Inimese tervikkäsitlus: taastumise põhimõtted ja CARe metoodika

---

CARe mudel toetub paljudele kvalitatiivsetele uuringutele ja taastumislugudele. Selle autorid on hollandlased Dirk den Hollander ja Jean Pierre Wilken, kelle käsitluse juured peituvad vaimse tervise valdkonnas. Nende esimene käsiraamat ilmus 1994. aastal. Metoodikat on viimased kolmkümmend aastat järjepidevalt edasi arendatud, tuginedes paralleelselt toimuvatele uuringutele (CARe Network i.a). Selle autorid on aidanud ellu viia vaimse tervise valdkonna reforme Ida-Euroopa paljudes riikides. CARe metoodikat rakendatakse ligi 20 riigis, sh Hollandis, Ühendkuningriigis, Belgias, Tšehhis, Eestis ja mujal Ida-Euroopas. Taastumise mõtteviisi ja CARe mudeli rakendamise, uuringute ning koolitustega tegeleb CARe Network. See on rahvusvaheline taastumise ja kaasamise võrgustik, mis ühendab kutselisi abistajaid, teenusekasutajaid ja organisatsioone, et edendada üleminekut institutsionaalselt hoolekandelt kogukonna- ja taastumispõhisele hoolekandele. Samas suunas liigub ka Eesti hoolekanne.  

Mis on lühendi CARe taga? 

Senini oleme teadnud, et lühend CARe tuleneb ingliskeelsetest sõnadest comprehensive approach of rehabilitation ehk terviklik rehabilitatsioonikäitlus (Hanga 2020). Oktoobris 2022 Splitis toimunud CARe innovatsiooni ja arengu töötubades ning konverentsil „Säilenõtkus ja taastumine“ kasutasid mudeli autorid CARe lühendi selgitusena inglise keeles kõige sagedamini sõnu comprehensive approach to recovery ehk taastumise tervikkäsitlus. See toob mudeli nimetusse selle tegeliku, tänapäevasema tähenduse ja laiemad praktikasse rakendamise võimalused.

Mudeli autoritelt on ilmumas (võib-olla on artikli avaldamise ajaks ka ilmunud) täiendatud käsiraamat „Supporting Recovery and Inclusion. Working with the CARe model“, mis annab ülevaate mudeli rakendamisega paralleelselt toimunud uurimis- ja kogemustööst ning praktilistest kogemustest. 

CARe mudeli teoreetilised lähtekohad

Praktika ja uued uuringud näitavad, et taastumise põhimõtted ning CARe metoodika aitavad haavatavas olukorras inimestega töötades laiemalt toetada ja (taas)luua suhtlemise kogukondadega.

CARe näeb ette inimese taastumise terviklikku käsitlust ja keskpunkt on alati inimene.

CARe käsitluses usutakse, et iga inimese taastumine nii isiklikus kui ka sotsiaalses plaanis on võimalik. Metoodika põhineb taastumisele, kohalolule ja tugevustele suunatud tõenduspõhistel käsitlustel.

Taastumisele suunatud käsitlus

Iga inimese elus on sündmusi, mille järel saame rääkida taastumise vajadusest. See võib olla mõni elukriis, kaotus, raske haigus, mis mõjutab senist elu ja identiteeti ning võib isegi tekitada vaimse tervise häireid. Inimestena oleme kõik haavatavad ja raskete olukordadega tuleb igaüks erinevalt toime. Pärast traumeerivalt mõjunud sündmust tuleb hakata oma elu taas elama ja leida sellele uuesti mõte. Taastumine on sügavalt isiklik ja sageli väga pikaajaline teekond, mille jooksul muutuvad inimese suhtumine, väärtused, tunded, eesmärgid, oskused või rollid.

CARe metoodilisi samme saavad rakendada teenuseosutajad, omavalituste ja ka riigiasutuste ametnikud.

