Uus meetod võib muuta eesnäärmevähi sõeluuringu meestele mugavamaks
Eestis hinnatakse võimalusi, kuidas muuta eesnäärmevähi varane avastamine meestele lihtsamaks ja tervishoiusüsteemile tõhusamaks. Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas koos teiste Eesti terviseasutustega eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavuse hindamist.
Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja, kuid varajase avastamise korral on see enamasti hästi ravitav. Riskipõhine sõeluuring arvestab iga mehe individuaalset haigestumisriski ning aitab parandada vähi varajast avastamist, vähendades samal ajal ülediagnoosimist ja tarbetuid raviprotseduure.
TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna nooremteaduri Mari-Liis Väli sõnul on oluline, et sõeluuring oleks patsiendi jaoks võimalikult lihtne. „Riskipõhine lähenemine algab mehe jaoks lihtsa vereanalüüsiga. Edasised uuringud tehakse vastavalt tema individuaalsele riskile,“ selgitas ta.
Uuring Eesti meeste seas
Aastatel 2024–2025 viidi ellu teostatavusuuring, mille eesmärk oli hinnata, kas Eestis on võimalik rakendada riskipõhist eesnäärmevähi sõeluuringut. Uuringusse kutsuti juhuvalimi alusel 12 000 Tallinna ja Tartu meest vanuses 50–69 aastat.
Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja Martin Kivi sõnul oli uuring suunatud eelkõige kaebusteta meestele, et avastada vähk võimalikult varases staadiumis. „Varases haigusjärgus võivad sümptomid puududa. Riskipõhine hindamine koos täiendavate uuringutega aitab leida need patsiendid, kes vajavad edasist käsitlust,“ ütles ta.
Uuring toimus mitmes etapis. Esmalt tehti osalejatele PSA-test – vereanalüüs, millega mõõdetakse prostataspetsiifilise antigeeni taset veres. PSA tase ületas lävendi seitsmel protsendil vereproovi andnutest. Seejärel hinnati meeste riski täiendavalt uroloogi vastuvõtul, kus tehti küsitlus ja läbivaatus.
Umbes 60 protsenti kõrgema riskiga meestest suunati MRT-uuringule. Biopsiale suunati lõpuks vaid veerand neist meestest, kelle PSA tase oli kõrgenenud.
Vähem tarbetuid uuringuid
Riskipõhine lähenemine koos MRT-uuringuga aitas vähendada tarbetuid biopsiaid, suunates invasiivsed uuringud eelkõige neile meestele, kellel oli suurem eesnäärmevähi risk.
Vähk diagnoositi enam kui pooltel biopsiale suunatud meestel. Samas olid üle poole leitud kasvajatest väheagressiivsed ega vajanud kohest ravi, vaid jäid arstliku jälgimise alla.
Mari-Liis Väli sõnul võib selline mitmeastmeline lähenemine muuta sõeluuringus osalemise meeste jaoks vähem hirmutavaks. „Invasiivseid uuringuid tehakse vaid siis, kui risk on suurem. See aitab vältida olukorda, kus suur hulk mehi läbiks neid uuringuid ilma tegeliku vajaduseta,“ selgitas ta.
Alus edasisteks sõeluuringuteks
Martin Kivi sõnul näitavad esialgsed tulemused, et riskipõhine lähenemine on meestele vastuvõetav ja loob aluse eesnäärmevähi sõeluuringu edasiseks arendamiseks. Järgmise sammuna on plaanis hinnata selle lähenemise rakendatavust ka teistes Eesti maakondades.
Uuringus osalesid aktiivsemalt nooremad mehed. Seetõttu kaalutakse edasistes uuringutes fookuse suunamist eelkõige 50-aastastele meestele, et hinnata riskipõhise sõeluuringu toimimist eri piirkondades väiksema ressursimahuga.
Teostatavusuuringute eesmärk on anda teaduspõhine alus uute riiklike sõeluuringute kavandamiseks, et need oleksid tõhusad ja aitaksid vähendada vähisuremust.
Mari-Liis Väli, TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna nooremteadur
TAI juhitud uuring toimus rahvusvahelises koostöös Euroopa projektidega EUCanScreen ja PRAISE-U. Uuring viidi läbi koostöös Tervisekassa, Eesti Uroloogide Seltsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja SYNLAB Eesti OÜ-ga.
Artikli pikem versioon ilmus novaator.err.ee veebilehel
