TAI teadur Keiu Paapsi: sõeluuring on vähendanud suremust
Rinnavähk on Eesti naistel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja ja paraku haigestuvad naised igas vanuses.
Igal aastal saab rinnavähi diagnoosi umbes 40 alla 40aastast noort naist. Vanuserühmas 25–29. a haigestub keskmiselt 5 inimest 100 000 kohta, vanemates vanuserühmades aga juba oluliselt rohkem – 30–34. a seas 15 ja vanuses 35–39. a 33 naist. Haigestumus kasvab umbes üks protsent aastas. Nooremate kui 25aastaste seas on rinnavähi esinemine siiski väga harv.
Kuigi rinnavähk on tugevalt seotud elustiiliga (toitumine, ülekaal, alkoholi tarbimine, hiline esmassünnitamine), ei ole veel üheselt selge, miks tabab rinnavähk üha nooremaid naisi.
Võrreldes vanemate naistega, on noortel naistel esinev rinnavähk suurema tõenäosusega pärilik ehk põhjustatud mõne teatud geneetilise mutatsiooni (tuntumad neist BRCA1 ja BRCA2) poolt. Ent valdav osa on siiski sporaadilised ehk juhuslikku päritolu (alla 30aastastel pärilikud kuni 23%, 30–39aastastel kuni 10% juhtudest).
Positiivne on see, et võrreldes erinevaid ajaperioode, näeme olulist edasiminekut tänu paranenud diagnostikale ja ravile. Võrreldes ajaperioode 1994–2003 vs 2004–2013 on alla 50aastaste naiste rinnavähisuremus vähenenud kaks korda (seda on rohkem kui sõeluuringu vanuserühmas) ning viie aasta elulemus ehk proportsioon haigestunutest, kes on elus viis aastat peale diagnoosi, on alla 50aastaste naiste seas 86%.
On üldteada tõde, et mida varem haigus avastada, seda parem on üldjuhul ka prognoos, ja seda eriti noorte naiste puhul, kuna rinnavähk noortel on sageli agressiivsem ja kiirema kuluga. Viimaste andmete põhjal näeme, et ligikaudu 70% alla 50aastaste naiste rinnavähkidest avastatakse I–II staadiumis ja nende puhul on 5aasta elulemus 96–97%, III staadiumis avastatakse umbes 15% (elulemus 75%) ja IV staadiumis avastatakse umbes 5% (elulemus ligi 30%) juhtudest.
Kõik naised peaksid ise oma rindu korrapäraselt kontrollima. Kui on muresid või häiresümptome, siis tuleks kindlasti pöörduda. Uuringutele saab teid suunata teie perearst, günekoloog või saate pöörduda rinnakabinetti. Kui perekonnas on rinnavähidiagnoosi esinenud, eriti noores eas, võiks nõu pidada oma perearstiga ja kaaluda geneetiku konsultatsiooni.
Teadmiseks veel nii palju, et noorte naiste puhul ei pruugi mammograafia olla kõige sobivam meetod rindade kontrollimiseks rinnakoe tiheduse tõttu ja seega kasutatakse kahtluse korral lisaks ka ultraheliuuringut.
Sõeluuringusse kaasatud vanusevahemikud on riigiti erinevad. Eestis kutsutakse riiklikule sõeluuringule naisi vanuses 50–74 iga kahe aasta tagant. Aga siinkohal paneks siiski südamele, et kõik naised, keda oodatakse sõeluuringule, peaksid selles kindlasti osalema, sest sõeluuring on tulemuslik ja on vähendanud Eesti naiste suremust rinnavähki (sel aastal oodatud sünniaastad ja juhised on kirjas soeluuring.ee).
Keiu Paapsi, Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadur
Repliik ilmus 17.01.2025 Õhtulehes.