Taastumise käsitluses tehakse vahet isiklikul ja sotsiaalsel taastumisel (vt joonis). Taastumine ei ole paranemise sünonüüm (WHO 2022).

Esikohal ei ole vaimse või füüsilise tervisega seotud diagnoos, vaid inimene. Üksikisiku vaatenurgast tähendab taastumine lootuse tekkimist ja säilitamist, arusaamist oma võimetest ja piirangutest, aktiivset osalemist elus, isiklikku autonoomiat, sotsiaalset identiteeti, elu mõtet ja eesmärki ning positiivset minatunnetust. See võimaldab häiretele ja takistustele vaatamata elada tavapäraselt ja tähendusrikkalt.

Kohalolule suunatud käsitlus

Kohalolule suunatud käsitlus tugineb Andries Baarti töödel (vt nt Baart 2004) ja tähendab eelkõige inimese jaoks olemas olemist ning teadmist, et iga inimene soovib tunda end mõistetu ja olulisena. Olles kohal teise inimese jaoks, püüame mõista, kuidas ta tajub maailma, ja näha olukordi tema vaatenurgast.

Inimese paremaks toetamiseks on oluline mõista, millises taastumisprotsessi etapis ta oma eluperioodil parajasti on.

Metoodiliselt tähendab see töötamist suhetega: üksteise tundmaõppimist, inimestena samaväärse sideme loomist ning kohandumist tuge vajava inimese ja tema keskkonnaga üldisemalt. Kohalolule suunatud käsitlus on viimase kümne aasta jooksul kujunenud tööviisiks, mis tasakaalustab liigset keskendumist teenustele ja spetsialisti rollile tervishoius ning hoolekandes, tuues tähelepanu keskmesse inimese tema soovide ja vajadustega.

Tugevustel põhinev käsitlus

Tugevate külgede arvestamine tuleneb jõustamisteooriatest ning toetub enim Rappi ja Gosha tugevate külgede mudelile (2012). CARe metoodikas on jõustamisel põhinev töö kõige olulisem. Käsitlus on inimesekeskne ja see sunnib alati mõtlema tuge vajava inimese seisukohast. Tähelepanu keskmes on inimese soovid, võimed, tugevad küljed, võimalused ja kogemused, tervis, heaolu, aga ka keskkonna, sh kogukonna tugevus ja selle võimalused, mitte probleemid ega takistused. Inimese tugevate külgede info kogutakse tema isiklikku profiili.

CARe mudeli järgi tegutsemine

CARe mudelis kirjeldatakse viiest sammust koosnevat toetatud teekonda, mille abistaja läbib koos inimesega. See teekond on praktikule eelkõige oma töö korraldamise raamistik, mis annab töövahendid, et toetada vaimse tervise haiguse, psühhosotsiaalse puudega ja teisi haavatavas seisundis inimesi nende soovitud elukvaliteedi saavutamisel.

CARe mudeli järgi algab tegevus inimese toetamiseks suhte loomisest, mille käigus astutakse esimene metoodiline samm: koostatakse isiklik profiil või toetav profiil. Selle käigus uuritakse inimese soove ja võimalusi, varasemaid kogemusi ning tema elukeskkonda. Teine metoodiline samm on inimese soovide ja vajaduste kindlaks tegemine, soovide sisu, tähenduse ja isiklike eelistuste ning tingimuste mõistmine, mille põhjal õnnestub usalduse ja koostöö korral sõnastada inimese isiklikud eesmärgid. Kolmanda sammuna saadakse ülevaade isiklikest ja keskkonna võimalustest, mida saab kasutada eesmärkide saavutamiseks. Pärast seda saab astuda neljanda metoodilise sammu: koostada parimaid tegelikke võimalusi arvestades konkreetse tegevus- või toetusplaani. Selle järel saab hakata tegevusplaani ellu viima, toetada toetusplaani abil inimese soovide täitumist või üles ehitada usaldussuhte, mis ongi viies metoodiline samm. Samal ajal jälgitakse pidevalt, milline on koostöötöösuhe ja protsess, hinnatakse seda, õpitakse üksteiselt ja selle alusel kohandatakse suhtlemisstrateegiat. Kõige selle jaoks on mudelis praktilisi võimalusi ja töövahendeid, mis aitavad mõista inimest ning tema haavatavust.

