Sotsiaaltöö

Perevägivalla korral rõhutatakse aina enam vajadust uudsete sekkumisviiside järele. Toetudes oma töökogemusele leian, et traditsiooniline käsitlus, kus ohvrit ja toimepanijat vaadeldakse eraldi ja keskendutakse peamiselt ohvri abistamisele, pole tõhus. Probleemi perekeskne käsitlus võiks olla nii mõnelegi perele hea võimalus.

Abi otsiv traumakogemusega inimene puutub taastumise teekonnal kokku paljude teenuseosutajatega. Kas ta saab aga päriselt abi ja kuidas see kogemus mõjutab tema edasist valmisolekut abiasutustega suhelda ja tema vaimset tervist? Vastuseid selle kohta saaksime tagasisidest teenuste kohta. Tuleb aga välja, et sellist jooksvat sisulist tagasisidet pahatihti ei korjatagi. Üks suurimaid takistusi on abi pakkuvate organisatsioonide ja nende töötajate hirmud.

Uue ohvriabi seadusega laiendatakse ohvriabiteenuste valikut ja isikute ringi, kellele ohvriabi koos partneritega tuge pakub. Suurendatakse ka kõigi teiste spetsialistide võimalust ohvriabi kaasata, lihtsustatakse kuriteoohvri hüvitise määramise põhimõtteid, täpsustatakse asutuste rolle ja ohvrite kohtlemise põhimõtteid ning andmevahetuse korraldust.

Sotsiaalkindlustusamet on koostanud juhendmaterjali, kus on olulised tähelepanekud, mida peaks lähisuhtevägivalla kriminaalmenetluseks tõendite kogumise kohta teadma nii ohver kui ka teda abistav spetsialist.

Lähisuhtevägivalla tõttu hukkub Eestis inimesi igal aastal. Ainuüksi 2020. aasta esimesel poolel on vägivaldse lähisuhte tõttu hukkunud üheksa inimest. MARACi võrgustikutöö eesmärk on tagada kõrge riskiga vägivallajuhtumite korral kannatanu turvalisus.

Ohvriabi eesmärk on anda kuriteo või vägivalla ohvrile piisavat ja asjakohast abi traumaga toimetulekuks, et ta suudaks parimal võimalikul moel oma eluga edasi minna.