Kagu-Eesti arenguprogramm innustas omavalitsusi arendama hoolekandeteenuseid

Kagu-Eesti toetusprogrammi (KET) eesmärk oli ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande kvaliteeti ning esmatasandil toetada täisealiste sotsiaalhoolekande arendamist. Programm oli suunatud nii sotsiaalvaldkonna töötajatele kui ka laiemalt teistele kohaliku omavalitsuse spetsialistidele ja koostööpartneritele. KET-i eeskujuks oli sotsiaalministeeriumi 2020. aasta mentorlusprogramm „Pöördepunkt“ Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele.

Programmi eesmärgid ja korraldus

Programmi alustamisele eelnesid kohtumised Kagu-Eesti omavalitsuste juhtkondade ja sotsiaaltöötajatega, mille käigus selgitati välja sotsiaalvaldkonna põhilised kitsaskohad ja vajadused. Peamiselt olid need koduteenuse ebaühtlane kättesaadavus, sõltuvushäirega inimestele suunatud teenuste puudumine, probleemid sotsiaaltranspordiga ning päevakeskuste vähesus. Arenguvajadusi täpsustades leidsime, et eelkõige tuleb ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandil.

Programmist võtsid peale sotsiaalvaldkonna töötajate osa ka omavalitsuste teised spetsialistid ja juhid.

Esmatasandil oli vaja toetada täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist, sh innovaatiliste, inimkesksete ja kuluefektiivsete lahenduste väljatöötamist ning elluviimist. Seati ka eesmärk tõhustada KOV-ide ja koostööpartnerite koostööd.

Valmis programm, mille tegevus planeeriti järgmiselt viie etapina:

• infoseminarid programmis osalejatele protsessi tutvustamiseks ja täpsemate suuniste andmiseks;
• õppereisid Eestis sotsiaalvaldkonna kogemustega tutvumiseks; 
• täienduskoolitused sotsiaaltööoskuste täiendamiseks ning sotsiaalteenuste arendamiseks ja juhtimiseks; 
• teenusedisaini töötoad, et toetada kohalikke omavalitsusi sotsiaalteenuste arendamisel;
• nõustamine ja tugi teenuste arendamisel kogu toetusprogrammi vältel.

Programm viidi ellu hankega valitud partneri MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor juhtimisel. 

Kagu-Eesti omavalitsustel on võimalik taotleda Euroopa sotsiaalfondi (ESF) avatud taotlusvoorust rahastust KET-i käigus kujundatud hoolekandeteenuse arendamiseks. Piirkonna omavalitsustele mõeldud vooru saab käesoleva aasta kevadel esitata taotlusi sotsiaalteenuste arendamiseks kogusummas 3,9 miljonit eurot. Loodame, et oma projektid esitavad kõik 11 omavalitsust.

Olulisemad tulemused

Hea oli jälgida, kuidas toetusprogrammi käigus kujunes sujuv koostöö nii omavalitsustes kui ka omavalitsuste vahel. Lõpuseminaril kõlas paljude osalejate positiivne tagasiside ja tunnustus, et programmi mõjul on oluliselt paranenud koostöö ning saadud uusi teadmisi.

Programmist võtsid peale sotsiaalvaldkonna töötajate osa ka omavalitsuste teised spetsialistid ja juhid, kes nüüd loodetavasti mõistavad ja tunnevad paremini sotsiaaltöötajate muresid ja sotsiaalvaldkonna strateegia ning sotsiaalteenuste küsimusi. 

Kevadel avaneb piirkonna omavalitsustele taotlusvoor sotsiaalteenuste arendamiseks.

Kiitust väärivad toetusprogrammis osalejad, kes oma tiheda töögraafiku kõrval pidasid vajalikuks ja leidsid aega osa võtta paljudest koolitustest, teenusdisaini töötubadest, infopäevadest. Aasta jooksul toimus kolm infoseminari, kaks kahepäevast õppereisi, 16 kaheksatunnist täienduskoolituse päeva ja viis teenusedisaini töötuba. Ühest või mitmest üritusest võttis osa kokku 250 inimest.

