Tervise Arengu Instituut kutsub appi kaardistama Eesti puugiohtlikke piirkondi

Kliima- ja keskkonnamuutused on viimastel aastakümnetel toonud kaasa puukide arvukuse märkimisväärse suurenemise. Järjest rohkem registreeritakse puukidega levivaid nakkushaigusi nii inimestel kui ka koduloomadel. TAI kogub elanikelt infot puukide kohta, et saada sisendit teadustöö jaoks ning elanikud saavad puugiohtlikumad piirkondi teades end puukide ja nende poolt levitavate haiguste eest end paremini kaitsta.

Mida rohkem teavet on puukide levilate kohta, seda paremini oskavad teadlased teha järeldusi nende elukohtade eelistuste, arvukuse muutumise ja ohtlikkuse kohta. Selleks kutsuvadki TAI teadlased endale appi, et koguda laialdasemalt teavet puukide kohta. „Soovime rakendada Eestis uudsel viisil kaasavat teadust, et koos inimeste abiga saada parem ülevaade puugiohtlikest piirkondadest. Kaasame inimesed puugihammustuste kaardistamiseks ja puukide kogumiseks, et neid saaks analüüsida haigusetekitajate suhtes,“ ütles TAI viroloogia- ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller.

Puugiohtlike piirkondade kaardistamisele kaasa aitamine on lihtne. Tuleb minna veebilehele puugiinfo.ee ja märkida endalt või lemmikloomalt leitud puuk kaardile. Vastata tuleb vaid mõnele küsimusele, millal ja kust kohast puuk leiti. Iga kaardile märgitud puuk saab endale unikaalse ID-numbri.

Peale puugi kaardile märkimist, on võimalus anda Eesti teadusele veelgi suurem panus ja saata puuk Tervise Arengu Instituuti. TAI viroloogialaboris on puugipank, kus hoitakse puuke erinevate analüüside tegemiseks, sh ka haiguste määramiseks. Saadetud puuke analüüsitakse juhuvalimi põhimõttel ning nii kujunebki läbilõige Eesti eri paigust leitud puukide arvukusest ja haigestunud puukide osakaalust. Tänu puugi ID-numbrile on inimesel võimalus saada teavet enda saadetud puugi kohta juhul, kui tema saadetud puuk sattus valimisse.

Kuna Eestis on kõrge puuginakkuse oht, on igast uuringule saadetud puugist abi nakkusohtlike piirkondade kaardistamisel, puugihaiguste uurimisel ja ka uute ravimite väljatöötamisel. „Eesti inimeste panus puugiuuringutesse on tähtis mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale“ rõhutas Julia Geller ja selgitas, et Eesti puugiliikide leviku ja arvukuse andmeid kajastab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), kelle peamine ülesanne on tugevdada Euroopas kaitsevõimet ja ennetusmeetmeid nakkushaiguste vastu ning reageerida muutustele õigel ajal. Täpsemaid järeldusi saab teha suuremate koguste pealt. Selleks, et uuringuandmed oleks ühtlased, on igast maakonnast vaja koguda vähemalt 1000 puuki.

Puugikaardi ja puugipanga tutvustamiseks alustas TAI läbi suve kestva kampaaniaga „Pane puuk posti“. Lisaks leiab puukide kohta rohkelt infot TAI uuelt veebilehelt puugiinfo.ee, sealhulgas näiteks kuidas end puukide eest kaitsta ja kuidas puuki õigesti eemaldada. Veebilehelt leiavad näpunäiteid ka lemmikloomaomanikud. TAI viroloogid loodavad, et teavitustöö tulemusel elanikkonna teadlikkus puuginakkuste ning nende vältimise osas suureneb ja väheneb haigestumine puuginakkustesse.

Lisainfo: maakondade ülevaade puukide levimuse, arvukuse ja puuginakkustesse haigestumise kohta

Harjumaa

Võsapuugi levikuala. Viimastel aastatel on leitud Tallinnast ka üksikuid laanepuuke, mis on arvatavasti sisse toodud lindudega, kuid stabiilne populatsioon puudub. Järjestikustel puugikorjamistel aastatel 2006-2010 kogus TAI igakuiselt puuke Andineemel. Nendel aastatel kogutud puukidel tuvastati nii puukborrelioosi ja -entsefaliidi põhjustajad, kui ka anaplasmoosi, babesioosi ja rikketsioosi tekitajaid. 2018. aastal viidi läbi Tallinna puukide esmauuring – Tallinna Loomaaia ja Eesti Vabaõhumuuseumi metsaradadelt koguti kokku üle 400 puugi, mis teeb üle 20 puugi 100 ruutmeetri kohta. See on umbes sama palju nagu Saaremaal.

Hiiumaa

Võsapuugi levikuala. TAI külastas saart 2017. aasta maikuu lõpus, siis käidi Nõmba, Mäeltse ja Jausa ümbrustel. Kolmest kohast koguti kokku pisut alla 100 puugi, mis oli oodatust palju vähem. Haigustekitajatest määrati puukborrelioosi ja puukentsefaliiti tekitajaid, muid ei uuritud. 

