Lähisuhtevägivald ja ohvriabi võimalused

Sotsiaalkindlustusameti hiljutine elanikkonna hoiakute uuring (2024) näitas, et pere- ja seksuaalvägivalla juhtumeid tuntakse viimastel aastatel paremini ära. Teadlikkuse suurendamist, tõhusat ennetust ja varajast sekkumist aga on rohkem vaja, sest lähisuhtevägivald on sügavalt juurdunud, põlvkonnast põlvkonda levinud ja keeruline probleem, mille mõju ulatub ühiskonnas kaugemale, kui esmapilgul näha võib.

Lähisuhtevägivald on Eestis väga levinud

Statistikaameti eestvedamisel korraldatud suhteuuringust (2023) selgus, et ligi 41% naistest on vähemalt kord elus kogenud paarisuhtes vägivalda. Naistest 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored, 18–29-aastased naised ja kõige vähem 65–74-aastased. 

Ligi 41% naistest on vähemalt kord elus kogenud paarisuhtes vägivalda.

Teadlikkuse muutumist näitab sotsiaalkindlustusameti uuring (2024). Sellest selgus, et 80% küsitletutest peab partneri kontrollivat käitumist, nagu sõpradega suhtlemise keelamine või rahaliste otsuste piiramine, lähisuhtevägivallaks. Veelgi enam, valdav osa vastanutest leiab, et nii füüsiline kui ka seksuaalne väärkohtlemine on tõsine probleem, mida tuleb igati tõkestada. Oluline muutus on, et vaid 10% elanikest peab lähisuhtevägivalda pere siseasjaks, millesse teised ei tohiks sekkuda – nii arvanud inimesi on märkimisväärselt vähem varasemate aastatega võrreldes. Aina enam mõistetakse, et vägivald teise inimese vastu on kuritegu, inimõiguste rikkumine. Usutakse, et peresuhted peavad vastama ühiskonnas levinud väärtustele, normidele ja kommetele. Vastasel juhul on tegu ühiskondliku probleemiga, millesse peab sekkuma. 

Lähisuhtevägivalla avaldumine

Lähisuhtevägivald võib avalduda mitmeti. Vägivald mistahes vormis – füüsiline, vaimne, seksuaalne või majanduslik – võib tekitada tõsist ja pikaajalist kahju ohvri heaolule ning elule. Teadmised vägivalla liikidest, tüüpidest ja märkidest aitavad spetsialistidel olla tähelepanelikud ning pakkuda ohvritele tuge õigel ajal. Tähtis on õppida ära tundma ka kübervägivalda ehk väärkohtlemist internetis või digiseadmete kaudu, mis pole eraldi vägivallaliik, vaid on teiste vägivallaliikide üks vorme.

Tähtis on õppida ära tundma ka kübervägivalda. Selleks tasub lugeda juhendmaterjali kübervägivallast ohvritega töötavatele spetsialistidele.

Vägivalla äratundmine ja varajane sekkumine on eluliselt tähtis ohvri kaitseks ja ka vägivallamustri katkestamiseks. Lähisuhtevägivalla kahtluse korral on oluline märgata ja eristada selle avaldumisviise, sest see aitab sekkuda ja ohvrit toetada. Tundes ära, kuidas lähisuhtevägivald avaldub, saame kiiremini riske hinnata, mis aitab kontrolliva vägivalla korral hoida ära suurema kahju. Lähisuhtevägivallal on kaugeleulatuv mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele, lapsed kannatavad, vägivald kandub edasi põlvkonniti, ohvrite ja toimepanijatega on keeruline, aeganõudev ja kallis tegeleda jne.

Situatsioonilise vägivallaga on tegu siis, kui vägivaldne käitumine vallandub ootamatu reaktsioonina emotsionaalse pinge või lahendamata konflikti olukorras. Sel juhul ei soovi vägivaldselt käituja teist inimest kontrollida ja vägivaldne käitumine pole ettekavatsetud, vaid tuleneb kindlast olukorrast ja oskamatusest sellega toime tulla. Kuigi kannatanu ei pruugi vastaspoolt karta, võib selline vägivald korduda ja eskaleeruda. Olukorra lahendamiseks on vaja põhjalikult hinnata mõlema osalise vajadusi ja pakkuda asjakohaseid sekkumisvõimalusi. 

Kõik valdkonna spetsialistid peaksid lähisuhtevägivalla küsimustes lähtuma samadelt alustelt, et töö oleks tulemuslik.

