Puukide kogumine on selleks aastaks lõppenud

Puukide kogumine puugipanka on selleks aastaks lõppenud, kuid puugiohtlike piirkondade kaardistamine veebilehel puugiinfo.ee jätkub endiselt. Leides endalt või oma lemmikloomalt puugi, tuleb see lihtsalt kaardile märkida. See teave aitab kaasa teadlaste puugiriski kaardi koostamisele ning aitab planeerida ennetavaid meetmeid, kui puugiarvukus muutub suureks.

Puugipanga projekt „Pane puuk posti“ õnnestus oodatust kordades paremini. TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller on väga positiivselt üllatunud kui palju inimesi puugipanga projektiga kohe kaasa tuli. „See on meile esimene kord, kui rakendasime Eestis uudsel viisil kaasavat teadust. Oleme väga tänulikud kõikidele, kes meile puuke saatsid ja oma panuse teaduse arengusse andsid,“ ütles Geller ja nentis, et kevadel püstitatud plaanid said isegi ületatud.

TAI viroloogialabori puugipanga külmikud on tänaseks täis puuke erinevate analüüside tegemiseks. Esimesed puugid jõudsid panka kohe kampaania esimestel päevadel. Iga üksikut puuki vahetult pärast TAI immunoloogia ja viroloogia laborisse saabumist uurima ei hakata. Kui laborisse on saadetud optimaalne arv puuke, vaadeldakse neid ühekaupa mikroskoobis, et väliste tunnuste järgi liigikuuluvust määrata. Saadetud puukidest moodustatakse nende arvu, uuringu vajaduse ja suuna põhjal valim, mis saadetakse haigusetekitajate olemasolu määramisele. Piisav arv puuke kogunes juuli alguseks, mil labor sai alustada esimeste vaatluste ja analüüsidega. Esimesed tulemused ja tagasiside puugisaatjatele on välja saadetud, kuid suurem osa tööd ootab puugipangas alles ees.

Kõik puugid haigustekitajate uuringusse ei satu

Esmalt jäävad välja need, keda pole võimalik uurida puugi seisundi tõttu, kuna on kas liiga katki surutud, liiga verd täis, kleeplindile väga tugevasti kleepunud või muul moel kahjustunud. Haigustekitajate uuringule sattumiseks koostatakse juhuvalimid teatud kriteeriumite alusel. Analüüsipiir iga maakonna kohta on vähemalt 300 puuki, et oleks enam-vähem võrdsed kogused, mida võrrelda. See tähendab, et kui ühest maakonnast saabus panka 300 või vähem puuki, lähevad haigustekitajate uuringusse kõik vähegi kõlblikud puugid. Näiteks Ida-Virumaalt saadeti 149 puuki, Harjumaalt ligi 2000 puuki. See tähendab, et Ida-Virumaalt analüüsitakse iga saadetud puuk. Harjumaa minimaalne valim osutus 420 puuki ehk analüüsimisele kuulub iga viies puuk.

Kui maakonnast on saadetud rohkem kui 300 puuki, siis koostatakse valim lähtudes kolmest kriteeriumist: asukoht, puugi seisund ning puugi arengustaadium ja sugu. Asukoha puhul jälgitakse, et maakond oleks võimalikult hästi kaetud. Puugi seisundi puhul on oluline, et puugi keha ei oleks lömastatud või muul moel kahjustatud. Analüüsimisel on eelistatud puugid, kes on arenguetapis nümfi staadiumis ja täiskasvanud emastel ehk neil, kes hammustavad inimesi ja loomi ning edastavad enim nakkusi. Inimeselt või lemmikloomalt eemaldatud puukidel on valimisse sattumise võimalus võrdne, kuid eelis on inimeselt eemaldatud puugil. Samuti satub suurema tõenäosusega valimisse see puuk, kelle kohta saatja palus tagasisidet.

Valimite koostamine ja haigustekitajate uurimine on väga ajamahukas töö. Esmalt võetakse ette puukide uurimine borrelioosi ja entsefaliidi haigustekitajate suhtes. Saadetud ja analüüsitud puukidest seni entsefaliiti leitud ei ole, borrelioosi nakkust on leitud ligikaudu 20% analüüsitud puukidest. Entsefaliidi ja borrelioosi analüüsid on plaanis käesoleva sügise jooksul ära teha ja lõplikud tulemused detsembris avaldada. Kõik saadetud puugid ja ka juba analüüsitud puugitud hoitakse pangas alles. Edaspidi on teadlastel plaanis analüüsida puuke veel teiste haigustekitajate suhtes.

