Sotsiaaltöö

Keskkonna kohandamise eesmärk on kujundada dementsusega inimesele võimalikult ohutu ja iseseisvust toetav ümbrus. See tagab parema hoolduse ja toe ning aitab ennetada probleemset käitumist.

Artiklis tutvustan inimesest lähtuvat tegevuse planeerimist minavormis isikuportree meetodi abil. Kirjeldan meetodi tausta, etappe ja praktilisi rakendusvõimalusi ning analüüsin selle eeliseid ja puudusi. Käsitlen teemat konkreetse näite ehk Pekka loo kaudu ja kirjeldan, kuidas saame pakkuda sellise kogemusega inimesele inimväärsemat elu ning hooldust.

CARe mõtteviisi ja metoodikat on Eesti hoolekandes rakendatud juba 2001. aastast. Selle lühikese akronüümi taga olevat suurt sisu on tutvustatud ka Sotsiaaltöö ajakirjas. Värskendan lugeja teadmisi, toon uusi vaatenurki põhimõtete praktikas rakendamisele ja vahendan koolitusel osalenud sotsiaaltöötajate kogemusi.

Mida rohkem teame inimese funktsioneerimisvõime kohta, seda täpsemalt on võimalik sekkumisi planeerida. Terviseolukord, keha funktsioonid ja struktuurid, tegutsemis- ja osalusvõime, keskkond ja personaalsed tegurid on omavahel seotud ning iga tegur mõjutab otseselt teisi.

Rehabilitatsiooniteenusele suunatud lastele ja nende võrgustikele mõeldud projekt võimaldas osaliste koosloomes õppida tundma Avatud Dialoogi põhimõtteid, katsetada uuel viisil töötamist, hinnata selle tulemuslikkust ning koguda mõtteid peresid võimestavate teenuste arendamiseks.

Lähisuhtevägivalla tõttu hukkub Eestis inimesi igal aastal. Ainuüksi 2020. aasta esimesel poolel on vägivaldse lähisuhte tõttu hukkunud üheksa inimest. MARACi võrgustikutöö eesmärk on tagada kõrge riskiga vägivallajuhtumite korral kannatanu turvalisus.