Iga teine Eesti elanik peab enda nakatumist koroonaviirusesse tõenäoliseks

Esimene andmekogumine toimus eriolukorra ajal 9.–19. aprillini ja kordusküsitlus 11. juuni–20. juulini. Uuringu valimi moodustasid 12 000 Eesti elanikku vanuses 18−79 aastat. Võrreldes aprillis tehtud küsitlusega, vähenes eriolukorra järgsel ajal koroonaviirust ohtlikuks pidavate vastajate osakaal 86%-lt 78%-le. Mõlemas uuringus sarnaselt üle poole vastajatest (53%) pidas enda nakatumist koroonaviirusesse tõenäoliseks.

Terviseamet juhib tähelepanu, et nakkusohtu saab igaüks ise vähendada. Kõige efektiivsemad viisid nakkuse vältimiseks on haigena kodus püsimine ja tervena teistega distantsi hoidmine, mistõttu tasub vältida rahvarohkeid kohti kinnises ruumis. Haigusekahtluse korral tuleb hoiduda kontaktist teiste inimestega ning ühendust võtta perearstiga. Mobiiltelefoni saab laadida rakenduse HOIA (Google Play’st või App Store’ist), mis teavitab, kui kasutaja on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga.

Eriolukorra järgsest uuringust selgus ka, et valdav osa (81%) vastanuist pidas Eestis rakendatud koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeid tervikuna piisavaks. „Kui eriolukorra ajal pidas iga viies inimene kevadel rakendatud meetmeid liiga leebeks, siis pärast eriolukorda nõustuti sellega vähem ja liiga leebeks pidas meetmeid iga kümnes inimene. Samas 41% vastanuist , eelkõige nooremad vastajad, ei vajalikuks meetmete jätkamist vajalikuks, mis võib näidata, et inimesed väsivad meetmete järgimisest“ selgitas TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.

Vajalikest meetmetest olulisemaks peeti kohustuslikku isolatsiooni nakatunutele ja nende lähikontaktsetele (98%), piiranguid siseüritustele (89%) ja meelelahutusasutustele (82%) ning avalikus ruumis 2+2 liikumispiirangut (71%). Vähem vajalikuks peeti piiride sulgemist (34%) ja alkoholi müügipiiranguid (39%).

Koroonaviirusega seonduva eelarvamusliku suhtumise tunnetamine vähenes – iga kolmas vastaja nõustus, et võib esineda eelarvamusega suhtumist seoses koroonaviirusega. Küsimusega nõustunute arvates suhtuti eelarvamusega kõige sagedamini haigestunutesse (83%), haiges­tunu lähikondsetesse (55%) ja tema pereliikmetesse (63%).

Lisaks ilmnes uuringu põhjal eelarvamusega suhtumine maski kandvatesse inimestesse, millega nõustus iga seitsmes vastaja. Pisut alla kümnendiku oli ise tundnud, et temasse oli seoses koroonaviirusega halvustavalt või eelarvamusega suhtutud.

 

Fakte uuringust:

Covid-19 testimine

Eriolukorra ajal toimunud uuringus märkis 0,1% vastajatest, et neil on diagnoositud COVID-19, kordusuuringus osalejatest oli neid  0,3%.

Kõikidest kordusuuringus osalejatest 11% olid testitud koroonaviiruse suhtes, nendest 3%-l oli diagnoositud COVID-19. Koroonaviiruse suhtes testituid oli mõnevõrra rohkem Lääne-Eestis (16%) ja Kirde-Eestis (14%).

Stress ja ärevus

Kui kevadel tundis stressi või ärevust palju või mõnevõrra rohkem kui tavaliselt iga teine vastanu, siis suvel vastas iga neljas, et tunneb stressi või ärevust rohkem kui tavaliselt. Alates pandeemia algusest tunnistasid stressi suurenemist enam vastajad vanuses 18–44 aastat, naised ja kuni põhiharidusega Eesti elanikud. Küsimustikule vastamise ajal esines depressiivsuse sümptomeid 14% vastajatel ja seda sagedamini just 18−29 aastaste hulgas (18%).

Mõju ravi kättesaadavusele

Eriolukorra aegne plaanilise ravi piiramine mõjutas 27% vastajaist, naisi kümnendiku võrra rohkem kui mehi (31% vs 22%) ja see erinevus oli just nooremates vanusrühmades, alla 54-aastaste hulgas. Valdavalt oli tegemist vastuvõtuaja tühistamise või edasi lükkumisega (61%), 31% ei pöördunud terviseprobleemiga arsti poole, 22% juhtudest toimus vastuvõtt kaugkonsultatsioonina, 19%-l lükkus edasi plaaniline ravi ja 4% vastas, et loobus EMOsse pöördumisest.

Vaktsineerimine

Koroonaviiruse pandeemia olukorras uuriti inimeste üldist suhtumist nakkushaiguste vastu vaktsineerimisse. Kui 64% pidas vaktsineerimist vajalikuks, nagu ta oli seda ka varem oluliseks pidanud ja 7% ei pidanud vaktsineerimist endiselt vajalikuks, siis 5% tunnistas, et on muutnud oma arvamust ja peab vaktsineerimist oluliseks võrreldes varasemaga. Samas ligi veerand (24%) ei osanud hinnata vaktsineerimise olulisust.

Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine

Pandeemia mõju vastajate suitsetamisele ja alkoholitarvitamisele oli vähene.

Tervislikud eluviisid

Samuti ei olnud suuri muutusi harrastuspordiga tegelemise osas. Pool vastanutest (50%) tegeles spordiga kaks korda nädalas või sagedamini eriolukorra eelselt ja järgselt, eriolukorra ajal oli selliselt vastanuid pisut vähem (45%).

Veel küsiti toitumise kohta, kas esines muutusi toitumise tervislikkuse osas eri ajaperioodidel. Sarnaselt liikumisele arvas pool vastanutest, et toitus üldjoontest tervislikult, ligi 40% vastas nii ja naa ning kümnendik arvas, et toitus pigem ebatervislikult, kuid eri perioodide võrdluses erinevusi ei esinenud.

Töö

Alates eriolukorra algusest ei olnud töökoormuses muutust pooltel vastajatest (50%), 20%-l töökoormus suurenes ja 18%-l vähenes. Ülejäänud 8% vastas, et otsib või on juba leidnud uue töö ja 4% oli sunnitud puhkusel.

Kui 67% vastas, et tema töötasu ei ole muutnud võrreldes eelnevate kuudega, siis ligi veerandil (26%) sissetulek vähenes ja 6% oli neid, kellel töötasu suurenes. Töötasu vähenes enam 45–54 aastaste meeste ja 18–54 aastaste naiste ning muukeelsete ja madalama haridusega vastajate hulgas.