Tuleb võtta rohkem aega, et süveneda inimese loosse ja sellele tuginedes suhelda või abi pakkuda.

CARe mudeli alusel töötades saab parandada inimese elukvaliteeti nii isiklikes kui ka üldistes eluvaldkondades (vt tabel).

 

Nende valdkondade all saab vaadata inimese toimetulekut ja rolle keskkonnas, kus elatakse, töötatakse, õpitakse ja veedetakse vaba aega.

Eluvaldkonnad on omavahel põimunud, seetõttu toetatakse elukvaliteedi ja toimetuleku parandamist või säilitamist mitmekülgselt, tehes seda koostöös inimese lähikondsete ja spetsialistidest-praktikutest võrgustikuga. Mudeli metoodika võimaldab vajaduse alusel suunata töö järgmistele valdkondadele:

1. elukvaliteediga seotud soovide ja eesmärkide teostamine;
2. toimetulek haavatavusega ja tugevate külgede esiletoomine;
3. keskkonna (nii sotsiaalse kui ka füüsilise) võimaluste kasutamine.

Kus ja kellena tegutsevad CARe rakendajad?

CARe mudel on olemuselt kutseliste nõustajate ja aitajate abivahend, mis võimaldab tõhusat toetust inimestele, kes ei suuda kogukonnas iseseisvalt toime tulla ning seetõttu vajavad professionaalset abi ja juhendamist. Sellist tuge võib vaja olla mõnikord ühel kindlal eluetapil, teinekord pikema aja jooksul. CARe mudel annab tööks laiemad aluspõhimõtted ja ka nn tööriistakohvri. Seda saavad rakendada teenuseosutajad, omavalituste ja ka riigiasutuste ametnikud, nt sotsiaalkindlustusameti või töötukassa spetsialistid. Ühed kogenumad CARe rakendajad on personaalse taastumise ja osalemise toetajad kogukondades.

Inimese vajadusi võib olla keeruline mõista, sest kokku võib langeda mitu tegurit, nagu tõsine vaimse tervise raskus, töötus, sotsiaalne eraldatus, intellektipuue või käitumisprobleem. Kõige sellega toimetulek nõuab ühispingutust nii inimeselt, ametkondadelt, kohalikult kogukonnalt kui ka ühiskonnalt laiemalt.

Eestis kasutatakse mudeli metoodikat alates 2001. aastast, kui Eesti psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni ühing (EPRÜ) alustas koolitusi ja supervisiooni ning avaldas õppematerjale. Laialdast huvi metoodika vastu on toetanud käsiraamatu „Kuidas klientidest saavad kodanikud. Taastumise ja kaasatuse toetamine CARe metoodika abil“ (Wilken ja Hollander 2015, kordustrükk 2017) ilmumine DUO kirjastuses. EPRÜ on seadnud eesmärgi tõlkida eesti keelde ka uus, täiendatud käsiraamat „Supporting Recovery and Inclusion. Working with the CARe model“.

Valdavalt on CARe metoodika koolitusi läbinud ja rakendavad teenuseosutajad, näiteks AS Hoolekandeteenused, Tallinna vaimse tervise keskus, Tallinna sotsiaaltöö keskus, Heaolu ja Taastumise Kool, Johannes Mihkelsoni keskus, MTÜ Ambla Tugiteenused, Tartu Eluringikeskus, MTÜ Pesapuu, Pärnu sotsiaalkeskus.

Mudeli metoodika on ka omavalitsuse ja riigiasutuste sotsiaalvaldkonna töötajatele tõhus tööriist. Näiteks on see töötukassa juhtumikorraldajate tööalase nõustamise alus (Roosipuu 2020), CARe rakendaja koolituse on läbinud ka mitme omavalitsuse sotsiaalosakonna ametnikud.

