Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU)
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) on läbilõikeline, iga kahe aasta järel toimuv rahvastikupõhine küsitlusuuring Eesti 16–64-aastaste elanike hulgas. Juba 1990. a alguse saanud TKU on kõige kauem järjepidevalt toimuv terviseuuring Eestis, mis aitab kirjeldada rahvastiku terviseseisundit, tervisekäitumist ja neid mõjutavaid tegureid praeguseks juba 30 aasta vältel.
TKU lisauuring Tervis ja elukvaliteet 2025
Tervis ja elukvaliteet 2025 on osa Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust (TKU), mis on kogunud Eesti elanike terviseseisundi ja tervisekäitumise kohta andmeid juba alates 1990. aastast. Seekordne lisauuring keskendub Eesti inimeste terviseseisundile, liikumisaktiivsusele ning neid mõjutavatele teguritele. Kokku ootame uuringusse ligi 13 000 Eesti 16–84-aastastest elanikku, kellele saadame alates oktoobrist uuringukutse meilitsi või tavapostiga.
Uuring on mõtteliseks jätkuks 2020. aasta TKU küsitluslainele, mis pakkus esimest korda ka maakondlikult esinduslikku andmevaadet. Seekordsesse uuringusse kutsutakse nii 2020. aasta tervisekäitumise uuringu vastajad kui ka juhuvaliku teel moodustatud lisavalimisse kuuluvad Eesti inimesed. Uuring aitab näha muutusi inimeste tervisekäitumises ja loob tõenduspõhise aluse nii tervisepoliitikate kujundamiseks kui ka teadustööks laiemalt. Need andmed on aluseks mitmetele rahvastiku tervise arengukava indikaatoritele ja tervisenäitajatele, mida koguvad WHO, OECD jt rahvusvahelised organisatsioonid. TKU andmeid on praeguseks kasutanud enam kui poolsada teadusartiklit ja üliõpilastööd.
Uuringu edukuse määrab osalus ja kogutavate andmete kvaliteet. Kirjad ei pruugi alati adressaadini jõuda või vahel puudub inimestel aeg küsimustikku täita, mistõttu on plaanis uuringukutseid ja meeldetuletusi vajaduse korral saata mitu korda. Uuring on kooskõlastatud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteega (luba nr. 1478, 22.08.2025).
TKU teemad
TKU käsitlusalaks on Eesti tööealise rahvastiku terviseseisund, arstiabi ja ravimite kasutus, tervisekäitumine ning terviseriskide ennetus. Küsimustiku peamised jaotused on järgmised:
- vastaja sotsiaal-demograafiline taust
- terviseseisund (tervise enesehinnang, krooniliste haiguste ja tervisekaebuste esinemine)
- vaimne tervis (stress ja depressioon, üleväsimus, enesetapumõtete esinemine)
- arstiabi kasutus (üld- ja eriarstiabi kasutus, ravikindlustatus ja töövõime, ravimite kasutus)
- suitsetamine (suitsetamine ja teiste tubaka- või suitsuvabade toodete tarvitamine, suitsetamisest loobumise soov, kokkupuude keskkondliku tubakasuitsuga)
- alkoholi ja uimastite tarvitamine (alkoholi tarvitamise sagedus, kogused ning liigid, narkootikumide tarvitamine)
- toitumine (söögikorrad, toiduainete kasutamise sagedus, toitumisharjumuste muutmine)
- kehaline aktiivsus (pikkus ja kehakaal, kehaline aktiivsus, tervisespordi harrastamine, ekraaniaeg)
- terviseriskide ennetus (verenäitajate mõõtmise sagedus, turvavöö ja helkuri kasutus, ohutu seksuaalkäitumine)
Kuigi uuringu küsimustik on ajas omajagu muutunud, on aegridade võrreldavuse säilitamiseks hoitud küsimustiku põhiosa ühetaolisena. Põhiküsimustikus käsitletud teemadele lisaks on eri aastatel lisatud ka küsimusi sõeluuringute, elukvaliteedi jt tervisekäitumist kirjeldavate aspektide kohta.
Eri uuringuaastate küsimustikud leiab metoodika ja standardtabelite kogumikest.
Kui sageli toimub?
TKU toimub igal paarisaastal. Uuringus kasutatakse läbilõikelist disaini, seetõttu kaasatakse igal andmekogumisel uus juhuvalim (5000 inimest) 16–64-aastastest Eesti rahvastikku hõlmavast üldkogumist.
2024. aasta kevadel toimuv TKU2024 oli järjekorras juba 18. uuringulaine.
