Vähem alkoholi, rohkem nikotiini – kooliõpilaste riskikäitumine paraneb, aga on ka probleemkohti

Alkohol, tubaka- ja nikotiinitooted, rääkimata illegaalsetest uimastitest ei peaks ideaalses maailmas ühegi 11–15-aastase elu osa olema. Eri uimastite tarvitamine on omavahel seotud – hoides ära või lükates edasi ühe aine tarvitamist, on võimalik ennetada teiste uimastite tarvitamist. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmed näitavad, et paljude uimastite tarvitamine on noorte hulgas vähenenud, kui siiski on probleemkohti: näiteks e-sigarettide üha sagedasem tarvitamine.

Tavasigarette ja alkoholi mitte kunagi proovinud noorte osatähtsus on kõigi aegade suurim

Tervise Arengu Instituut (TAI) uurib regulaarselt Eesti noorte riskikäitumist ja Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringut viiakse ellu juba 1993. aastast alates. Selle raames küsitletakse 11-, 13-. ja 15-aastaseid Eesti noori – 2022. aastal küsitleti ligi 5000 õpilast.

Aastate jooksul on toimunud noorte tervisekäitumises palju positiivseid muutusi. Üheks paranevaks näitajaks on sigarette mitteproovinud noorte osatähtsuse  tõus – 2022. aastal polnud sigarette proovinud 95% vastanutest. Nende hulgas, kes siiski on sigarette proovinud, tehakse seda enamasti 11-aastaselt poiste hulgas ja tüdrukute hulgas 12-aastaselt. Ka vesipiibu tarvitamine on kaotanud populaarsust ja vähenenud oluliselt.

Teine positiivne suundumus on, et mitte kunagi alkoholi tarvitanud õpilaste osatähtsus on kõigi aegade kõrgeim (66%). Kui vaadata probleemsemat tarvitamist, siis vähemalt korra elu jooksul on olnud purjus iga kolmas 15-aastane ja kaks või enam korda purjus on olnud kümnendik noortest. See näitaja on poiste hulgas pisut vähenenud, tüdrukutel jäänud samale tasemele. Veel on positiivne kanepi tarvitamise ja proovimise oluline vähenemine, eriti poiste hulgas.

E-sigarettide ja huuletubaka tarvitamine suureneb, iseäranis tüdrukute seas

Ülalkirjeldatud heade uudiste valguses võib küsida, kas üks riskikäitumine on asendunud teisega. Mis puudutab suitsetamist, siis paraku andmed seda pigem kinnitavad. Ligi kolmandik kooliõpilastest (29%) on proovinud e-sigaretti. Eriti murettekitav on, et tarvitamine on sagenenud nii poiste kui ka tüdrukute seas, kuid tüdrukute hulgas on tõus suurem ja nende e-sigarettide tarvitamine sagedasem kui poiste hulgas. Huuletubakat oli tarvitanud 19% noortest ja korduv huuletubaka tarvitamine viimase 30 päeva jooksul kasvas 15-aastaste tüdrukute hulgas võrreldes 2018. aastaga ligikaudu neli korda.

Kuigi kanepi tarvitamine 11–15-aastaste õpilaste seas on vähenenud, oli 6% vähemalt korra elu jooksul kanepit siiski proovinud ja see näitaja on poiste ja tüdrukute võrdluses sarnane. 15-aastastest oli kanepit tarvitanud 14% õpilastest ja nendest pooled olid kanepit tarvitanud kolm või enam korda. Ka 2021. aasta Eesti noorte seksuaalkäitumise uuringu andmed annavad põhjust muretseda Eesti noorte uimastitarvitamise pärast.

Eri uimastite tarvitamine on omavahel seotud. E-sigaretid on siiski tihti ka hüppelauaks teiste tervist kahjustavate toodete tarvitamisele. Pisut alla poole (47%) tarvitas nende kõrval ka tavalisi sigarette. Kanepit tarvitanute hulgas on oluliselt rohkem neid, kes on tarvitanud erisuguseid tubaka- ja/või nikotiinitooteid, alkoholi ja on olnud purjus ning seda sagedamini nooremas vanuses.

Noored alustavad seksuaaleluga hiljem, kuid teadmistest jääb vajaka

Uimastite tarvitamisega seotud probleemidele lisaks vajab tähelepanu ka noorte seksuaalelust põhjustatud riskikäitumine. Seksuaalvahekorras olnud õpilaste osatähtsus on 15-aastaste hulgas vähenenud 25%-lt 2006. aastal 15%-ni 2022. aastal. Seksuaalelu kogemusega 15-aastastest oli 35% esimest korda vahekorras 15-aastaselt, 34% 14-aastastelt ning ülejäänud 13-aastaselt või nooremalt.

Pisut üle poole (54%) kasutas viimase vahekorra ajal rasestumisvastase vahendina ainult kondoomi, kümnendik kondoomi koos rasestumisvastaste tablettidega ning kümnendik ainult rasestumisvastaseid tablette. Murettekitav on, et iga neljas õpilane ei teadnud, mis rasestumisvastast meetodit seksuaalvahekorra ajal kasutati.

Uimastid on noortele liiga kättesaadavad ja veelgi rohkem rõhku tuleb panna ennetusele

Kokkuvõtteks – on positiivne, et üha enam on õpilasi, kes ei ole kunagi suitsetanud ega tarvitanud alkoholi või kanepit. Ka regulaarselt alkoholi tarvitavate ja vähemalt korra purjus olnute osatähtsus on stabiliseerunud ning poiste hulgas isegi pisut vähenenud. See on aastatepikkuse ennetustöö tulemus. Siiski valmistab muret uute tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise sagenemine ning tähelepanu vajab ka illegaalsete uimastite tarvitamine.

Noorte käitumise mõjutamisel on ääretult oluline eri uimastite kättesaadavuse piiramine, sest ühe uimasti tarvitamisega alustamine suurendab tõenäosust kasutama hakata ka teisi. Kuigi legaalsed uimastid – alkohol ja tubaka- ning nikotiinitooted – on alaealistele keelatud, on need hetkel noortele liigagi kättesaadavad. Nii näitavad TAI testostlemise uuringute tulemused. Järelevalvet tuleb selles vallas tugevdada.

Tubaka- ja alkoholipoliitika peab ajaga kaasas käima ning aitama tervistkahjustavate toodete tarvitamist tõkestada. Selleks on asjakohane järelevalvevõimekuse parandamisele lisaks suurendada ka nende toodete käitlejate vastutust. Näiteks tuleb müüjatele ja teenindajatele pakkuda koolitusi, et nad oskaksid tunda ära joobes inimesi ja keelduda neile alkoholimüügist ning ennetada alaealistele keelatud toodete müüki. Vähem oluline pole aga riskikäitumise ennetus, mida tuleb ellu viia valdkonnaüleselt, pannes rõhku tõendatud mõjuga sekkumistele. 

Artikkel põhineb 27.10.2023 toimunud TAI teadusseminari „Terve elu algus“ Sigrid Vorobjovi ettekandel „Eesti kooliõpilaste riskikäitumine“.