Kontrolliv vägivald on suunatud täieliku võimu saavutamisele teise inimese üle, mõjutades kannatanut igal elualal. Selline vägivald võib olla varjatud, näiteks halvustamine, sotsiaalne isoleerimine või manipuleerimine, kuid on ohtlik, sest suurendab raskete tagajärgedega olukordade, sh tapmise riski. Kontrolliva vägivalla juhtumites on sageli vaja toimivat võrgustikutööd ja terviklikku toetust, sest kannatanul võib olla keeruline iseseisvalt abi leida. Näiteks paariteraapia võib kontrolliva vägivalla korral ohvrit kahjustada.

Kõik valdkonna spetsialistid peaksid lähisuhtevägivalla küsimustes lähtuma samadelt alustelt, et töö oleks tulemuslik. Tuleb mõista vägivalla ajaloolisi struktuurseid põhjusi,näiteks patriarhaat (ükskõik, kui palju seda mõistet mõnes valdkonnas oleks kasutatud); inimpsüühikat (miks kannatanu ikkagi ära ei lähe?); vägivalla liike (kuidas saab ühegi rusikahoobita hoida inimest lõksus majandusliku vägivallaga?); pikaajalise vägivalla tagajärgi ohvrile (vägivallatseja võib spetsialistid enda poole võita, sest tekitab usaldust ja mõjub karismaatilisena, aastaid vaimselt allasurutud ohver aga tema kõrval ebakindla närvipuntrana). Need on vaid mõned näited teadmistest, mida spetsialistid vajavad tulemuslikuks tegutsemiseks.

Lähisuhtevägivalla levikut mõjutavad ühiskondlikud normid

Kuigi lähisuhtevägivalda soovitakse käsitleda sooneutraalselt, näitavad andmed, et selle mõju ja kogemused erinevad meestel ja naistel märkimisväärselt (Justiitsministeerium 2022). Mehed kogevad vägivalda sagedamini avalikus ruumis ja võõraste või tuttavate poolt, naistele aga on kodu ohtlikum koht ja nende suhtles käitub vägivaldselt sagedamini lähedane inimene (WHO 2021). 

Maailma terviseorganisatsiooni aruanne (WHO 2013) näitab, et lähisuhtevägivald põhjustab naistele tervisekahjustusi ja töövõime langust ning piirab nende majanduslikku sõltumatust. Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi uuring (EIGE 2023) kinnitab, et sooline vägivald mõjub negatiivselt majandusele, sest vägivald mõjutab töövõimet.

Lähisuhtevägivalla ohvriks sattuvad naised võivad meestest sõltuda mitte ainult emotsionaalselt, vaid ka majanduslikult, mis muudab vägivaldsest suhtest lahkumise keerulisemaks.

Ka Austraalia KPMG aruanne (2016) näitab, et lähisuhtevägivald põhjustab riigile märkimisväärset, miljarditesse dollaritesse ulatuvat majanduskahju. Uuringud näitavad, et naistevastase vägivalla levikut mõjutavad nende madalam staatus, sooline ebavõrdsus ja sotsiaal-majanduslik areng, samuti mehe domineeriv positsioon ja naiste suurem majanduslik sõltuvus (Wachter jt 2018, viidanud Hämmal jt 2022).

Vägivallaliikide ja -tüüpide ning avaldumise mõistmisel tuleb teadvustada ka ühiskondlike normide ning soolise ebavõrdsuse mõju ja patriarhaalseid norme ühiskonnas. ÜRO aruande „The World’s Women 2020: Trends and Statistics“ (2020) kohaselt esineb naiste vastu suunatud vägivalda sagedamini ühiskondades, kus patriarhaalsed väärtused ja sooline hierarhia on tugevad. Sellistes kultuurides on naiste võimalused elus edasi jõuda sageli piiratud ja nende sõltuvus meestest suur. 

Eestis ilmneb sooline ebavõrdsus ka hariduses ja tööturul (EIGE 2023), kus on selgelt näha segregatsioon: mehed on ülekaalus tehnilistel ja juhtivatel aladel ning naised hooldus- ja teenindussektoris. Naised, kes satuvad lähisuhtevägivalla ohvriks, võivad meestest sõltuda mitte ainult emotsionaalselt, vaid ka majanduslikult, mis muudab vägivaldsest suhtest lahkumise keerulisemaks. 

Statistikaameti (2023) andmetel on sooline palgalõhe 13,1% – see tähendab, et naised teenivad väiksemat brutopalka kui mehed. Soolise ebavõrdsuse teadlik käsitlemine on oluline lähisuhtevägivalla mõistmisel ja ennetamisel. Spetsialistid, kes mõistavad soolise ebavõrdsuse ja lähisuhtevägivalla kogemise seost, saavad pakkuda kannatanutele empaatilisemat ja terviklikumat tuge.