Usume, et toetusprogrammi oodatavad tulemused saavutati: Kagu-Eesti omavalitsused said tuge sotsiaalhoolekande valdkonnas, paranenud on omavalitsuste ja koostööpartnerite koostöö ning Kagu-Eesti piirkonna töötajad on saanud uusi teadmisi ja oskusi, et sotsiaalteenuseid edasi arendada. 

KOMMENTAAR

Palusime programmis osalenud omavalitsustel kirjeldada, millistes oludes tegutsetakse ja nimetada ka sotsiaalteenuste arendamise võimalusi ning takistusi. Küsisime ka, mis teenust kavatsetakse Euroopa sotsiaalfondi taotlusvooru toel arendada ja mis oli osalejate arvates nende jaoks Kagu-Eesti programmi suurim kasu.

Jüri Kõre, Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja

Kagu-Eesti arenguprogrammi lätted on peaaegu kümnendi taga, Kagu-Eesti tegevuskavas aastateks 2015–2019 ja Kagu-Eesti programmis aastateks 2019–2023. Nimetatud dokumendid keskendusid piirkonna jätkusuutliku majandusliku arengu toetamisele. Aastal 2024 jõudis arendusjärjekord sotsiaalvaldkonna kätte. Hinnates ülimalt abstraktselt praeguseid hoolekandeteenuste osutamise võimalusi piirkonnas, on need Eesti sotsiaalmajandusliku arengu ja võimaluste tulem ning tunnistus Kagu-Eesti vastavate majandusprogrammide edukusest.

Projekti toel kavatseb Põlva vald arendada sarnaselt enamiku naaberomavalitsustega koduhooldusteenust. Põhjus on lihtne: 1. jaanuarist 2025 järsult muutunud teenusestandard, mis tähendab senise lihtsakoelise koduabi muutumist sisult ööpäevaringse hooldusega sarnaseks teenuseks. See nõuab personali klienditööoskuste arendamist, asjakohast hooldustehnikat, invaabivahendite kasutamist, terviseteadmiste parandamist või ka uusi töötajaid. 

Projekti toel kavatseb Põlva vald arendada sarnaselt enamiku naaberomavalitsustega koduhooldusteenust.

See eeldab tegelikult ka teenuse rahastamist hoopis teisel tasandil. Veenev näide, milline peab olema koduhooldusteenuse rahastus, on Saksamaa hooldekassa hinnakiri. Aastal 2025 on kassa toetus madalaima hooldusklassi (2. klass) omastehooldajale 347, ambulatoorse (koduhoolduse) hoolduskoha toetus 796 ja statsionaarse (ööpäevaringse) hoolduskoha toetus 805 eurot kuus. Eestis hooldereformi käivitamisel 2023. aasta keskel oli sõnum omavalitsustele: arendage kalli ööpäevaringse teenuse asemel odavamat koduhooldusteenust. Koduhooldusteenus pole odav, kuid hea (kvaliteetse) korralduse puhul kõige inimlikum alternatiividega võrreldes. 

Teenuse arendamise muudabki keeruliseks eeskätt vajadus leida selleks lisaraha. Osalt kaetakse lisanduvad kulud aastail 2025 ja 2026 Kagu-Eesti projekti vahenditest. Juhtide küsimusele (küsitud vist igas omavalitsuses), mis saab edasi pärast projekti lõppu, ei oska spetsialistid vastata. Aga takistusi (kui nii sobib väljenduda) esineb nii keskkonnas kui ka teenust vahetult osutavate spetsialistide poolt. 

Poliitilisel tasandil oodatakse, et kohe-kohe jõuaks hoolekandesse digipööre. Aga kui pole internetti, kiirest internetist rääkimata? Tehnilistele lahendustele on paljudel inimestel tugev vastuseis, näiteks koduandurit peetakse jälgimis- või jälitusvahendiks. E-pood (toidu kojukande korraldaja) on kallis ja piirab valikuvabadust. Teenuse osutajate kriitiline tagasiside on pigem positiivse märgiga. Nad soovivad, et koduhooldajat kui üksikule eakale mitte ainult abi, vaid ka emotsionaalse toe pakkujat ei surutaks väga kitsendavatesse kontrolli ja ettekirjutuste raamidesse.