Rahvusvahelisus
TKU eeskujuks on 1978. aastal alanud Soome tervisekäitumise uuring ja kuni 2010. aastani oli uuring osa Soomet ja Balti riike kaasanud FinBalt Health Monitor ühisprojektist. TKU lähtub endiselt ühisuuringu metoodikast ja seega on tulemused võrreldavad nii Soome, Läti kui ka Leedu varasemate tervisekäitumise uuringutega. Mitme valideeritud uuringuinstrumendi (nt Minimum European Health Module, MEHM) või samalaadselt esitatud üksikküsimuste puhul on võimalus võrrelda tulemusi ka teiste rahvastikupõhiste uuringutega Eestis ja Euroopas (nt SHARE, Euroopa Sotsiaaluuring). Võrdluste puhul on oluline arvestada, et aastate jooksul on uuringu küsimustikus ja korralduses tehtud muudatusi.
Tulemused ja publikatsioonid
- Valik uuringutulemusi on avaldatud tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis
- Uuringute metoodika ja standardtabelite kogumikud
Andmete kasutamine teadustööks
Kui soovid uuringuandmeid teadustöö tarbeks, loe, kuidas taotleda algandmete väljavõtet teadustööks või analüüsiks.
Teaduspublikatsioonid
Baburin A, Reile R, Veideman T, Leinsalu M. Age, period and cohort effects on alcohol consumption in Estonia, 1996–2018. Alcohol and Alcoholism 2021 agaa115.
Schneider S, Taba N, Saapar M, Vibo R, Kõrv J. Determinants of long-term health-related quality of life in young ischemic stroke patients. Journal of Stroke and Cerebrovascular Diseases 2021; 30, 105499.
Reile R, Baburin A, Veideman T, Leinsalu M. Long-term trends in the body mass index and obesity risk in Estonia: an age-period-cohort approach. International Journal of Public Health 2020; 65 (6), 859−869.
Reile R, Pärna K. E‐Cigarette Use by Smoking Status in Estonia, 2012–2018. International Journal of Environmental Research and Public Health 2020; 17,2.
Reile R, Tekkel M; Veideman, T. Milline on Eesti inimeste tervis? Ülevaade täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu 2018. aasta tulemustest. Eesti Arst 2019; 98 (7), 377−380.
Reile R, Leinsalu M. Factors associated with improving diet and physical activity among persons with excess body weight. European Journal of Public Health 2019; 29, 1166−1171.
Leinsalu M, Reile R, Stickley A. Economic fluctuations and long-term trends in depression: a repeated cross-sectional study in Estonia 2004–2016. Journal of Epidemiology and Community Health 2019; 73 (11), 1026−1032.
Pärna K, Ringmets I, Siida S. Self-rated health and smoking among physicians and general population with higher education in Estonia: results from cross-sectional studies in 2002 and 2014. Archives of Public Health 2019; 77 (49).
Leinsalu M, Reile R, Vals K, Petkeviciene J, Tekkel M, Stickley A. Macroeconomic changes and trends in dental care utilization in Estonia and Lithuania in 2004-2012: a repeated cross-sectional study. BMC Oral Health 2018;18:199.
Reile R, Pärna K. Exposure to second-hand smoke in the context of tobacco policy changes in Estonia, 1996–2016. European journal of public health. European Journal of Public Health 2018;10.
Hu Y, van Lenthe FJ, Borsboom GJ, et al. Trends in socioeconomic inequalities in self-assessed health in 17 European countries between 1990 and 2010. Journal of Epidemiology and Community Health 2016;70:644-652.
Põld M, Pärna K, Ringmets I. Trends in self-rated health and association with socioeconomic position in Estonia: data from cross-sectional studies in 1996-2014. International Journal for Equity in Health 2016;15:200.
Tekkel M, Veideman T. Muutused töövõimetuspensioni saamises rahvastikurühmiti 1990–2012 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu alusel. Eesti Arst 2015;94:273–280.
Aaviksoo E, Kiivet RA. Sickness benefit cuts mainly affect blue-collar workers. Scandinavian Journal of Public Health 2014;42:497-503.
Pärna K, Pürjer ML, Ringmets I, Tekkel M. Educational differences in cigarette smoking among adult population in Estonia, 1990-2010: does the trend fit the model of tobacco epidemic? BMC Public Health 2014;14:709.
Reile R, Helakorpi S, Klumbiene J, Tekkel M, Leinsalu M. The recent economic recession and self-rated health in Estonia, Lithuania and Finland: a comparative cross-sectional study in 2004-2010. Journal of Epidemiology and Community Health 2014;68:1072-1079.
