Sotsiaaltöö

Paljude Eesti piirkondade sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajad on harjutanud koordinatsioonimudeli alusel toimivat võrgustikutööd. Pöörduda võib hoolduskoordinaatori poole, et saada tuge keerulise ja pikaajalise abivajadusega inimesele. Taotlusvoorust saab kevadeni 2026 küsida toetust, et jätkata kõnealust tegevust või alustada uue projektiga.

Alates 1. septembrist jõustus oluline muudatus riikliku abivahenditeenuse korralduses. Abivahendi soodustuse saamiseks ei pea enam taotlema puuet või vähenenud töövõimet, vaid selle aluseks on arsti või teise pädeva spetsialisti tõend.

Eestis on viimastel aastatel aina enam pööratud tähelepanu kiirabisüsteemi koormatusele sotsiaalsete probleemidega. Kuigi teadusuuringuid leidub vähe, on senised andmed ja rahvusvaheline kogemus piisavalt kõnekad, et toetada sotsiaaltöötaja kaasamist erakorralise abi teenuse osutamisele.

Rehabilitatsioonisüsteemi muudatused on osa suuremast ja pikaajalisest kavast lõimida tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem.

Presidendilt tänavu teenetemärgi pälvinud psühholoog ja pereterapeut Lemme Haldre ütleb, et iga lastega töötav spetsialist peab ära tundma oma pimetähnid. Laste muresid ei tohi hakata liiga isiklikult võtma ega tohi minna lapsevanema rolli. Emotsionaalselt keerulist tööd lastega tasakaalustab Haldre vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitajana, aga ka kunstiga tegeledes.

Maapiirkonnas elavate naiste hulgas korraldatud uuring kinnitas, et ka siis, kui lapseootuse ajal ja sünnituse järel vajalikud teenused on eemal, jäävad vajadused alles. Naised tunnevad, et nende individuaalne vastutus on suur ja on küsimusi, mille korral vajatakse nii tervishoiu- kui ka sotsiaaltöötaja tuge.