Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU)

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) on läbilõikeline, iga kahe aasta järel toimuv rahvastikupõhine küsitlusuuring Eesti 16–64-aastaste elanike hulgas. Juba 1990. a alguse saanud TKU on kõige kauem järjepidevalt toimuv terviseuuring Eestis, mis aitab kirjeldada rahvastiku terviseseisundit, tervisekäitumist ja neid mõjutavaid tegureid praeguseks juba 30 aasta vältel.

Uuring Tervis ja elukvaliteet 2025 

Algav uuring Tervis ja elukvaliteet 2025 on osa Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust, mis on kogunud Eesti elanike terviseseisundi ja tervisekäitumise kohta andmeid juba alates 1990. aastast. Seekordne lisauuring keskendub Eesti inimeste terviseseisundile, liikumisaktiivsusele ning neid mõjutavatele teguritele. 

Uuring on mõtteliseks jätkuks viie aasta tagusele küsitluslainele, mis pakkus esimest korda ka maakondlikult esinduslikku andmevaadet. Seekordsesse uuringusse kutsutakse nii 2020. aasta tervisekäitumise uuringu vastajad kui ka juhuvaliku teel moodustatud lisavalim.  Kokku ootame uuringusse ligi 13 000 Eesti 16–84-aastastest elanikku, kellele saadame alates oktoobrist uuringukutse kas meilitsi või tavapostiga. Uuringu edukuse määrab osalus ja kogutavate andmete kvaliteet. Kirjad ei pruugi alati adressaadini jõuda või vahel puudub inimestel aeg küsimustikku täita, seetõttu peame  uuringukutseid ja meeldetuletusi saatma vajaduse korral mitu korda.

Uuring on kooskõlastatud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteega (loa nr. 1478, 22.08.2025).

Uuring aitab näha muutusi inimeste tervisekäitumises ja loob tõenduspõhise aluse nii tervisepoliitikate kujundamiseks kui ka teadustööks laiemalt. Need andmed on aluseks mitmetele rahvastiku tervise arengukava indikaatoritele ja tervisenäitajatele, mida koguvad WHO, OECD jt rahvusvahelised organisatsioonid. TKU andmeid on praeguseks kasutanud enam kui poolsada teadusartiklit ja üliõpilastööd.

Teemad

TKU käsitlusalaks on Eesti tööealise rahvastiku terviseseisund, arstiabi ja ravimite kasutus, tervisekäitumine ning terviseriskide ennetus. Küsimustiku peamised jaotused on järgmised:

  • vastaja sotsiaal-demograafiline taust
  • terviseseisund (tervise enesehinnang, krooniliste haiguste ja tervisekaebuste esinemine)
  • vaimne tervis (stress ja depressioon, üleväsimus, enesetapumõtete esinemine)
  • arstiabi kasutus (üld- ja eriarstiabi kasutus, ravikindlustatus ja töövõime, ravimite kasutus)
  • suitsetamine (suitsetamine ja teiste tubaka- või suitsuvabade toodete tarvitamine, suitsetamisest loobumise soov, kokkupuude keskkondliku tubakasuitsuga)
  • alkoholi ja uimastite tarvitamine (alkoholi tarvitamise sagedus, kogused ning liigid, narkootikumide tarvitamine)
  • toitumine (söögikorrad, toiduainete kasutamise sagedus, toitumisharjumuste muutmine)
  • kehaline aktiivsus (pikkus ja kehakaal, kehaline aktiivsus, tervisespordi harrastamine, ekraaniaeg)
  • terviseriskide ennetus (verenäitajate mõõtmise sagedus, turvavöö ja helkuri kasutus, ohutu seksuaalkäitumine)

Kuigi uuringu küsimustik on ajas omajagu muutunud, on aegridade võrreldavuse säilitamiseks hoitud küsimustiku põhiosa ühetaolisena. Põhiküsimustikus käsitletud teemadele lisaks on eri aastatel lisatud ka küsimusi sõeluuringute, elukvaliteedi jt tervisekäitumist kirjeldavate aspektide kohta.

Eri uuringuaastate küsimustikud leiab metoodika ja standardtabelite kogumikest.

Kui sageli toimub?

Uuring toimub igal paarisaastal. Uuringus kasutatakse läbilõikelist disaini, seetõttu kaasatakse igal andmekogumisel uus juhuvalim (5000 inimest) 16–64-aastastest Eesti rahvastikku hõlmavast üldkogumist.

2024. aasta kevadel toimuv TKU2024 on järjekorras juba 18. uuringulaine.

Rahvusvahelisus

TKU eeskujuks on 1978. aastal alanud Soome tervisekäitumise uuring ja kuni 2010. aastani oli uuring osa Soomet ja Balti riike kaasanud FinBalt Health Monitor ühisprojektist. TKU lähtub endiselt ühisuuringu metoodikast ja seega on tulemused võrreldavad nii Soome, Läti kui ka Leedu varasemate tervisekäitumise uuringutega. Mitme valideeritud uuringuinstrumendi (nt Minimum European Health Module, MEHM) või samalaadselt esitatud üksikküsimuste puhul on võimalus võrrelda tulemusi ka teiste rahvastikupõhiste uuringutega Eestis ja Euroopas (nt SHARE, Euroopa Sotsiaaluuring). Võrdluste puhul on oluline arvestada, et aastate jooksul on uuringu küsimustikus ja korralduses tehtud muudatusi.

Tulemused ja publikatsioonid

Andmete kasutamine teadustööks

Kui soovid uuringuandmeid teadustöö tarbeks, loe, kuidas taotleda algandmete väljavõtet teadustööks või analüüsiks.

Teaduspublikatsioonid