Mida annavad mudeli metoodika teadmised ametnikule?

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, kes teeb koostööd võrgustikega, on üks olulisem ukse avaja inimese toetamisel kogukonnas. Kuidas CARe käsitlus ja metoodika omavalitsuse või riigiasutuse ametnikku juhtumikorralduses ja nõustamisel toetab?

Mudeli metoodika

• aitab mõista inimese vajadusi ja soove ning olla paremini kontaktis abivajajaga. See võimaldab töötada eesmärgipäraselt, tõhusalt ja tulemuslikumalt;
• õpetab tegutsema inimese heaks terviklikult ja kliendikeskselt, keskenduma inimese tugevatele külgedele ning tema soovidele ja oskustele, mis aitavad esile kutsuda soovitud muutuse. Kõige alus on usalduslik ja jõustav suhe, mis toetab inimese võimekust valida sihte ning oma tee nendeni jõudmiseks;
• aitab omaks võtta taastumise mõtteviisi, jõustada ka inimese tugivõrgustikku ja toetada teda keskkonna kaudu. Tänu sellele saab vaadata inimese elu terviklikult ning suunata nõustamisel teadlikult tähelepanu kliendi soovile ja keskkonnale;
• annab oskuse mõista inimese haavatavust ja sellega töötada. Taastumise mõtteviis nõustamises aitab leida inimese eneseteostuse ja ühiskonnas osalemise (sh töötamise) võimalusi ka siis, kui paranemine ei ole võimalik (nt psüühikahäire, kroonilise haiguse või erivajaduse korral).

CARe praktiline vaatenurk ja fookuse seadmise võimalused aitavad leida tõhusaid viise ka keerulisemas olukorras inimeste nõustamiseks ja toetamiseks. Näiteks on ametnikul võimalik CARe-s rakendatavate suhtlemisstrateegiate hulgast valida sobiv ka nendeks olukordadeks, kui inimene ei ole veel abistamiseks ega sügavamaks toetavaks suhteks valmis.

Metoodika põhineb taastumisele, kohalolule ja tugevustele suunatud tõenduspõhistel käsitlustel.

Mudeli metoodika sisaldab kasulikke tööriistu, nt ohumärkide plaan, stressiga toimetuleku strateegiad, keskkonna ja sotsiaalsete suhete analüüsi töövõtted, mitmesugused töölehed. Eespool kirjeldatud viis soovituslikku metoodilist sammu on kooskõlas sotsiaalnõustamise protsessi peamiste etappidega. Isikliku profiili koostamine annab laiema vaate inimese varasematele positiivsetele kogemustele ja tuleviku võimalustele erinevates eluvaldkondades (lisaks töötamisele ka elamine, tervis, õppimine, suhted, turvalisus jne), kujundades selle kaudu parema tausta ja teadmised inimese sihtide seadmiseks ning juhtumiplaani koostamiseks. Metoodikas kasutatav toetusplaan abistab töötajat tema enda tegevuse kavandamisel inimese toetamiseks. Keskkonnale suunatud töövõtted aitavad leida ja luua võimalusi inimese toetamiseks uue eluolukorraldusega toimetulekul, sh tööotsingute jooksul ja hiljem töötamisega kohanemisel.

Töötajate endi professionaalsust toetab meeskonnas metoodiliselt korraldatav kliendijuhtumite arutelu kovisiooni vormis, mis CARe põhimõtete kohaselt toetub samuti iga osaleja tugevatele külgedele. Sama oluline on arusaam, et iga praktik on ka ise eelkõige inimene, kes võib eri põhjustel olla haavatav.