Võrgustikutöö lähisuhtevägivalla vähendamisel

Lähisuhtevägivalla märgid ilmnevad enamasti palju varem enne seda, kui ohvrid (kes on ka vägivaldses suhtes kasvavad lapsed) jõuavad abistavate organisatsioonide vaatevälja. Siinkohal on märksõna varane märkamine, see aga on taas seotud teadlikkusega.

Sageli ei pruugi ohvrid oma olukorda kohe ära tunda: vägivald ja selle mõju võivad kujuneda pika aja jooksul ning muutuda igapäevaelu osaks, mida on raske iseseisvalt muuta. Vägivald ei ilmne enamasti äkki, vaid areneb astmeliselt ja võib aja jooksul muutuda aina tõsisemaks ja süstemaatilisemaks. Rahvastiku vaimse tervise uuringust (Konstabel jt 2022) ilmneb, et lähisuhtevägivalla kogemine on sotsiaalse toetuse puudumise kõrval üks pere- ja lähisuhetega seotud tegur, mis võib viia depressiooni kujunemiseni.

Vägivalda on raske märgata ja sellele reageerida, kui spetsialistid ning teenuseosutajad ei tegutse kooskõlas.

Varasemate aastate uuringud ja kogemused on näidanud, et lähisuhtevägivalda on raske märgata ja sellele reageerida, kui spetsialistid ning teenuseosutajad ei tegutse kooskõlas. 

Eestis töötab kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite korral tõhusalt rakendatav Suurbritannias välja töötatud juhtumikorralduslik MARAC-mudel[1], mille tuumikus osalevad ohvriabi, politsei, omavalitsuste, naiste tugikeskuste, prokuratuuri, lastekaitse ja aina sagedamini ka meditsiinivaldkonna esindajad.

Koostöös saavad näiteks kohtumenetluses osalevad spetsialistid (politsei, prokurörid, advokaadid, kohtunikud, ohvriabi ja lastekaitsetöötajad), aga ka tervishoiu- ja haridustöötajad pakkuda terviklikku tuge ning tugiteenuseid, mis aitab ohvril toime tulla vägivalla mõjudega ja liikuda edasi iseseisva ning turvalise elu suunas. 

Kui suudetakse mõista ja arvesse võtta soolise ebavõrdsuse süsteemseid põhjuseid ja mõju, mõista traumast tingitud hirmu, ebatavalist käitumist ja kogetuga seotud häbitunnet, siis saab pakkuda lahendusi, mis toetavad ohvrite kaitsmist ning iseseisvuse saavutamist inimväärikalt ja vähendavad nende haavatavust.

Millist abi pakub lähisuhtevägivalla ohvrile sotsiaalkindlustusamet

Kõige suurema töö lähisuhtevägivalla ohvrite abistamisel teevad ära maakondlikult toimetavad ohvriabitöötajad ja naiste tugikeskuste töötajad, kes pakuvad ohvrile esmast nõustamist, tuge ja vajaduse korral ka abi suhtlemisel riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustega.

Ohvriabitöötajad kasutavad spetsiaalseid hindamisvahendeid, et välja selgitada ohvri abivajadus ja riskid, mis võivad ohustada tema heaolu ning turvalisust. Koostöös ohvriga koostatakse tegevusplaan, mille abil saab inimene liikuda iseseisva ja turvalise elu suunas. Kui vägivalla oht on suur, käivitavad ohvriabitöötajad ka võrgustikutöö MARAC-mudeli alusel. 

Lähisuhtevägivalda saab ennetada ainult siis, kui muutub suhtumine ja kujunevad ühiskondlikud normid, mis ei aktsepteeri vägivalda.

Naiste tugikeskuste töötajad pakuvad vägivalla ohvritele ja nende lastele vajaduse korral ka psühholoogilist ja juriidilist abi ning turvalisuse tagamiseks ka ajutist majutust. Nad mõistavad, kuidas pikaajaline vägivalla, isoleerituse ja alanduse kogemine naisele mõjub. Ohvrile turvalise ruumi loomisel ja tema kaasamisel tervenemisteekonna planeerimisse toetatakse tema enesetõhususe arengut, kuni on kindel, et naisel on oskused ja võimalused kujundada oma heaolu ning turvatunnet.

Kaudsemalt puutuvad lähisuhtevägivalla ohvritega kokku ka sotsiaalkindlustusameti teised spetsialistid, kes on läbinud sotsiaalkindlustusameti välja töötatud koolitused ja kellel on teadmised lähisuhtevägivallast ning kes oskavad toime tulla traumaatiliste kogemustega inimesega, nt ohvriabi kriisitelefoni töötajad, vägivallast loobumise teenuse nõustajad ja seksuaalvägivalla kriisiabi keskuste töötajad.

