Sotsiaaltöö

Dementsuse ennetamine on järjest olulisem küsimus nii Eestis kui ka kogu maailmas, eriti arvestades vananevat elanikkonda ja neurodegeneratiivsete ehk ajus närvirakke kahjustavate haiguste sagenemist. Mida saame teha, et dementsuse kujunemist edasi lükata ja ära hoida? Kuidas saab aidata perearst ning millised küsimused vajaksid lahendamist tervishoiu- ja hoolekandesüsteemis?

Eesti elanikkonna vananemine suurendab tervishoiuvajadust, kuid maapiirkondades on teenuste kättesaadavus piiratud. Uuring toob esile, et mobiilsed tervishoiuteenused parandavad ligipääsu arstiabile, pakuvad turvatunnet ja toetavad kogukondade heaolu.

Eestis on viimastel aastatel aina enam pööratud tähelepanu kiirabisüsteemi koormatusele sotsiaalsete probleemidega. Kuigi teadusuuringuid leidub vähe, on senised andmed ja rahvusvaheline kogemus piisavalt kõnekad, et toetada sotsiaaltöötaja kaasamist erakorralise abi teenuse osutamisele.

Maapiirkonnas elavate naiste hulgas korraldatud uuring kinnitas, et ka siis, kui lapseootuse ajal ja sünnituse järel vajalikud teenused on eemal, jäävad vajadused alles. Naised tunnevad, et nende individuaalne vastutus on suur ja on küsimusi, mille korral vajatakse nii tervishoiu- kui ka sotsiaaltöötaja tuge.

Andmete standarditud dokumenteerimine suurendab nende usaldusväärsust ning toetab tõenduspõhist teenusekäsitlust. Ühtsetel alustel kogutud andmeid saab kasutada rahvastiku tervise seireks, statistika koostamiseks ning tervishoiu-, sotsiaal- ja töövaldkonna tegevuse planeerimiseks.

Mida teeb riik, et aidata kaasa tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimimisele? Viimasel kahel aastal on analüüsitud teiste riikide kogemusi ning peetud maakondlikke arutelusid. Koostöös mõlema valdkonna osalistega on valminud integratsiooni strateegia, mille alusel rakendatakse Eestis aastatel 2025–2028 mitmeid uusi koostööd toetavaid lahendusi.