Sotsiaaltöö

Vanemaealiste väärkohtlemine on küllaltki varjatud ja alauuritud teema, mis nõuab sotsiaaltöötajalt enamat kui kiiret teenusele suunamist. Kuidas aitavad usalduslik suhe, järjepidev kontakt ja abivõimaluste selgitamine aitavad ohvrit päriselt toetada ning miks on võrgustikutöö, eetiline kaalutlemine ja eneserefleksioon eriti olulised?

Vägivallaennetusega tegelevate riigiasutuste ja kodanikuühenduste esindajad arutasid GREVIO järelevalvekomitee korraldatud ümarlaual, millised on peamised murekohad ja lahendused lähisuhtevägivalla ennetamisel, ohvrite toetamisel ja õiguskaitses.

Vanemaealised võivad sattuda ohtu kodus, hoolekandeasutuses, haiglas, ametiasutuses, kuid ka veebis ja avalikus ruumis. Vanemad inimesed ei kipu endaga toimunust teatama, eriti kui vägivalla toimepanija on lähedane või hooldaja. Oluline on pöörata tähelepanu eakate vastu suunatud vägivalla märkamisele ja ennetusele.

Uuringud kinnitavad, et lähisuhtevägivalda tuntakse ühiskonnas rohkem ära kui kunagi varem. Siiski on vaja veelgi laiendada spetsialistide teadmisi ja tugevdada koostööd, et vägivalla levikut vähendada ja pakkuda kannatanutele turvalisi lahendusi ning suunata neid sobivate tugiteenuste juurde.

Perevägivalla korral rõhutatakse aina enam vajadust uudsete sekkumisviiside järele. Toetudes oma töökogemusele leian, et traditsiooniline käsitlus, kus ohvrit ja toimepanijat vaadeldakse eraldi ja keskendutakse peamiselt ohvri abistamisele, pole tõhus. Probleemi perekeskne käsitlus võiks olla nii mõnelegi perele hea võimalus.

Sotsiaalkindlustusamet on koostanud juhendmaterjali, kus on olulised tähelepanekud, mida peaks lähisuhtevägivalla kriminaalmenetluseks tõendite kogumise kohta teadma nii ohver kui ka teda abistav spetsialist.