Kampaania kokkuvõte

Puuke leiti kõikjalt. Inimestelt ja lemmikloomadelt teatati pea võrdselt puugileide, vastavalt 7135 ja 7413. Küll aga korjati loomade pealt palju rohkem puuke, kokku 13 380. Mujalt kui inimese või lemmiklooma pealt leitud puukidest registreeriti puugipangas 833 puuki, neist 303 saadeti puugipanka. Põnevamad kohad kust puuke leiti olid näiteks autoistmed, vannitoa kraanikauss, istmepadjad ja -tekid, kastekann, arusisalik ning hukkunud metsloomad.

Puugileide registreeriti kaardil 59 Eesti linnast, 179 alevist ja alevikust ning 2142 külast.  Aga mitte ainult Eestist, puuke saadeti ka paarist Soome maakonnast ja Yorgist.

Üheksa puugipanka saadetud puuki lähemal uurimisel siiski puukideks ei osutunud. Seitse täissöönud emaspuuki hakkasid teel puugipanka pakendis munele.

Kõige rohkem puuke saadeti puugipanka

MAAKOND	VALD	KÜLA
Harjumaa 1951	Saaremaa vald 613	Põllküla 183
Saaremaa 704	Tallinna linn 429	Pärispea küla 212
Tartumaa 486	Hiiumaa vald 325	Uralaane küla 126
	Kuusalu vald 288	Jursi küla 111

Siinjuures väärib tähelepanu fakt, et samas on ainuüksi ühelt saatjalt hooaja jooksul puugipanka saadetud 205 puuki.

Puukide saatmine maakondade kaupa

MAAKONNAD	Puugikaardil registreeritud puugileide*:	Kokku puugipanga andmebaasis registreeritud puuke**:	Puugipanka saabunud***:
KOKKU	15152	21373	6199
Harju maakond	4254	5977	1951
Hiiu maakond	722	802	325
Ida-Viru maakond	663	912	149
Järva maakond	335	606	163
Jõgeva maakond	515	813	201
Lääne maakond	608	1051	295
Lääne-Viru maakond	1239	1812	408
Pärnu maakond	1124	1524	391
Põlva maakond	422	644	150
Rapla maakond	683	945	286
Saare maakond	1503	1908	704
Tartu maakond	1409	1949	486
Valga maakond	428	615	216
Viljandi maakond	632	918	222
Võru maakond	615	897	252

*Puugikaardile märgitud arv. Üks leid, üks registreerimine, üks kood.

**Ühe puugileiu registreerimise koodi alla võis olla märgitud rohkem kui 1 puuk. Näiteks leiti lemmikloomalt korraga 5 puuki jne.

***Puugipanka saabunud puukide arv, mis saabusid postiga või inimesed tõid ise „puugi postkasti“

Rekordarvud küladest ja linnadest (v.a. Tallinn) iga maakonna kohta registreerimisi ja leitud/registreeritud puuke:

		Puugikaardil registreeritud puugileide:	Kokku puugipangas registreeritud puuke:
Harju maakond (v.a Tallinn)	Põllküla	190	193
Hiiu maakond	Aadma küla	56	58
Ida-Viru maakond	Sonda alevik	56	58
Järva maakond	Paide linn	35	40
Jõgeva maakond	Jõgeva alevik	55	74
Lääne maakond	Haapsalu linn	81	160
Lääne-Viru maakond	Rakvere linn	149	196
Pärnu maakond	Pärnu linn	99	123
Põlva maakond	Kooli küla	27	29
Rapla maakond	Rapla linn	50	67
Saare maakond	Jursi küla	77	158
Tartu maakond	Tartu linn	216	254
Valga maakond	Uralaane küla	77	124
Viljandi maakond	Viljandi linn	72	130
Võru maakond	Ruhingu	61	107

 

Tallinna linnaosades registreerimisi ja leitud/registreeritud puuke:

	Puugikaardil registreeritud puugileide:	Kokku puugipanga andmebaasis registreeritud puuke:
Nõmme	352	381
Pirita	208	207
Haabersti	1306	199
Lasnamäe	73	92
Kesklinn	70	77
Mustamäe	51	59
Põhja-Tallinn	46	78
Kristiine	38	42
Täpsustamata/teadmata	102	142