Sotsiaaltöö

Artiklis tutvustatakse lasteabi abiliini tulemuslikkust käsitlevat uuringut, mis muuhulgas käsitles ka lasteabi ja kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate koostöövõimalusi.

Lapse õigus kasvada peres ei tähenda üksnes õigust elada koos oma bioloogiliste vanematega või kellegi teise peres. Nüüdisaegne käsitlus kutsub vaatlema seda palju laiemalt: lapse õigusi nähakse osana laiemast suhete võrgustikust, kus lapsevanematel, vanavanematel, õdede-vendadel, kasuvanematel ja kogukonnaliikmetel on oluline roll.

Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna nõustamisteenuste talitus on koostanud kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele hädaohus oleva lapse turvalisuse tagamise ja ajutiselt perest eraldamise ning hooldusõigusega isiku (edaspidi lapsevanem) nõusoleku alusel ohutusse kohta paigutamise juhise.

Springeri kirjastuses ilmunud raamat „Child Vulnerability and Vulnerable Subjectivity“ („Lapse haavatavus ja haavatav subjektiivsus‟), mille toimetasid Dagmar Kutsar, Mai Beilmann ja Oliver Nahkur, võtab kokku Eesti teadusagentuuri rahastatud samanimelise projekti põhitulemused. Raamat võib pakkuda huvi lapsepõlve- ja heaoluuurijatele, lastega töötavatele praktikutele ja poliitikakujundajatele, aga ka kõigile teistele, kes tegelevad laste heaolu ning õigustega.

Ministeeriumide teavitusüritusel tutvustati kohalikele omavalitsustele Euroopa Liidu toel arendatud võimalusi, mida saab kasutada laste ja noorte toetamiseks.

Mudelit „Turvalisuse märgid“ saab kasutada lastekaitsejuhtumite lahendamisel, kui on vaja tagada lapse turvalisus arvatava või tõendatud väärkohtlemise korral. See pakub lastekaitsetöötajatele struktureeritud tööriistu ohutaseme ja lapse abivajaduse hindamiseks ning lapse ja perekonnaga suhtlemiseks.