Sotsiaaltöö

Projekti „Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks“ eesmärk oli uurida, kuidas toetada kohalikke omavalitsusi sotsiaalhoolekandelise abivajadusega eakate väljaselgitamisel. Uuringu tulemused näitasid, et algselt plaanitud riskihindamise mudelit pole mõistlik välja arendada, kuna selle praktiline rakendamine ei ole praegu võimalik nii õigusruumi piirangute kui ka andmete kvaliteedi ebaühtluse tõttu.

Mirjam Bergknut on peaaegu 15 aastat töötanud Umeå ülikooli haigla vähikesksuses, kuid eelnevalt ka teistes tervishoiuasutustes. Tema sõnul liigutakse Rootsis, nagu ka mujal, inimkeskse teenuste osutamise suunas. Sotsiaaltöötaja on vähikeskuses kõrgelt väärtustatud: ta toetab patsiente elukriisides ja praktiliste küsimuste lahendamisel.

Artikkel tutvustab magistritööd, mis uuris vähihaigete õpilaste tugivõimalusi ja nende kättesaadavust. Selleks intervjueeriti vähihaigete laste vanemaid, kes tõid välja ka kitsaskohti ja tegid nende lahendamise ettepanekuid.

Rootsis on tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna lõimimiseks palju ära tehtud, kuid endiselt on probleeme koostööga ja õigusaktidest tulenevate erisustega. Nende üks õppetund on, et projektirahaga pole reformid elujõulised. Tervishoiu sotsiaaltööst on Rootsis saanud registreeritud kutseala.

Kroonilise haigusega patsiendid, kellel on vaja ka sotsiaalset tuge ehk keskmisest rohkem tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, saavad abi paikkondliku ravijuhtimise teenuse PAIK osutajatelt. Projekt kestab 2025. aasta augusti lõpuni.

Tervise- ja heaoluprofiil on tervisedendaja töö alus. Pärast 2017. aasta haldusreformi aga ei ole kohalikes omavalitsustes profiile kuigi aktiivselt koostatud ega uuendatud. Teadmiste ja oskuste puudumisele lisaks on ka teisi takistusi, mida tuleb täiendavalt uurida.