Ida-Virumaa

Võsa- ja laanepuugi levikuala. Üksikud kohad üle maakonna käisid TAI teadlased puugikorjeks üle 2007. aastal. Põhjalikumad vaatlused Oonurme ja Tudulinna ümbruses tehti aastatel 2006-2009, mis olid ka kõige puugirikkamad Ida-Virumaal.

Jõgevamaa

Asub võsa- ja laanepuugi levikualas. Puukide arvukuse ja haigustekitajate levimuse suhtes üsnagi uurimata maakond, mõned üksikud kohad külastatud aastatel 2016-2017.

Järvamaa

Maakonna põhjaosas asub laanepuugi levila piir ehk laanepuuki võib seal leida. Puukide arvukuse ja haigustekitajate levimuse suhtes üsnagi uurimata maakond, välja arvatud mõned üksikud külastatud kohad 2016.-2017. aasta kevadkuudel.

Raplamaa

Viimase 20 aasta jooksul on Raplamaa üldiselt nii puukide kui ka nendega levitatavate haigustekitajate osas väga vähe uuritud – 2016. aasta juunis puugikorjeks sai külastatud Pihali, Kodila-Metsküla ja Vahastu. Sealt saadud puugisaak oli üsna kehv – isegi kokku alla 100 – väikse arvu tõttu neid ei analüüsinud haigustekitajate olemasolule. Haigestumise poolest Raplamaa tundub olevat üks ohutumatest puukentsefaliidi suhtes – viimastel aastatel on sealt teatatud üksikud haigestumisjuhud, kui üldse. Aga borrelioosijuhusid on Raplamaal küll 2-3 korda vähem kui Pärnu- või Harjumaal, kuid pea samavõrra rohkem kui Lääne- ja Järvamaal (2019. aasta andmete põhjal).

Läänemaa

Rannik on üks puugirikkamaid Eesti mandriosas. 2006. aastal korjasid TAI teadlased Paralepa rannaäärses pargis sadu puuke. Vormsi on ka väga hästi tuntud puugirikkuse poolest – 2017. aasta septembris korjati ühe päevaga ligi 250 puuki. 

Lääne-Virumaa

Üldiselt on puukide ja puukidega levitatavate haigustekitajatele väga vähe uuritud maakond. Aastail 2012-2014 uuriti Saksi ja Piisupi piirkonda, mis on kõige „puugivaesem“ – ligi 42 puuki taimestikult kolme aasta jooksul! Maakonna põhjaosas asub laanepuugi levikuala piir.

Põlvamaa

Üldiselt on puukide ja puukidega levitatavate haigustekitajatele väga vähe uuritud maakond, välja arvatud üksikud puugikorjed 2016. aastal kolmes kohas. Seega teave puukide arvukuse, levikuala, riskipiirkondade ja haigustekitajate olemasolust puudub.

Pärnumaa 

Maakonna lõunapoolel võib kohata ka laanepuuki. Kuna Pärnumaa kliima on natuke pehmem ja taimestik väga mitmekesine, on Pärnumaa üks puugirikkamaid maakondasid mandri Eestis. Näiteks, Puhtus kogusid TAI teadlased nelja aastaga (2006-2009) üle 3000 puugi!

Saaremaa

Eesti suurim puugiparadiis. Viimast korda sai pea terve Saaremaa põhjalikult TAI puugikorjamistega üle käidud aastatel 2007-2009, mil koguti üle 2000 puugi. Saaremaal on ka puukidele kõige ahvatlevamaid närilisi – 2012. juunis püütud kaelushiirel loeti 75 puuki! Saaremaal leiduvad kõik puukidega ülekantavad haigustekitajad, mis on olnud Eesti puukides kunagi tuvastatud.

Tartumaa

Asub võsa- ja laanepuugi levikualas, kuid Võrtsjärve rannikul leidub peamiselt võsapuuke. Ka haigustekitajatest Tartumaal leidub kõike: puukentsefaliidiviirust, Borrelia, Anaplasma ja Rickettsia baktereid, kui ka babesioosi tekitajat. Kui tahetakse laanepuuki saada, siis sõidetakse Laeva või Järvselja piirkonda – seal leidub neid pea 50 /50 võsapuukidega, või isegi rohkem.

Valgamaa

Asub võsa- ja laanepuugi levikualas. Valgamaad külastas TAI puugikorjeks 2007.-2009. aastatel - kuni 40% seal kogutud puukidest olid puukborrelioosi kandjad.

Viljandimaa

Väga vähe uuritud maakond.

Võrumaa

Asub võsa- ja laanepuugi levikualas. Teadmisi puukide ja nendega ülekantavate haigustekitajatest on Võrumaalt üsna vähe, kuna maakond on väga vähe uuritud. Terviseameti andmete põhjal tuvastatakse kõige rohkem puuginakkusi Saaremaal ja Hiiumaal, mandril – Tartu, Harju ja Pärnu maakondades.

Tartu-, Valga- ja Ida-Virumaal tuvastati ka võsa- ja laanepuugi hübriide ehk ristandeid.