Tekkel M, Veideman T. Arstiabi ja teatud ravimite kasutamise ning vähi varaseks avastamiseks uuringute tegemise piirkondlikud erinevused 2012. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu alusel. Eesti Arst 2013;92:557–563.
Vals K, Kiivet RA, Leinsalu M. Alcohol consumption, smoking and overweight as a burden for health care services utilization: a cross-sectional study in Estonia. BMC Public Health 2013;13:772.
Pärna K, Rahu K, Helakorpi S, Tekkel M. Alcohol consumption in Estonia and Finland: Finbalt survey 1994-2006. BMC Public Health 2010;10:261.
Pärna K, Ringmets I. Comparison of socioeconomic differences in self-perceived health in Estonia and Finland. Scandinavian Journal of Public Health 2010;38:129-134.
Tekkel M, Veideman T, Rahu M. Changes over fourteen years in adult obesity in Estonia: socioeconomic status and use of outpatient health services. Central European Journal of Public Health 2010;18:186-191.
Mackenbach JP, Stirbu I, Roskam AJ, et al. Socioeconomic inequalities in health in 22 European countries. The New England Journal of Medicine 2008;358:2468-2481.
Tekkel M, Rahu M, Veideman T. Igapäevasuitsetajate ja ülemäärase kehakaaluga isikute võimalus saada arstilt soovitusi tervisekäitumise kohta. Eesti Arst 2008;87:867−874.
Helasoja V, Lahelma E, Prättäla R, Petkeviciene J, Pudule I, Tekkel M. The sociodemographic patterning of drinking and binge drinking in Estonia, Latvia, Lithuania and Finland, 1994-2002. BMC Public Health 2007;7:241.
Leinsalu M, Tekkel M, Kunst AE. Social determinants of ever initiating smoking differ from those of quitting: a cross-sectional study in Estonia. European Journal of Public Health 2007;17:572-578.
Petkeviciene J, Klumbiene J, Prättäla R, Paalanen L, Pudule I, Kasmel A. Educational variations in the consumption of foods containing fat in Finland and the Baltic countries. Public Health nutrition 2007;10:518-523.
Prättalä R, Paalanen L, Grinberga D, Helasoja V, Kasmel A, Petkeviciene J. Gender differences in the consumption of meat, fruit and vegetables are similar in Finland and the Baltic countries. European Journal of Public Health 2007;17:520-525.
Tekkel M, Veideman T, Baburin A, Rahu M. Use of mammography and Pap smear in Estonia, a country without organized cancer screening. European Journal of Public Health 2007;52:109-116.
Helasoja V, Lahelma E, Prättäla R, Klumbiene J, Pudule I, Tekkel M. Trends in the magnitude of educational inequalities in health in Estonia, Latvia, Lithuania and Finland during 1994-2004. Public Health 2006;120:841-853.
Helasoja VV, Lahelma E, Prättäla RS, et al. Determinants of daily smoking in Estonia, Latvia, Lithuania, and Finland in 1994-2002. Scandinavian journal of public health 2006;34:353-362.
Kasmel A, Helasoja V, Lipand A, Prättäla R, Klumbiene J, Pudule I. Association between health behaviour and self-reported health in Estonia, Finland, Latvia and Lithuania. European Journal of Public Health 2004;14:32-36.
Klumbiene J, Petkeviciene J, Helasoja V, Prättäla R, Kasmel A. Sociodemographic and health behaviour factors associated with obesity in adult populations in Estonia, Finland and Lithuania. European Journal of Public Health 2004;14:390-394.
Helasoja V, Lahelma E, Prättäla R, Kasmel A, Klumbiene J, Pudule I. The sociodemographic patterning of health in Estonia, Latvia, Lithuania and Finland. European Journal of Public Health 2006;16:8-20.
Puska P, Helasoja V, Prättäla R, Kasmel A, Klumbiene J. Health behaviour in Estonia, Finland and Lithuania 1994-1998. Standardized comparison. European Journal of Public Health 2003;13:11-17.
Helasoja V, Prättäla R, Dregval L, Pudule I, Kasmel A. Late response and item nonresponse in the Finbalt Health Monitor survey. European Journal of Public Health 2002;12:117-123.
Roos G, Johansson L, Kasmel A, Klumbiene J, Prättäla R. Disparities in vegetable and fruit consumption: European cases from the north to the south. Public Health Nutrition 2001;4:35-43.
Helasoja V, Prättäla R, Klumbiene J, et al. Smoking and passive smoking in Estonia, Lithuania and Finland. Identifying target groups of tobacco policy. European Journal of Public Health 2001;11:206-210.
