatavas eas ehk noorukina. See toob endaga kaasa sotsiaalseid, majanduslikke ja tervisekulusid nii perele ja lähedastele kui ka kogu ühiskonnale. Vajadus toimivate ennetustegevuste järele on suur. Lapsed ja noored veedavad suure osa oma päevast koolis, mistõttu on ennetustegevused haridusasutustes üheks võimaluseks suure hulga õpilasteni jõudmiseks.

Kõik ennetustegevused ei sobi lapse erinevatel arenguetappidel: mis on tõhus 7–9-aastasele lapsele, ei ole tulemuslik 13–15-aastasele noorukile.

Arvesse peab võtma nii bioloogilisi, emotsionaalseid, sotsiaalseid kui ka kognitiivseid ülesandeid konkreetsel arenguperioodil. Näiteks tähelepanu, taju ja mäluga seotud oskused erinevad lastel eri vanustes, niisamuti nagu probleemide analüüsimis- ja lahendamisoskus. Lisaks tuleb arvestada muutuva füüsilise ja sotsiaalse keskkonnaga lapse ümber. Näiteks tuleb arvesse võtta järgmisi aspekte.

• Kas lapse pere hoiakud ja väärtusruum ning üldine kodune keskkond toetab uimastite mitte tarvitamist: millised suhted on vanematega, kas ühiselt on sõlmitud kokkulepped alkoholi, tubaka- ja nikotiinitoodete ning narkootiliste ainete proovimise ning mitte tarvitamise osas?
• Kas lapsele on turvaliseks kasvamiseks ja arenemiseks seatud toetavalt mõistlikud piirid?
• Kuidas veedab laps aega kooliväliselt: kas vaba aega sisustatakse huvialaringides, treeningutel, kinos, rulatamas käies, vms või puuduvad lapse elus hobid ning aega täidetakse kaubanduskeskustes, parkides, tänaval, kus on ka uimastite kättesaadavus lihtsam?  
• Millised on lapse suhted eakaaslastega ja tema sõprade hoiakud uimastite tarvitamise osas?

Ennetus ehk probleemide ärahoidmine keskendub laste arengu toetamisele:  soovitud käitumiseks võimaluste loomine ning mittesoovitud käitumise võimalikult ebamugavaks tegemine.  

Selleks, et paremini mõista, millised ennetustegevused toimivad kooli keskkonnas eri vanuses laste puhul, uuriti 288 lastele ja noortele suunatud uimastiennetuse tegevust, kus osales kokku üle 400 000 lapse. Enamik uuritud tegevustest keskendus suitsetamise ennetamisele (79%), üle poole tegevustest olid suunatud alkoholi tarvitamise ennetamisele (53%) ning ligi 38% tegevuste eesmärk oli ennetada narkootiliste ainete tarvitamist.  

Suur osa uuritud ennetustegevustest olid universaalsed – need on tegevused, mis on suunatud kõigile ega sõltu laste või noorte riskist uimasteid tarvitada või nende varasematest tarvitamise harjumustest. Näiteks laste sotsiaalse pädevuse arendamine, sh enesejuhtimise õpetamine, „ei“ ütlemise, probleemide lahendamise ja otsuste langetamise oskuse arendamine ning ka igapäevane tervisekäitumine.

Järgnevalt kirjeldatakse, millised ealised muutused leiavad aset noore eri arenguetappides ja antakse ülevaade, millised tegevused on koolipõhises uimastiennetuses tõhusad ja millised mitte ning kuidas saab kool eri etappides lapse arengut toetada.

Mida tuleb algkoolilaste puhul silmas pidada?  

Nooremas koolieas (7–9-aastased lapsed, I–III klass) peavad lapsed kohanema koolieluga ja hakkama kasutama kodus ja lasteaias õpitud pädevusi koolikeskkonnas.  

Sel etapil arenevad arutlusoskus, probleemilahendus-, planeerimis-, järeldamis- ja kategoriseerimise oskus, areneb taju ja mälu. Kõiki neid kognitiivseid oskusi praktiseeritakse uutes õpi- ja sotsiaalsetes olukordades.

Algkoolieas laste väärtushinnanguid ja hoiakuid kujundavad lapsevanemad ja õpetajad. Lastel on kujunenud arusaam heast ja halvast. Harjutakse arvestama eakaaslastega, tekivad sõprussuhted, õpitakse analüüsima enda edusamme ja läbikukkumisi, ennast paremini mõistma ning teistega võrdlema. Noorema kooliea arenguülesanneteks on omandada eakohased keele- ja arvutamisoskused, aga ka eneseregulatsiooni põhioskused, nagu ootamine, jagamine, kordamööda tegutsemine ja koos töötamine ning tähelepanu teadlik suunamine ja hoidmine.  