Kambja sotsiaaltöötajate tagasiside CARe põhimõtete rakendamisele

Jaanuarist aprillini 2023 läbisid Kambja vallavalitsuse kaheksa sotsiaaltöö ja lastekaitse spetsialisti CARe rakendaja õpingud. Koolitus oli kohandatud just kohaliku omavalitsuse ametnikele ja konkreetse omavalitsuse tegevuse ja kliendilugude alusel. Üle kahe nädala toimusid kogu meeskonnaga aktiivsed ja praktilised koolituspäevad, kus õpiti tundma taastumise ja kohalolu põhimõtteid ning mõtestati oma tugevaid külgi ja isiklikke kogemusi. Omandatud teadmised ja kogemused pakkusid nii taasavastamist kui ka uusi vaatenurki.

Koolituse lõpus kirjutasid kõik koolitusel osalenud eneseanalüüsi, milles avati oma arenguvõimalusi ning seostati CARe metoodika rakendamist kohaliku omavalituse sotsiaal- ja lastekaitse töötaja igapäevase tööga. Selleks kasutati kuuest küsimusest koosnevat raamistikku.

Järgnevalt vahendan kokkuvõtlikult, mida küsimustele vastati.

1. Kuidas ma mõtestan enda jaoks lähtumist inimese ja tema keskkonna tugevatest külgedest ning võimalustest?
   Osalenute sõnul tuletas koolitus meelde, et oluline on lähtuda kliendist, mitte sellest, mida peetakse nn üldiselt normaalseks. Õpiti „kuulama lõpuni“ ja välja selgitama inimese soove, ükskõik kui täitmatud need esmapilgul tunduvad. Igapäevases töös tähendab see inimese elukogemuse väärtustamist ja sellest tugevate külgede leidmist. Tugevate külgede märkamine, hästi minevatest asjadest rääkimine ja selle üle arutamine aitab ka sotsiaaltöötaja vastuvõtule tulnud inimesel endal olla neist teadlikum ja jõustab inimest rohkem kui liigne probleemidele keskendumine. Koolitusel osalenud tõid välja, et probleemide ja piirangute asemel tugevatele külgedele mõtlemine ning nende arendamine on omavalitsuse ametnikule suur mõtteviisi muutus.

2. Kuidas ma rakendan kohalolu põhimõtet?

   Inimese jaoks kohal olemine sai mitmele osalejale CARe võtmesõnaks. Nagu kirjutas üks sotsiaaltöötaja: „See on eeldus, mis annab edaspidi võimaluse pälvida inimese usaldus ja luua turvaline koostöösuhe. Seda saab väljendada erineval viisil, näiteks leida regulaarselt põhjus inimesega kohtumiseks ka siis, kui ta ise ei võta ühendust. Või kuulata, kuulata ja veel kord kuulata tema lugu, tegemata oletusi ning andmata hinnanguid. Aga ka taamal olemas olla, et ta julgeks pöörduda, kui peaks abi vaja olema. Töötada saab ka teiste inimeste vahendusel, kes on tema lähedal.“

   On oluline, et ametniku vastuvõtule tulnud inimene tunneks ennast turvaliselt, kogeks, et ta on abistajaga samaväärne ehk eelkõige inimene, mitte klient. Kohalolu tähendab ka tagasilangustega arvestamist, sest see on taastumisprotsessi loomulik osa.

   Tuleb võtta aega, et süveneda inimese loosse, mõelda taastumisprotsessi etappidele ja sellele tuginedes valida sobivad suhtlemisstrateegiad ja abimeetmed. Nagu kirjutas üks koolitusel osalenu: „Võimalusel peaksime loobuma esmakohtumistel liigsest informeerimisest ning pigem kuulama, arvestama ja uurima inimese enda soove, mitte tegema oletusi, milline võiks olla temale hea ja sobiv eluviis“. Proovikivina toodi välja ka vajadust õppida klienti kui oma elu eksperti usaldama ja alla suruma oma kärsitust ning soovi ette öelda oma mõtteid.

