TAI vähiraport: vaktsiiniga välditav inimese papilloomiviirus (HPV) põhjustab Eestis aastas üle 200 vähidiagnoosi
HPV ohustab nii naisi kui ka mehi, põhjustades teadaolevalt suuneelu-, suuõõne-, päraku-, kõri-, häbeme-, tupe-, emakakaela- ja peenisevähki. Nende vähijuhtude koguarv on viimase 25 aasta jooksul Eestis suurenenud, sealhulgas on suuneeluvähi juhtude arv pea neljakordistunud ja pärakuvähi juhtude arv kahekordistunud.
2022. aastal registreeriti Eestis kokku 9196 vähi esmasjuhtu, millest 4563 diagnoositi meestel ja 4633 naistel. Kõige sagedamad pahaloomulised kasvajad meeste seas olid eesnäärme- ja kopsuvähk, mis moodustasid vastavalt 29% ja 11% kõigist vähi esmasjuhtudest. Naistel diagnoositi kõige sagedamini rinnavähki ning käär- ja pärasoolevähki, mis moodustasid vastavalt 20% ja 11 % esmasjuhtudest.
„Kogu vähihaigestumus on viimasel aastakümnel meeste hulgas vähenenud ja naiste seas püsinud stabiilsena, ent haigestumustrendid varieeruvad paikmeti. Käär- ja pärasoolevähi haigestumus peale 2019. aastat mõnevõrra vähenes, kuid veel on vara öelda, kas langus tuleneb sõeluuringu ennetavast mõjust või on see seotud COVID-19 pandeemiaga,“ selgitas TAI vanemanalüütik Mari-Liis Zimmermann.
Kopsuvähihaigestumus on meeste seas pikaajalises langustrendis ja naiste seas stabiliseerunud ning maovähihaigestumus on samuti pikaajaliselt vähenemas mõlema soo hulgas – seda võib seostada pikaajalise riskitegurite vähenemisest tingitud trendiga. Naiste seas suureneb endiselt rinnavähi haigestumus. Eesnäärmevähi haigestumus oli langustrendis alates 2011. aastast, ent 2022. aastal suurenes taas. Emakakaelavähi haigestumus on alates 2012. aastast vähenenud 5,6% aastas – tegemist on pikaajalise püsiva trendiga, mida saab seostada sõeluuringu ennetava mõjuga.
Haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse suureneb vanusega – rohkem kui kolmandik kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi vähemalt 75-aastastel inimestel. Lastel ja noortel esineb kasvajaid harva: 2022. aastal diagnoositi 0–14-aastastel lastel 21 ning 15–34-aastastel noortel 147 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu.
COVID-19 pandeemia ei ole toonud kaasa sagedamate paikmete diagnoosi hilinemist. „Käär- ja pärasoolevähi puhul võis täheldada esimeses staadiumis diagnoositud juhtude osakaalu kasvu, samal ajal kui neljandas staadiumis diagnoositud juhtude osakaal näitas vähest langust, olles nii meestel kui naistel 23%,“ selgitas Zimmermmann. „Rinnavähi korral suurenes aeglaselt varases staadiumis diagnoositud juhtude osakaal ning kaugmetastaasidega diagnoositud juhtude osakaal püsis alla 7%. Positiivne on, et kopsuvähi diagnoosimine on nii meestel kui naistel nihkunud varasema avastamise suunas ja neljanda staadiumi osakaal on mõlema soo puhul langenud,“ lisas Zimmermann.
Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 üks eesmärk on tagada, et Eesti vähipatsiendid elaksid pärast vähidiagnoosi sama kaua kui Põhjamaades. Elulemus sõltub ravi tõhususest, aga ka varasest avastamisest. Paljude vähkide viie aasta suhteline elulemus oli Eestis Soome ja Taaniga samal tasemel, ent suurim mahajäämus esines mitte-Hodgkini lümfoomi ning pea- ja kaelapiirkonna vähi korral (huul, suuõõs, neel).
Vähiraportis võeti seekord lähema vaatluse alla inimese papilloomviiruse ehk HPV-ga seotud vähid. HPV põhjustab suuneelu-, suuõõne-, päraku-, kõri-, jäbeme-, tupe-, emakakaela- ja peenisevähki – nende juhtude koguarv on aastatael 1998-2022 Eestis suurenenud. Samuti on suurenenud HPV-st otseselt põhjustatud vähijuhtude arv. HPV osa eri elundite vähi tekkes varieerub, põhjustades hinnanguliselt 100% emakakaelavähi, 88% pärakuvähi, 50% suuneeluvähi ja 4% suuõõnevähi juhtudest. Aastatel 2018 –2022 põhjustas HPV Eestis igal aastal hinnanguliselt 213 vähijuhtu, sh 130 emakakaelavähki, 38 suuneeluvähki, 19 pärakuvähki, 14 häbeme- ja tupevähki ning kuus peenisevähki.
HPV-ga seotud vähipaikmete haigestumustrendid Eestis varieeruvad. Kõrivähihaigestumus on stabiilses langustrendis tänu suitsetamise levimuse vähenemisele rahvastikus ning emakakaelavähi haigestumus on tänu sõeluuringule alates 2012. aastast vähenenud ligi 6% aastas. Suuneeluvähi haigestumus on alates 2005. aastast kiiresti kasvanud (ligi 5% aastas) ja seda eriti naiste seas (10% aastas). Pärakuvähi haigestumus suureneb naistel ligi 4% aastas. Mõlemat trendi saab seostada HPV suureneva mõjuga. HPV-vastase vaktsineerimise tõhustamise abil oleks Eestis võimalik ära hoida üle 200 HPV-st tingitud vähidiagnoosi aastas.