Selles vanuses on alkoholi, tubaka- ja nikotiinitoodete ning narkootiliste ainete tarvitamine väga harv ning suhtumine uimastitesse negatiivne. Seepärast ei pea ennetus olema suunatud uimastite tarvitamise negatiivsetele tagajärgedele, vaid aitama lastel toime tulla arenguülesannetega.

Millised ennetustegevused on tulemuslikud algkoolis?

Rõhuasetus peaks olema igapäevaelu oskuste õpetamisel: kuidas kaaslastega suhelda, kuidas probleeme lahendada ja lapse üldise enesekontrollivõime arendamine. Samuti on kasu tervislikke eluviise toetavate valikute õpetamisest.

Millistel tegevustel ei ole kasulikku mõju?

Tulemuslikud ei ole uimastite tervisemõjudest rääkimine, uimastite tarvitamisega seotud sotsiaalse survega toimetuleku ja keeldumisoskuste õpetamine.  

Kõrgema riskiga õpilaste puhul, nagu näiteks lapsed, kellel on keerulised peresuhted, kodune õhustik pole toetav, pole häid suhteid klassikaaslastega, on õpiraskused, kellel puudub koolirõõm, võib uimastitele tähelepanu pööramine olla hoopis vastupidise mõjuga ning teha kasu asemel kahju. Nende õpilaste puhul on tulemuslikumad eespool mainitud universaalsed ennetustegevused ehk siis igapäevaoskuste arendamine, nagu probleemide lahendamisoskus ja stressiga toimetulek.

Mida tuleb põhikooli õpilaste puhul silmas pidada?  

Põhikoolis õppivate laste puhul eristatakse varajast teismeiga, mis hõlmab lapsi vanuses 10–12 eluaastat ning teismelisi lapsi, kes õpivad III kooliastmes ehk siis vanuses 13–15 eluaastat ning kes käivad VII–IX klassis. Varajast teismeiga iseloomustab kohanemine oma muutuva kehaga, selles arenguetapis kujuneb minapilt ning identiteet. Areneb võime abstraktselt mõelda, õpitakse peegeldama oma mõtteid ja käitumist, toimub kognitiivsete võimete hüppeline areng.

Esikohale tõusevad suhted eakaaslastega, oluline on kaaslastega sarnaneda, nt kanda samasuguseid rõivaid, kuulata samasugust muusikat ning saavutada seeläbi oma hoiakutele ja käitumisele nende heakskiit. Varateismelised tajuvad, et nad on alati teiste tähelepanu keskpunktis, saades pidevalt väliseid hinnanguid oma arvamusele ning käitumisele. Samal ajal süveneb usk oma ainulaadsusesse ja erilisusesse ning iseendasse, mis aitab noorel hakata vanematest eralduma. Siiski on vanemate arvamustel ja hoiakutel kaalu.

Varateismelised kogevad ka keskkonnamuutusi: algkoolist põhikooli suundumine toob kaasa suurema iseseisvumise: tulevad uued õpetajad, tekivad uued sõbrad ning võib muutuda koolikeskkond. Lisanduvad eri aineõpetajad, mistõttu on vähem lähedasi suhteid õpetajatega ning ka vähem individuaalset juhendamist. Koolis võrreldakse õpilasi rohkem omavahel, saavutuste hindamisel ollakse rangemad. Oluliselt rohkem aega veedetakse eakaaslastega nii koolis kui ka hobide ja huvialaringide raames, mistõttu puututakse rohkem kokku omaealistega kui pere ja lähedastega.

Kõik eelnevalt loetletud muutused muudavad selles vanuses õpilased enam haavatavaks eri riskikäitumiste, sh uimastite tarvitamise osas. Kui varasemalt on laste arusaamad uimastite tarvitamise tagajärgede osas pigem negatiivsed, siis nüüd hakatakse uimastite tarvitamise tagajärgi tajuma positiivsemalt, nt aitab suhelda, teeb tuju lõbusamaks, muudab julgemaks jms.

Kõige tõhusam ennetustegevus selles arenguetapis noortele on mõistmine, kuidas sotsiaalne surve võib suurendada uimastite tarvitamist. Noortega tasub arutada sotsiaalseid olukordi, kus võidakse survestada või julgustada neid nt e-sigaretti, alkoholi või kanepit proovima.  

