Sotsiaaltöö

Viljandi haigla mälukliinik on mäluhaigustega inimeste Eestis toimiva tervikliku raviteekonna hea näide. Mälukliiniku eesmärk on ühendada meditsiini- ja sotsiaalsüsteem nõnda, et kogu teave meditsiiniliste ja toetavate teenuste võimaluste kohta oleks patsiendi ja tema lähedaste jaoks kättesaadav ühest kohast.

Haapsalu sotsiaalmajas kasutatakse loovaid lahendusi, et kodu- või päevahoiuteenusega toetada dementsusega inimeste hakkamasaamist kodus. Arenguprogramm aitas paremini mõista teenusesaajate mitmekülgseid vajadusi ja innustas töötajaid oma oskusi pidevalt edasi arendama.

Tõsiste psüühikahäirete ja uimastitarvitamise häirete koosesinemine on sage, raskendab kummagi häire kulgu ning suurendab tagasilanguste tõenäosust. Seetõttu on oluline pöörata probleemide koosmõjust tulenevatele komplekssetele vajadustele tähelepanu terviklikult ja erinevate spetsialistide tihedas koostöös.

Nüüd on olemas ööpäevaringne erihooldusteenus inimestele, kellel on diagnoositud autism, intellektipuue ja lisaks intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine.

Perevägivalla korral rõhutatakse aina enam vajadust uudsete sekkumisviiside järele. Toetudes oma töökogemusele leian, et traditsiooniline käsitlus, kus ohvrit ja toimepanijat vaadeldakse eraldi ja keskendutakse peamiselt ohvri abistamisele, pole tõhus. Probleemi perekeskne käsitlus võiks olla nii mõnelegi perele hea võimalus.

Ajakirja mainumbris (2/2024) on mitu artiklit laste abivajaduse märkamisest ja laste toetamisest sotsiaal-, tervise- ning haridusvaldkonnas: tutvustatakse praegusi toe võimalusi ja kavandatavaid muudatusi. Teine suurem teema on sotsiaalvaldkonna kriisivalmidus.