Kuidas saame ise minimeerida vähki haigestumise riski?

Ennetus on kõige tulemuslikum ja kulutõhusam vähitõrje meede. Et vähiennetus oleks edukas ja vähki haigestuks vähem inimesi, on vaja nii riiklikke tegevusi kui iga inimese enda panust.

Kuigi tavatubakatoodete tarvitamine väheneb ja sellega paralleelselt väheneb ka tubakasuitsetamisest tingitud kasvajate haigestumus, suitsetab ligi viiendik Eesti täiskasvanutest jätkuvalt igapäevaselt. Paraku on traditsiooniliste tubakatoodete vähesema tarbimisega paralleelselt kasvanud alternatiivsete tubakatoodete – e-sigarettide ja nikotiinipatjade – tarbimine. Tubakatoodete tarvitamisest loobumine aitab lisaks kopsuvähi riskile vähendada riski haigestuda pea- ja kaelapiirkonna ja seedetrakti kasvajatesse, samuti neeru- ja kusepõievähki ning emakakaelavähki. 

Eesti inimeste teadlikkus alkoholist kui vähi riskitegurist on üldiselt madal. Eelmisel aastal avaldatud uuringu põhjal oskas maksavähki alkoholiga seostada üle 60% vastanutest, ent soolevähki vaid 30% ja rinnavähki 10%. Lisaks eelmainitutele suurendab alkoholitarvitamine riski haigestuda suu- ja neeluvähki, söögitoruvähki ja kõrivähki. 

Uuringute andmetel on ligi viiendik Eesti täiskasvanutest rasvunud ja normaalkaalus veidi alla poolte täiskasvanutest. Tervisliku kehakaalu hoidmine aitab vähendada riski haigestuda rinna-, emaka- ja munasarjavähki, samuti mao-, soole- ja kõhunäärmevähki ning neeruvähki. Süüa tuleks tasakaalustatult ja mitmekesiselt, süües enam köögi- ja puuvilju ning marju ja täisteraviljatooteid ning võimalikult harva tarbida maiustusi, näkse ja muid organismile ebavajalikke tooteid. Süües vähem juba eeltöödeldud toitu ja toitu ise valmistades saame vältida või vähendada ebavajalike lisaainete ning soola ja lisatud suhkrute tarbimist. Olulise tähtsusega on ka regulaarne liikumine.

Laste vaktsineeritus riiklikku immuniseerimiskavasse kuuluvate vaktsiinidega on järjest vähenemas. Lisaks ohule haigestuda raskekujulistesse nakkushaigustesse nagu difteeria ja läkaköha, jätab laste vaktsineerimata jätmine nad kaitseta mitme viirustest põhjustatud vähivormi eest. Riiklikus immuniseerimiskavas pakutav B-hepatiidi vastane vaktsiin aitab lapsi kaitsta tulevikus maksavähki haigestumise eest. Inimese papilloomviirus ehk HPV põhjustab mitmeid vähke nii meestel kui naistel.

Alates 2024. aastast on HPV vaktsiin tasuta kättesaadav kõigile tüdrukutele ja poistele vanuses 12-18 eluaastat. Kui emakakaelavähki saab lisaks HPV-vastasele vaktsiinile ära hoida ka sõeluuringu abil, siis teiste HPVst tingitud vähkide (näiteks pea- ja kaelapiirkonna kasvajad, pärakuvähk) jaoks muid ennetusmeetodeid peale vaktsineerimise ei ole. Emakakaelavähi haigestumus on tänu sõeluuringule viimase kümne aasta vältel vähenenud, esmajoones just sõeluuringu vanuserühmades. Samal ajal on HPV-ga seostatava suuneelu vähi haigestumus kiiresti kasvamas. Murettekitavalt näitavad hiljutise küsitlusuuringu tulemused, et lapsevanemate valmisolek oma last HPV vastu vaktsineerida on madal.

Kui lapseeas vähki haigestumist ennetada ei ole võimalik, siis noorte täiskasvanute seas domineerivad paraku juba kasvajad, mis on seotud mõjutatavate riskiteguritega nagu näiteks liigse päikesekiirgusega seostatav nahavähk, aga ka emakakaela- ja rinnavähk. 

Tuletame meelde rahvusvahelised soovitused, mida igaüks saab teha enda ja oma lähedaste vähiriski vähendamiseks (https://cancer-code-europe.iarc.fr/index.php/en/):

• Ära tarbi tubakatooteid ning hoia oma kodu ja töökoht suitsuvaba
• Hoia tervislikku kehakaalu
• Toitu tervislikult
• Ole kehaliselt aktiivne
• Piira alkoholitarbimist
• Kaitse end ja lapsi päikesekiirguse eest, väldi solaariumi
• Vaktsineeri oma lapsi B-hepatiidiviiruse (HBV) ja inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu
• Kui oled ema, toida võimalusel last rinnaga 
• Osale sõeluuringutel (emakakaela-, rinna- ja soolevähi sõeluuring)

Ülemaailmne vähi vastu võitlemise päev toimub igal aastal 4. veebruaril ja on pühendatud vähivastasele võitlusele.

Lugu ilmus 04.02.2025 Õhtulehe Tervise portaalis.