Teismeiga (lapsed vanuses 13–15 eluaastat) pakub noortele ja nende vanematele mitmekesiseid väljakutseid, kuna selles vanuses katsetatakse piire, eksperimenteeritakse kõige uue ja põnevaga, milletõttu on just sellele arenguastmele omane teatav riskikäitumine. Sageli jäävadki taolised katsetused ühekordseks ning oluline on jääda vanema või õpetajana seejuures noort toetavaks, samuti kehtestada piirid ning jääda kindlaks lapsega sõlmitud kokkulepete osas uimasteid mitte tarvitada.

Selles vanuses on peamine arenguülesanne perest eraldumine sõltumatuks ja iseseisvaks inimeseks. Järjest suurem seotus eakaaslastega tähendab, et lapsevanemate arvamused ja hoiakud pole enam nii olulised. Veelgi enam – sageli on omane täiskasvanute arvamustele vastandumine. Oma arvamusele või käitumisele kinnitust otsitakse eakaaslastelt ja sõpradelt. Väärtustes ja hoiakutes tuginetakse pigem omavanustele kui oma vanematele.

Areneb abstraktne ja mitmekihiline mõtlemine, paremini mõistetakse teiste vaatenurki ja tundeid. Täiskasvanute arusaam muutub vaid üheks paljudest alternatiivsetest võimalustest. Analüüsitakse riskiva käitumise kasusid ja kahjusid ning ollakse järjest teadlikumad uimastite tarvitamise võimalikest positiivsetest mõjudest, nagu näiteks lühiajaline stressi leevenemine, lõdvestumine ning lõbus ja lahe olemine, mis võivad üles kaaluda võimalikud riskid ja negatiivsed tagajärjed.    

Lisaks toimub selles vanuses aju kiire areng, mis toob kaasa emotsioonide kõikumisi ja hetke ajel tehtud otsuseid. Impulsiivsed otsused võivad olla seotud riskikäitumisega, kuid ka teiste tegevustega, mis kiiret rahuldust või elamusi pakuvad. Samuti võib eakaaslaste juuresolek võimendada mingite tegevuste tegemist, mida üksi ei julgeta või ei taheta teha, sest sõprade kohalolek, poolehoid ja heakskiit annavad kindlustunde.

Millised ennetustegevused on tulemuslikud põhikoolis?

Varases teismeeas (10–12-aastased) on tulemuslikud nii universaalsed kui ka valikulised ennetustegevused. Ennetustegevused, mille sisuks on sotsiaalsete normide korrigeerimine ehk teadvustamine, et uimastite tarvitamine ei ole tavapärane, enamus noori ei tarvita ega aktsepteeri tarvitamist, lähevad kokku arenguülesannetega ning on seetõttu tulemuslikud. Selleks saab kasutada erinevaid meetodeid, nagu grupiarutelud, eeskujude kasutamine, mentorlus, kokkulepete tegemine uimasteid mitte tarvitada nii kodus, koolis kui ka igalpool mujal.

Kuigi selles vanuses muutuvad suhted vanematega, on nende arvamused ja hoiakud endiselt olulised, mistõttu lapsevanemate kaasamine ning nendega koostöö on kasulik. Näiteks võib vanematega arutada, kuidas nad jätkuvalt saavad kodus piire kehtestada ja kuidas toime tulla piire katsetava teismelisega, kuidas lastega nt e-sigarettidest rääkida, kuidas arutada tubakatööstuse, aga ka meedia rolli inimeste uimastite tarvitamises jne. Samuti saab vanematele pakkuda tegevusi, mida nad saavad lastega koos teha, et lähisuhted paraneksid ja heaolu pereringis suureneks.

Sarnaselt algkooliealistele on ka varases teismeeas noorte puhul oluline arendada erinevaid sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, nagu enesekontroll, probleemide lahendamine ja otsuste tegemine.  

Teismeeas on universaalsete, kõigile mõeldud ennetustegevuste mõju vähem selge. Rohkem võiks tähelepanu pöörata kõrgemas riskis noortele.  Kõrgemas riskis võivad olla näiteks noored, kes kasvavad üles keerulisemates oludes, kelle suhted kodus või koolis on kehvemad, kes otsivad enam elamusi või ei tule hästi tunnetega toime. Tulemuslikud on tegevused, mis põhinevad kognitiivsel käitumisteraapial ning õpetavad oskusi, kuidas toime tulla stressi ja ärevusega. Oluline on silmas pidada, et käitumise muutmine selles vanuses on keerulisem kui teistes arenguetappides, aga mitte võimatu. Parema tulemuse annab individuaalne lähenemine ning muutused on kergemad, kui noored, kes tarvitavaid uimasteid või kellel on tarvitamisega probleeme, ise seda muutust soovivad ning on valmis selle nimel uusi oskusi omandama.

