TAI: kooliõpilaste tervisekäitumises on positiivseid muutusi
Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi alustavad noored suitsetamisega hiljem, oluliselt on vähenenud vesipiibu tarbimine ning kasvanud on nende õpilaste osakaal, kes ei ole kunagi tarvitanud alkoholi. 15-aastaste noorte seas on vähenenud vähemalt kord nädalas suitsetamine ja alkoholi tarbimine.
„Hea meel on tõdeda, et valdavalt hindavad Eesti 11-, 13- ja 15-aastased õpilased oma tervist heaks või väga heaks, nende osakaal on 86 protsenti. Seejuures sarnaselt varasemaga on ka värske uuringu põhjal poisid enda hinnangul parema tervisega ja eluga rohkem rahul kui tüdrukud,“ kommenteeris Tervise Arengu Instituudi teadur Leila Oja.
„Tulemused näitavad, et suitsetamisega alustatakse hiljem. Kui veel neli aastat tagasi oli 15-aastaste hulgas 44 protsenti neid, kes alustasid suitsetamisega 13-aastaselt või varem, siis käesolevas uuringus oli sama osakaal 28. Vähemalt üks kord nädalas suitsetajate osakaal on jäänud samaks, keskmiselt 5 protsenti,“ märkis Oja. Umbes pooled (52 protsenti) suitsetamist proovinutest alustasid e-sigaretiga.
Kui huuletubaka tarbimine püsis samal tasemel, siis vesipiibu suitsetamine on tugevalt langenud küündides varem 28 protsendini, praegu aga 13 protsendini.
Sarnaselt sigarettide suitsetamisega juuakse esmakordselt alkoholi hilisemas vanuses. Siiski on alkoholitarvitamine ja eriti purju joomine on endiselt murekoht. „Viimane uuring näitas mõningast positiivset muutust: kui 2014. aastal oli elu jooksul kaks ja rohkem korda purju joonud 15-aastaseid õpilasi 30 protsenti, siis mullu 27 protsenti,“ lisas teadur. Kuigi purju joomine ja suitsetamine on aasta-aastalt tunduvalt vähenenud, on poiste ja tüdrukute riskikäitumine üha sarnasem.
Hea uudisena võib märkida, et sagenenud on köögi- ja puuviljade tarbimine. Köögi- ja puuvilju on alati sagedamini söönud tüdrukud, kuid ka poisid on järjest rohkem hakanud neid tarbima. Kahjuks söövad õpilased jätkuvalt liialt sageli maiustusi ja väga vähe kala.
Vähemalt kord nädalas tarbivad energiajooke 13 protsenti noortest, tõus võrreldes eelmise uuringuperioodiga oli 3 protsenti. On märkimisväärne, et poiste hulgas on energiajookide tarbijaid üle kahe korra enam kui tüdrukute hulgas (19 vs 8 protsenti).
Koolipäevadel ei söö hommikusööki 15 protsenti õpilastest, sealjuures on antud näitaja nii poiste kui ka tüdrukute hulgas sarnane. Kõige suurem on koolipäevadel hommikusöögi mittesööjate osakaal 15-aastaste seas.
Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Health Behaviour in School-aged Children study ehk HBSC) toimus 2018. aasta kevadel Eestis juba seitsmendat korda. Uuringus osales 4727 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti, kes andsid ise hinnanguid oma tervise ja käitumise kohta. Küsitlus on osa WHO egiidi all läbiviidavast rahvusvahelisest uuringust, mis toimub iga nelja aasta järel. Rahvusvahelises võrgustikus osaleb 49 riiki/piirkonda WHO Euroopa regioonis ja Põhja-Ameerikas (www.hbsc.org).
Eesti 2018. aasta uuringu tulemused on standardtabelite kogumikuna avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel koos varasemate aastate uuringuraportite ja tabelikogumikega. Uuringu raport ilmub käesoleva aasta teises pooles.
Veel fakte uuringust
Kehaline aktiivsus
Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele vastaval määral (vähemalt 60 minutit mõõdukat kehalist tegevust päevas) on kehaliselt aktiivsed vaid 16 protsenti 11−15-aastastest kooliõpilastest (17 protsenti poistest ja 14 protsenti tüdrukutest). 2014. aastal olid aktiivsed 21 protsenti poistest ja 12 protsenti tüdrukutest. Kehaliselt on aktiivsemad need noored, kelle pere majanduslik olukord on hea ning kel on kõrge rahulolu eluga. Õpilaste hulgas, kes magavad piisavalt, on rohkem neid, kes on vähemalt tund aega viiel või enamal päeval kehaliselt aktiivsed.
Kehakaal
Ülemäärase kehakaaluga (ülekaaluline või rasvunud) oli 21 protsenti poistest ja 14 protsenti tüdrukutest. See näitaja on tõusnud iga uuringuaastaga. Liigse kehakaaluga õpilaste hulgas on rohkem hommikusöögi mittesööjaid, nad on vähem aktiivsed ja veedavad rohkem aega televiisori- või arvutiekraani taga võrreldes normaalkaaluliste õpilastega.
Meeleolud
Kurvameelsust ja depressiivseid meeleolusid on kogenud 33 protsenti noortest, tüdrukutel enam kui poistel. Selliseid meeleolusid on vähem kogenud hea majandusliku olukorraga ning heade peresuhetega õpilaste hulgas.
Koolielu
Üle pooltele kooliõpilastest meeldib koolis. 58 protsenti neist peavad kooliskäimist meeldivaks, üldse ei meeldi koolis käia kümnendikule (11 protsenti) õpilastest. Viimasel paaril kuul on koolis kiusamist kogenud vähemalt korra umbes kolmandik (35 protsenti) õpilastest, sh 15 protsenti on kiusamist kogenud korduvalt, kaks korda kuus või sagedamini. Kaasõpilaste kiusamisest on viimase paari kuu jooksul osa võtnud 28 protsenti õpilastest. Nii teiste õpilaste kiusamine kui ka ise kiusamise ohvriks sattumine on pidevalt vähenenud.
Internetikasutus
Üle poole õpilastest kasutavad internetti üle 2 tunni päevas. Veerand arvutikasutajatest teeb arvutis koolitöid üle 2 tunni päevas. Siiski, kui tüdrukud on poistest aktiivsemad sotsiaalmeedias, siis poisid mängivad tüdrukutest rohkem arvutimänge. Pidev elektroonilise meedia kasutamine lühendab koolipäevadel uneaega ning pikem ekraaniaeg mõjub halvasti nii õpilaste tervisele, heaolule kui ka õppimisele.
Rohkem teavet
Lisainfo: Pille Kalda, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, tel 659 3810, pille.kalda@tai.ee