Sotsiaaltöö

Ajakirja septembrinumber (3/2024) pakub toetavat lugemist dementsusega inimestega töötavatele spetsialistidele. Käsitletakse ka abistajate enesehoiu ja -juhtimisvõimalusi, töötajate toetamist ning töökohapõhist õpet.

Elukaaslased Enn Ott ja Marge Sumre töötavad Tabasalu Pihlakodus dementsusega inimestega. Hooldajaks õppimise soov tärkas neil küpsemas eas ja amet sobib neile kui valatult.

Kui palju dementsust Eestis diagnoositakse ja milliseid andmeid on dementsusega inimeste kohta, kes saavad üldhooldusteenust?

Augusti lõpus vestlesid kolme hooldekodu esindajad dementsusega inimeste toetamisest ning jagasid töörõõme ja -muresid. Oluliseks peetakse töötajate järjepidevat koolitamist. Peab olema ka piisavalt aega, et tegevust kohandada hooldekodu elaniku ja tema elukogemuse alusel.

Dementsuse ja sellest põhjustatud käitumisprobleemide mitmekülgne käsitlus aitab nii hoolekandeasutuse elanikel kui ka töötajatel tunda end turvaliselt. Hollandi kogemustest on meil mõndagi õppida.

Keskkonna kohandamise eesmärk on kujundada dementsusega inimesele võimalikult ohutu ja iseseisvust toetav ümbrus. See tagab parema hoolduse ja toe ning aitab ennetada probleemset käitumist.