Eesti teadlaste loodud isiksuseprofiilide atlas toob esile mustrid isiksuse ja elusündmuste vahel
Kas oled kunagi mõelnud, kuidas on seotud sinu isiksus sellega, kuidas sul elus läheb? Eesti teadlased on kokku pannud suure ülevaate isiksusprofiilidest – n-ö „isiksuse atlase“, mis aitab paremini mõista, kuidas erinevad isiksusejoonte kombinatsioonid on seotud inimeste valikute ja elusündmustega.
Isiksusepsühholoogid on aastakümneid uurinud viie suure isiksusejoone – neurootilisus, ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus ja avatus – seoseid erinevate elusündmuste ja -valikutega, alates vaimse tervise häiretest kuni karjäärini. Kuigi üksikuid isiksuseprofiile on kirjeldatud palju, on seni puudunud koondvaade, mis võimaldaks paremini mõista isiksuseprofiilide ja erinevate elukäikude vahelisi ühiseid mustreid.
Tartu Ülikooli (TÜ) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) ning Kanada McGilli ülikooli teadlaste koostöös valmis põhjalik meta-analüüs, mis koondab pea saja varasema töö tulemused. Sarnaselt genoomikas ja neuroteadustes kasutatavale lähenemisele lõid teadlased sellega analüütilise raamistiku, mis võimaldab süstemaatiliselt võrrelda sadade uuringute andmeid ning hinnata, kuidas sarnaste isiksusjoontega inimeste elukäigud erinevates valdkondades kattuvad. Uuringusse koondati andmed 90 varem avaldatud teadustööst, mille põhjal standardiseeriti 162 erinevat fenotüüpi ehk elusündmust, -omadust või -valikut.
„Leidsime, et suure osa varasemalt avaldatud isiksuseprofiile saab koondada viide suurde gruppi ning seni on isiksusepsühholoogias enim kirjeldatud just patoloogilisi ning probleemseid elusündmusi ja omadusi,“ selgitas TÜ ja TAI teadur Kerli Ilves. Palju vähem oli avaldatud näiteks erinevate ametitega või erinevate tervisekäitumistega seotud profiile. „Meie kaardistus aitab paremini mõista, millised isiksusjoonte kombinatsioonid on suuremal määral seotud soovimatute või soovitavate elusündmuste ja mustritega. Mida paremini mõistame, kuidas isiksus inimeste käitumist ja elusündmusi mõjutab, seda paremini oskame pakkuda asjakohaseid soovitusi ja lahendusi elu ja tervise soovitud suunas juhtimiseks,“ lisas Ilves.
Viis peamist isiksuseprofiilide gruppi, mille teadlased varasemalt avaldatud andmete põhjal leidsid ja kirjeldasid: Koormatud ja pinges (burdensome and distressed) – seda gruppi iseloomustab kõrge neurootilisus, eriti ärevus, depressiivsus ja haavatavus. Siia kuulusid enamik psühhopatoloogiliste seisundite isiksuseprofiile, nt depressioon ja ärevushäire. Egotsentriline ja impulsiivne (egocentric impulsivity) – seda gruppi kirjeldab kõrge impulsiivsus, enesekindlus ja vaenulikkus, aga ka madalaim sotsiaalsus. Siia kuulusid nt nartsissistlikud ja manipuleerivad isiksuseprofiilid. Antisotsiaalne ja sõltuvusaldis (antisocial and addictive) – seda gruppi kirjeldab teistest kõrgem impulsiivsus, vaenulikkus ja elamustejanu ning madal meelekindlus ja sotsiaalsus. Siia kuulusid nt alkoholi liigtarvitajate ja hasartmängurite isiksuseprofiilid. Pinges täiuslikkuseotsijad (distressed perfectionists) – seda gruppi iseloomustab kõrge kohusetundlikkus, ärevus ja haavatus ning samas madal soojus, usaldus ja positiivsed emotsioonid. Sellesse gruppi kuulusid nt perfektsionismi ja sundkäitumisega seotud isiksuseprofiilid. Sihikindlad saavutajad (purposeful achievement-strivers) – sellele grupile on iseloomulik madal neurootilisus ning kõrge meelekindlus. Siia kuulusid nt haridustaseme ja tippjuhtidega seotud isiksuseprofiilid. Neisse rühmadesse oli võimalik jaotada 90% töös sisalduvatest isiksuseprofiilidest. Kõigi nende iseloomustusi saad lähemalt lugeda artiklist. |
Lisaks töötasid teadlased välja uue, senisest täpsema statistilise meetodi isiksuseprofiilide võrdlemiseks. Meetod arvestab nii uuringute erinevate valimimahtude kui ka isiksusejoonte omavaheliste seostega. Selle abil saadi muu hulgas kinnitus, et näiteks kontrollimatu söömine ja sõltuvuskäitumised on isiksuse tasandil märkimisväärselt sarnased.
Analüüs annab teadlastele ja praktikutele uue tööriista, et mõista inimeste käitumise taustal peituvaid isiksusemustreid ning kasutada neid teadmisi näiteks vaimse tervise edendamisel või sekkumiste sihtimisel.
Analüüs avaldati ajakirjas Personality Science.