Räägi kaasa: riiklik vähitõrje tegevuskava liigub avalikule arutelule

Vähitõrje tegevuskava tööversioon valmis Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel erialaspetsialistide, patsientide esindajate ning haigekassa ja sotsiaalministeeriumi koostöös. Seminaril antakse ülevaade vähitõrje tegevuskava tööversiooni sisust ja koostamisprotsessist.

„Vähihaigusel on Eesti rahva tervisele üha suurem mõju. Igal aastal haigestub Eestis vähki ligikaudu 9000 inimest. Spetsialistide hinnangul saab rohkem kui kolmandikku kõigist vähijuhtudest õigeaegse ennetustegevusega vältida ja varakult avastatud vähki on võimalik ravida,“ üles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Ühe olulise sammuna hakkab haigekassa tulevast aastast rahastama ravikindlustamata inimeste vähi sõeluuringuid, aidates nii vähendada vajaliku vähiravi hilinemist ning sellest tingitud tervisekahju ja enneaegset suremust. Tõhusama ja läbimõeldud vähitõrje suunal on siiski veel pikk tee minna. Laiapindses koostöös valmiv vähitõrje tegevuskava aitab meil üheskoos selleks vajalikke samme astuda.“

Eesti Vähiliidu nõukogu esimehe dr Vahur Valvere sõnul astus Eesti eelmisel aastal Maailma vähideklaratsiooniga liitudes vähivastases võitluses suure sammu edasi. „Valdkonna eksperdina on mul väga hea meel, et hoolimata väga keerulisest ajast on nüüd valmimas tõenduspõhine Eesti vähitõrje tegevuskava, mis hõlmab kõiki vähivastase võitluse suundi alates vähiennetusest ja aktiivravist kuni taastus-, toetus ja elulõpuravini, samuti teadusuuringuid ja eriarstide koolitust,“ ütles dr Vahur Valvere. „Sealjuures on oluline hinnata vähivastase võitluse efektiivsust nii järjepidevalt kui ka pikemas ajaperspektiivis.“

Vähitõrje tegevuskava on raamistik, mis hõlmab kõiki vähitõrje valdkondi alates ennetusest, diagnostikast ja ravist kuni vähijärgse perioodini inimese elus. Tegevuskava eesmärk on vähijuhtude ja -surmade arvu vähendamine ning vähipatsientide elukvaliteedi parandamine.

„Eesti vähitõrje ees seisab rida probleeme. Uute vähijuhtude arvu jätkuv suurenemine on ühelt poolt tingitud rahvastiku vananemisest, kuid teisalt elustiiliga seotud riskitegurite üha kasvavast mõjust. Suur osa vähijuhte diagnoositakse endiselt hilises staadiumis,“ ütles Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja dr Kaire Innos. „Vähipatsientide ja nende lähedaste elukvaliteet vähiteekonna eri etappidel ei ole saanud piisavalt tähelepanu. Eesti vähipatsiendid võiksid elada pärast vähidiagnoosi sama kaua ja hästi kui patsiendid mitmetes teistes Euroopa riikides, selleks peame leidma võimalusi nii ennetavate tegevuste, varajase avastamise, õigeaegse diagnostika kui ka ravi ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse parandamiseks.“  

Vähitõrje tegevuskava koostamiseks on 2020. aasta II poolaastal kohtunud 16 laiapõhjalist töörühma, kuhu kuulub üle 100 eri valdkonna eksperdi, sh perearstid, vähi diagnoosimise ja raviga tegelevad arstid ja teised spetsialistid, patsientide esindajad, Tartu Ülikooli, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi esindajad. Tegevuskava ellu rakendamist hakkab jälgima vähitõrje tegevuskava juhtrühm koostöös sotsiaalministeeriumi ja ministeeriumi allasutustega.

Eesti vähiregistri ja surma põhjuste registri andmetel registreeritakse Eestis igal aastal ligikaudu 9000 esmast vähijuhtu ja ligi 4000 vähisurma. Vähk on Eestis enneaegse suremuse põhjusena südameveresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. 

Tänasel arutelul on võimalik osaleda kõigil soovijatel klikkides siia.

Seminari aitavad korraldada Connected Health klaster ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol. Seminar salvestatakse ka hilisemaks järelvaatamiseks.

Vähitõrje tegevuskava tööversioon saab pärast seminari kättesaadavaks Tervise Arengu Instituudi veebilehel.