Sotsiaaltöö

Aastajagu kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse õiguspärasuse arutelu jõudis riigikohtu täiskoosseisu kaaluka otsuseni, mis märgib ühelt poolt kohtuvõimu efektiivsust ja teisest küljest näitab kohalike omavalitsuste teadlikkust oma õiguste kaitsmisel.

Toimetulekutoetust maksti 2023. aastal 19 592 leibkonnale ja rahuldati 110 247 toimetulekutoetuse taotlust (keskmiselt 9187 taotlust kuus). Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul toimetulekutoetust 5,6 korda. Kokku sai 2023. aastal toimetulekutoetust (olenemata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 37 032 inimest, mis on 2,7% Eesti elanikest.

Tiina Merkuljeva uuris oma doktoritöös tõhusa grupisupervisiooni eeldusi ja seda, kuidas grupisupervisioon mõjutab sotsiaaltöötajate töösooritust. Doktoritöö praktiline väljund on grupisupervisiooni tõenduspõhine raamistik, mille koostamisel tugines ta nii varasemate uuringute tulemustele kui ka enda korraldatud eksperimendile.

Vormsi püsielanikkond on väike, üksteist tuntakse hästi ja sotsiaaltöös toetutakse välja kujunenud suhetele. Piiratud oludes, eriilmelises ja pigem kinnises, traditsioone järgivas kogukonnas tuleb tegutseda väga paindlikult.

Kriiside lahendamise üks eeldus on, et kokkulepetest, ülesannetest, õigustest, kohustustest ja toimimisloogikast saadakse aru ühtmoodi.

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on õigus nii lapsehoiu- kui ka tugiisikuteenusele kõigil lastel, kellel on vajadus selle järele tuvastatud. Siiski on kitsaskohti nii teenuse taotlemisel, kasutamisel kui ka korralduses. Veelgi keerulisem on tugiteenuseid osutada ja hoida väga väiksele, ent spetsiifilisele sihtrühmale: harva esineva haigusega ehk harvikhaigusega lastele ning nende perele. Hätta jäävad nii pered kui ka teenuseosutajad, toetust vajavad ka lapsehoidjad ja tugiisikud.