Asutuste koostöös tekib tugev tugivõrgustik, mis aitab vähendada lähisuhtevägivalla mõju ja toetab ohvrit taastumisel. Teadlikkuse suurendamine, varajane sekkumine, asjakohaste teadmiste jagamine ja vastastikune nõu küsimine on olulised sammud vägivalla lõpetamise suunas. Sotsiaalkindlustusameti e-kursused, tihti toimuvad kontaktkoolitused ja ümarlauad aitavad süvitsi mõista lähisuhtevägivalla mõju ning õppida praktilisi oskusi, mis aitavad ennetada vägivalda ja toetada ohvrite iseseisvust ning heaolu. Koolitustel ja koostöövõrgustikes osaledes saavad spetsialistid anda oma osa turvalisema ning teadlikuma ühiskonna kujundamisse, kus igaüks tunneb end turvaliselt ja toetatuna.

Kokkuvõtteks 

Lähisuhtevägivalla ulatuslikkus ja keerukus ühiskonnas nõuab sügavat ja struktureeritud käsitlust. Olulised on spetsialistide teadlikkus ja valmisolek varakult sekkuda. Sotsiaalkindlustusameti ja statistikaameti uuringud kinnitavad, et lähisuhtevägivalda tuntakse ühiskonnas rohkem ära kui kunagi varem. Siiski on vaja veelgi laiendada teadmisi ja tugevdada koostööd, et vähendada kannatanute hulka ja pakkuda neile turvalisi lahendusi ning suunata neid sobivate tugiteenuste juurde.

Lähisuhtevägivalda saab ennetada ainult siis, kui muutub suhtumine ja kujunevad ühiskondlikud normid, mis ei aktsepteeri vägivalda ega õigusta seda mingil juhul. Vaja on eri valdkondade spetsialistide koostööd, et pakkuda ohvritele laiapõhjalist tuge ja tegeleda vägivallaga võimalikult varakult. Iga spetsialist peab olema nendest küsimustest teadlik ja mõistma oma rolli lähisuhtevägivalla ärahoidmisel ja sekkumisel.

Sotsiaalkindlustusameti e-kursused digiriigi akadeemias (digiriigiakadeemia.ee)

Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine

Kursus spetsialistidele, kes töötavad pere- ja lähisuhtevägivalla ohvritega. Keskendutakse vägivalla olemusele ja abistamise põhimõtetele ning antakse suuniseid, kuidas lähisuhtevägivalla korral otsustavalt ja tõhusalt käituda. Kursus on võimalik läbida 26 tunniga.

Psühholoogilist traumat arvestav praktika

Kursus spetsialistidele, kes puutuvad kokku traumaatilise kogemusega inimestega. Tutvustatakse psühholoogilise trauma olemust ja aidatakse selle märke tundma õppida, pakkudes oskusi, kuidas ennetada taasohvristamist ja toetada vaimset vastupidavust. Kursus on võimalik läbida kümne tunniga.

Psühholoogiline esmaabi kriisi sattunud inimese toetamisel

Kursus kõigile, kes toetavad kriisi sattunud täiskasvanuid ja lapsi. Pakutakse praktilisi juhiseid turvatunde tekitamiseks ja psühholoogilise toimetuleku taastamiseks, käsitletakse kriisiolukordade ja -reaktsioonide äratundmist ning psühholoogilist esmaabi. Kursus on võimalik läbida kolme tunniga. 

Ohvriabi põhikoolitus

Abi saamise võimalused 

• Ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub kriisinõustamist kogu ööpäeva. Välismaalt helistades +372  614 7393. 
• Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefoni 116 123 nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev kell 10–00 ning hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kell 16–00. Helistamine on tasuta ja mõlema teenuse tugi on nii eesti, vene kui ka inglise keeles. 
• Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebilehelt www.palunabi.ee saab nõu ka tekstivestluses. 
• Vägivallast loobumise tugitelefonil 660 6077 E–R kell 10–16 saab kokku leppida kohtumise nõustajaga.
• Kui seksuaalvägivallast ei ole möödunud rohkem kui seitse päeva, võib pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. Kontaktandmed leiab veebiaadressilt www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald.
• Piirkondlikud ohvriabitöötajate kontaktid leiab aadressilt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi#kontakt.
• Naiste tugikeskuste maakondlikud kontaktid: www.palunabi.ee/et/naiste-tugikeskused.
• Kui ohus on elu ja tervis, helista 112.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 4/2024.