Millistel tegevustel ei ole kasulikku mõju?

Varases teismeeas on eakaaslaste arvamus, hoiakud ja väärtused ning üldine sotsiaalne aktsepteeritus väga olulised. Samuti mängivad tähtsat rolli laste omavahelised suhted erinevate tegevuste õnnestumisel. „EI“ ütlemise õpetamine ei ole seetõttu selles vanuses tulemuslik, ka kõrgemas riskis noorte puhul. 10–12-aastased ei ole psühholoogiliselt veel valmis sotsiaalsetes surveolukordades toime tulema, isegi sel juhul, kui nad teiste inimeste mõjust on teadlikud.

Sama kehtib ka 13–15-aastaste noorte puhul, kelle jaoks on sõprade vajadused, ootused ja arvamused olulised ning uimastite tarvitamisest keeldumise õpetamisel võib olla hoopis vastupidine mõju ja riskikäitumine kasvada.

Mida tuleb hilisteismeliste puhul silmas pidada?  

Gümnaasiumis või kutsekoolis õppivad noored (16–18-aastased) on oma arengus etapis, kus tegeletakse tuleviku planeerimisega ning täiskasvanu eluks oluliste oskuste omandamisega. Eakaaslaste arvamuste ja hoiakute osas ollakse vähem tundlikud, need ei ole enam nii olulised kui varases teismeeas. Enamasti suhted vanematega paranevad, vanemate arvamus ning eeskuju muutub taas oluliseks.

Ajus toimuvad muutused toetavad enesejuhtimise oskuste arengut, paraneb eneseregulatsioon ning impulsikontroll, mistõttu elamuste otsimine ja sellest kiire rahulduse saamine ei ole enam nii oluline kui varem. Arenevad ja paranevad planeerimise, olukordade ja tagajärgede analüüsimise ning infotöötluse oskused.

Toimub täiskasvanueluks ettevalmistamine: uuritakse ja avastatakse erinevaid elustiile ja käitumismustreid, püütakse ennast ja oma identiteeti määratleda. Individuaalsus ning erinev olemine on oluline, aktsepteeritakse eri arvamusi ning normidest kõrvale kalduvat käitumist.

Hoolimata eakaaslaste mõju vähenemisest ning enesejuhtimisoskuste arengust, kasvab selles vanuses erinevate uimastite tarvitamine ning uimastite proovimine või tarvitamine muutub järjest tavapärasemaks. Mitmed sotsiaalsed üritused ja ajaveetmisviisid on seotud või toimuvad olukordades, kus tarvitatakse alkoholi, tubaka- ja nikotiinitooteid või narkootilisi aineid.  

Millised ennetustegevused on tulemuslikud gümnaasiumis?

Hilises teismeeas on tulemuslikud universaalsed ennetustegevused, mis aitavad arendada sotsiaalseid oskusi. Kuna eakaaslaste arvamused, mõju ja hoiakud ei ole enam nii olulised ja väärtustatakse eri arvamusi ning elustiile, on tulemuslikud ennetustegevused, mis rõhutavad iseseisvust ja sotsiaalsele survele vastuseisu.  

Tõhusad on ka tegevused, mis aitavad kaasa iseseisvumisele, oma identiteedi kujunemisele, isiklike eesmärkide saavutamisele: nt nende teemade seostamine uimastite tarvitamise tagajärgedega. Kasu toob ka enesejuhtimise, probleemilahenduse ja otsuste tegemise oskuste arendamine.  

Lapsevanema kaasatus ning lapse ja vanema vahelise suhte toetamine on samuti tulemuslikud, kuna suhted ema-isaga on arenguliselt paranemas.

Kõrgemas riskis noorte puhul on tulemuslik harjutada otsuste tegemist, enesejuhtimist ja enesekontrolli ning toetada suhteid vanematega. Keeldumise ja sotsiaalsele survele vastu seismise õpetamisel on aga hoopis vastupidine mõju, kuna uimastite tarvitamine on muutunud suuresti selles arenguastmes olevate noorte identiteedi osaks.

Agne Kivisaar (TAI ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist) 
Triin Vilms (TAI ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist) 

*Uudislugu toetub teadusartiklile “School-based programmes to reduce and prevent substance use in different age groups: What works for whom? Systematic review and meta-regression analysis”.