Projekti programm oli väga mitmekesine ja kolleegide hinnangul olid selle parimad palad seinast-seina. Hinnati naaberomavalitsuste kolleegidega kohtumist, info ja arvamuste vahetust, leiti huvitavaid eeskujusid, mida oma töös juurutada, näiteks pikaajaliste töötute toimetulekuõpe Valgas ja üürikorteri esmaseks sissemakseks üürimistoetus Viljandis, innustuti praktikutest lektorite ettekannetest, näiteks alko- ja narkoennetuse loengud või õppekäikudest, näiteks Saaremaal nähtud teenusmaja. Ilmselt oli projekti parim osa koostöö teenusdisaini (omavalitsuse töötajate) töögruppides ja nende vahel.

Elen Kokla, Setomaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja

Koduteenus on Setomaa valla eakatele väga oluline. Eakate arv suureneb, seetõttu soovime seda teenust arendada veelgi paremaks vastavalt sotsiaalkindlustusameti kvaliteedijuhisele ja sellest aastast kehtima hakanud määrusele.

Meie jaoks oli koduteenuse kujundamisel oluline taipamine see, et paljud koduteenuse saajad soovivad tegelikult lihtsalt niisama suhelda ja avahooldustöötajatega aega veeta. Nad tõid välja, et tahavad võtta selleks eraldi aega.

Koduteenus peab muutuma veelgi isiklikumaks, rohkem tuleb kaasata lähedasi (kui neid on), võimestada inimesi. Peaksime üles leidma peidetud võimalused. Avahooldustöötajad saavad rohkem teadmisi ja oskusi, kuidas paremini abistada, juhendada, eakaid võimestada ning vähendada õpitud abitust. Just inimesed ise on oma elu parimad asjatundjad, kes avahooldustöötajaid juhivad, mitte vastupidi.

Setomaa avahooldustöötajad saavad rohkem teadmisi ja oskusi, kuidas paremini abistada, juhendada ning eakaid võimestada.

Programmis osaledes saime rohkem teada, kui tähtis on toetav ja ühistele eesmärkidele suunatud meeskonnatöö. Kvaliteetset sotsiaaltööd ei saa teha üksinda, vaid ikka toetava meeskonnana, kaasates teenuse saaja, tema lähedased ning teised olulised kogukonna liikmed. Tervikut nähes saame leida parimad lahendused inimese olukorra lahendamiseks ja tema toimetulekuvõime säilitamiseks või parendamiseks.

Digivahendite üldisem kasutuselevõtt on kõige suurem proovikivi. Selle muudab raskemaks kehv internetiühendus, mobiiliside siin piirkonnas ei tööta kuigi hästi ja üleüldine telefonilevi on halb, kui ilm on vilets, siis on levi veel halvem.

Tiina Lall, Antsla vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja

Suheldes teiste piirkondade kolleegidega ja kuulates neid, võime tegelikult oma teenustega väga rahul olla. Koduteenus Antsla vallas toimib, ka teenusesaajad ja koduteenuse osutajad on teenusega olnud siiani rahul. Selle aasta 1. jaanuarist muutusid nõuded koduteenusele. Vaja on hakata osutama ka isikuabi ja see seab uued ülesanded koduteenuse osutamisele. Aga miski ei ole ületamatu ja keegi abita ei jää.

Antsla vald seadis endale eesmärgi parandada koduteenuse osutamist. Tahame luua Antslasse koduteenuste Pesa, sh heaolumeistri teenuse. Suurendame abivajajate turvalisust oma kodus ja neile, kellel kodus ei ole võimalik ennast pesta, loome selleks võimaluse. Koduteenuste Pesas saavad kliendid oodata, kui peaks arsti vastuvõtule tulema või bussile minema. See on koht, kus vajadusel saab internetipangas ülekandeid teha, videosilla kaudu suhelda lähedastega, lugeda mõnd head raamatut või isekeskis suhelda.

Antsla valda on plaan luua koduteenuste Pesa ning osta esmavajalikke abivahendeid koduteenuse parandamiseks.