3. Mida ma saan teha selleks, et säilitada või parendada abivajaja elukvaliteeti?

   Osalejate hinnangul andis isikliku profiili koostamine võimaluse saada teada inimese kohta asju, mida aastatepikkuse koostöö ajal ei ole teada saanud. Selgus, et inimesel „endal on väga selge ettekujutus, mis võiks olla paremini ning üllatas tema väga hea analüüsivõime“. Isikliku profiili eluvaldkondade, varasemate ja praeguste kogemuste ning võimaluste ja inimese soovide abil on lihtsam mõista, millised on eluvaldkonnad, kus ta soovib kõige rohkem tuge, abi ja muutust, ning milline see muutus olla võiks. Elukvaliteedi säilitamise või parendamise eeldus on inimese väärtushinnangute ja eluvalikute austamine ning aktseptimine. Omavalitsuse ametnikul, kes kasutab elektroonilist töökeskkonda, on keeruline kasutada isikliku profiili vormi, kuid nagu üks sotsiaaltöötaja välja tõi, saab isikliku profiili elukvaliteedi valdkondadele tuginedes mõelda rohkem inimese võimalikule tugivõrgustikule, tema keskkonnale ja sealt tulenevatele võimalustele.

4. Kuidas saan aidata kaasa personaalsele taastumisele, kaasates vajaduse korral kogemusnõustajaid?

   Koolitusel sai selgeks, et oluline on mõista, millises taastumisprotsessi etapis inimene oma eluperioodil parajasti on ja ka seda, et „muudatuste tegemine ja nende poole liikumine peab olema inimese jaoks sobival ajal ning sobivas tempos“. Selgeks sai ka kogemusnõustajate roll – „see pusletükk läks oma kohale ja nüüd mõistan nende olulisust“. Suurenes osalejate teadlikkus ja julgus leida kogemusnõustaja inimesele, kellel võiks temast parasjagu abi olla.

   Kogemusekspertide kuuldud „kogemuslood olid väga inspireerivad ja aitasid mõista olukordi veelgi paremini teise vaatenurga kaudu“.

   Koolitus andis osalejatele juurde „usku ja jõudu, et me kõik oleme inimesed ning enda haavatavuse äratundmine ja aktsepteerimine on normaalne“.

   Omavalitsuse ametnikuna on spetsialisti suur ülesanne inimeste üldine jõustamine, mitte ainult konkreetse probleem lahendamine, vaid „leida ja võtta aega, et inimene mõtleks läbi ja sõnastaks oma eesmärgid ise“.

5. Kuidas saan toetada inimese osalemist kogukonnas?

   Koolitusel saadi mõtteid, kuidas teha Kambja vallas aktiivset teavitustööd mitmekesisuse või erinevuste aktsepteerimiseks nn kogukonna ankrute juures: koolides, rahvamajades, noortekeskustes, raamatukogudes, kasutades ära kogukonna loomulikke võimalusi ja avalikke teenuseid nii palju kui võimalik.

   Omavalitsuse ametnikul saab olla toetaja roll. Ta on nagu sild inimese, kogukonna võimaluste, sotsiaalse võrgustiku ja spetsialiseeritud vahendite (nt avalike teenuste) vahel.

   Osalejad nägid omavalitsuse töö omapärast tulenevalt takistusi võrgustikuga kujundatud suhete hoidmisel, sest „see on keerulisem, kui suhteid luua ja värskendada“. Selleks tuleb teadlikult aega võtta.

6. Kuidas juhendan inimest tema isikliku tegevusplaani koostamisel?

   CARe rakendajatena aitame, juhendame ja toetame inimest leidma eesmärki, mille poole ta püüelda soovib. On oluline, et inimene saaks ise, oma sõnadega täita isiklikku profiili ja tegevusplaani, et need oleksid talle arusaadavad. Ka siis, kui inimene ise seda ei saa teha, saab neid koostada inimesele arusaadavalt, sest „oluline on sisu, mitte pikkus ega keerukus“.

