Sotsiaaltöö

Maapiirkonnas elavate naiste hulgas korraldatud uuring kinnitas, et ka siis, kui lapseootuse ajal ja sünnituse järel vajalikud teenused on eemal, jäävad vajadused alles. Naised tunnevad, et nende individuaalne vastutus on suur ja on küsimusi, mille korral vajatakse nii tervishoiu- kui ka sotsiaaltöötaja tuge.

Andmete standarditud dokumenteerimine suurendab nende usaldusväärsust ning toetab tõenduspõhist teenusekäsitlust. Ühtsetel alustel kogutud andmeid saab kasutada rahvastiku tervise seireks, statistika koostamiseks ning tervishoiu-, sotsiaal- ja töövaldkonna tegevuse planeerimiseks.

Mida teeb riik, et aidata kaasa tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimimisele? Viimasel kahel aastal on analüüsitud teiste riikide kogemusi ning peetud maakondlikke arutelusid. Koostöös mõlema valdkonna osalistega on valminud integratsiooni strateegia, mille alusel rakendatakse Eestis aastatel 2025–2028 mitmeid uusi koostööd toetavaid lahendusi.

Kopsuvähk on Eestis üks suurima suremusega vähivorme, mida sageli diagnoositakse alles haiguse hilises staadiumis. Artiklis tutvustatakse andmeanalüüsi tulemusi, mis avavad uue ja tervikliku vaate kopsuvähipatsientide liikumisele tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis ning toovad esile olulisemad kitsaskohad ja toetuse vajadused kogu vähiteekonna jooksul.

Inimkeskse tervishoiu rakendumiseks on oluline vähendada tervise ebavõrdsust. Selle ühe lahendusteena nähakse paremat terviseharitust. Milliseid võimalusi ja proovikive pakub tervisealase kirjaoskuse suurendamine tervisekommunikatsiooni abil ja tervise võrdsuse tagamiseks?

Kui inimene viibib pikalt enamiku ajast voodis või istub ratastoolis, võivad tal pidevalt ühes asendis olemise tõttu tekkida lamatised. Nende ennetamiseks on väga oluline võimalikult tihti muuta kehaasendit ja jälgida naha seisundit mitu korda päevas, samuti nahka korralikult hooldada.