Tahame osta esmavajalikke abivahendeid teenuse parandamiseks (nt trepironija, teisaldatav kaldtee, ratastool transportimiseks jms). Projekti tingimustest olenevalt soovime koduteenuse parandamisvõimalused maksimaalselt ära kasutada ja kujundada jätkusuutliku koduteenuse.

Muret teeb nagu ikka eelarve, sh projekti rahastuse piirmäär. Ootame Euroopa sotsiaalfondi avatud taotlusvoorust rahastust programmi käigus kujundatud hoolekandeteenuse arendamiseks, eks selle järgi tuleb hakata taotlust kirjutama. 

Kagu-Eesti programmis oli kõige rohkem kasu aktiivses praktilises tegevuses, näiteks ajurünnakutest, maailmakohvikutest jms osalemisest nii koos oma valla meeskonnaliikmete kui ka teiste valdade esindajatega. Saime kasutada koolitajate töölehti, mis olid väga hästi koostatud etapiviisi ülesanneteks nii kohaliku omavalitsuse (KOV), kliendi, abistaja kui ka lähedaste vaatenurgast. Oli küll lisakohustus neid lehti alati kaasas kanda, aga need hoidsid meid ja meie eesmärki kindlal rajal ning alati oli võimalus mälu värskendada. Teenuse kujundamise käigus oli võimalus analüüsida sotsiaalteenuseid, vaadata ametniku silmade kaudu abivajaja suunas, aga veel tähtsam oli vaadata läbi abivajaja silmade ametniku suunas. 

Anete Kramp, Rõuge valla endine sotsiaalnõunik

Hajaasustuse piirkonna kohalik omavalitsus peab tihti tegelema erinevate probleemidega. Keeruline on leida ja hoida kvalifitseeritud spetsialiste. Palgakonkurents, pikad sõidud tööle ja piiratud elukeskkonna valikud ei meelita. Tööjõu püsimatus toob kaasa raskusi töökorralduses, ebamugavusi elanikele ja takistab strateegilist arengut.

Pikad vahemaad muudavad omavalitsuse igapäevased ülesanded ajakulukaks ja kalliks. Klienditöö nõuab töötajatelt sageli tunde teel olemist, mis vähendab nende efektiivsust. Samuti vajavad elanikud keskmisest rohkem abi transpordiga, et jõuda vajalike teenusteni.

Rõuge vallas keskendutakse sellele, et uute lahenduste otsimise asemel tõhustada senist korraldust.

Kagu-Eesti programmi oluline väärtus oli võimalus sotsiaalvaldkonna inimestel vahetult kokku puutuda, üksteist toetada ja jagada häid kogemusi või tööviise. Selline koostöö on eriti oluline väikestes maapiirkondade omavalitsustes, kus sotsiaaltöötajad tegutsevad sageli üksi või väikestes meeskondades igapäevase võrgustikuta. Igapäevatöös toimetavad kohalikud omavalitsused üsna eraldi ja koostöökohti või heade kogemuste jagamisvõimalusi on vähe. Vahetu suhtlus ja kogemuste vahetamine aga on sotsiaalvaldkonna arendamise väga hea võimalus.

Programm andis võimaluse ühisteks aruteludeks, et mõista, millised on Kagu-Eesti sotsiaalsed probleemid ja kuidas neid terviklikult lahendada.

Uute lahenduste otsimise asemel oli meie eesmärk tõhustada senist korraldust. Keskendusime selgetele ja toimivatele protsessidele: tegime kindlaks töövood, et tagada sujuv ja ühtlane toimimine kogu omavalitsuses. Läbimõeldud tegutsemine parandab teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Omavalitsuse, allasutuste ja partnerite tõhus koostöö võimaldab paremini reageerida elanike vajadustele, vältides dubleerimist ja raiskamist. Kindel ja sujuv infovahetus, andmete haldus ja säilitamine tagab kiirema ning tõhusama töökorralduse. Keskendusime ka sellele, et areng oleks pidev ja jätkusuutlik.

Loe ka: Koosloome ja koostöö Kagu-Eesti sotsiaalvaldkonna arenguprogrammis

Toetusprogrammi tegevusi rahastati ESF-i toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ tegevuse „2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ raames.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 1/2025.