   Kambja vallavalitsuse sotsiaalosakonna meeskonna õpikogemus näitas, et omavalitsuse sotsiaaltöös on taastumise põhimõtted ja CARe metoodika asjakohane ning inimesekeskse sotsiaaltöö korraldamise ja osutamise loomulik osa. Arusaadav, et kiire töötempo juures on päris keeruline võtta piisavalt aega inimese ärakuulamiseks ja tema mõistmiseks. Siiski oldi veendunud, et kindlasti saab ja hakataksegi iga päev kasutama CARe mudelist väikseid jupikesi ja eri tahke.

CARe rakendaja oskuste omandamine  

Juunist 2023 on EPRÜ CARe mudeli autorite asutatud võrgustiku CARe Networki ametlik esindaja Eestis, kellel on õigus korraldada CARe mudeli koolitusi, sh koolitajate koolitusi ning CARe Networki esindajana anda välja tunnistusi.

EPRÜ jätkab CARe rakendajate ja taastumise mõtteviisile toetuvate koolitustega. Koolituste kohta leiab infot EPRÜ kodulehelt.

Oleme koostöös CARe Networkiga välja töötamas uuendatud koolitusprogramme, taastumise põhimõtete ja CARe metoodika rakendajatele toetavat juhendamist ning asutustele CARe rakendamise kvaliteedimärgist.

CARe põhimõtete ja metoodika tundmine ning rakendamine töös haavatavas olukorras inimestega annab võimaluse saavutada sotsiaal- ja tervisevaldkonnas nii rahvusvahelistes kui ka riiklikes arengudokumentides seatud eesmärke. Heaolu arengukava 2023–2030 toob arengustrateegiale „Eesti 2035“ viidates välja, et Eesti peab olema uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riik. Vaimse tervise tegevuskavas (Sotsiaalministeerium 2023) nimetatakse vajadust jätkata liikumist inimkesksemate teenuste osutamise poole. See eeldab omakorda inimese igakülgset kaasamist ja tema eelistuste ning ootuste arvestamist abistamisel.

Taastumine on sügavalt isiklik teekond. Igaühel on oma aeg ja kogemused. On oluline, et inimese kõrval on kaaslasi ja toetajaid, kes usuvad, hoolivad, mõistavad ning oskavad otsida, leida ja näidata inimese eripalgelisust ja hoida lootust. Inimeses on imeline arengujõud ja taastumine on võimalik. Selle kõige juures võimaldab CARe mudel hoida terviklikku ja tõenduspõhist käsitlust ning kujundada mõistlikku inimkeskset sotsiaaltööd.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 1/2024.

---

Loe ka Karin Hanga 2020. aasta artiklit „CARe metoodika kui kõikehõlmav rehabilitatsioonikäsitlus“.

Viidatud allikad

Baart, A. (2004) What makes care good care. Sociale Interventie, 13(3), 14–26.

Hanga, K. (2020). CARe metoodika kui kõikehõlmav rehabilitatsioonikäsitlus. Sotsiaaltöö, 1. 

Mental Health Europe. (2022). WHO QualityRights Module on recovery and the right to health: What is recovery?; Kursuse eestikeelne juhend.

Rapp, C. A., Goscha, R. J. (2012) The Strengths Model. A Recovery-oriented approach to menthal Health Services. Oxford University Press.

Roosipuu, K. (2020). CARe metoodika rakendamine Eesti töötukassas. Sotsiaaltöö, 1. 

Sotsiaalministeerium. (2023). Heaolu arengukava 2023–2030. 

Sotsiaalministeerium. (2023). Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026.

The CARe Network. (i.a). Võrgustiku tutvustus.

The CARe Network. (2022). Konverents „Resilence and recovery“, Split, 6.–7. oktoobrini. 

Wilken, J., Hollander, D. (2015). Kuidas klientidest saavad kodanikud. Taastumise ja kaasatuse toetamine CARe metoodika abil. Tallinn: DUO kirjastus.