Elude päästmine võrgustikutöös MARACi abil
Lähisuhtevägivalla tõttu hukkub Eestis inimesi igal aastal. Ainuüksi 2020. aasta esimesel poolel on vägivaldse lähisuhte tõttu hukkunud üheksa inimest. MARACi võrgustikutöö eesmärk on tagada kõrge riskiga vägivallajuhtumite korral kannatanu turvalisus.
Hannaliisa Uusma
Madli Raudkivi
Anne Klaar
ohvriabi- ja ennetusosakond, sotsiaalkindlustusamet
Kõrge riskiga* ehk elu ning tervist ohustav lähisuhtevägivald ei tarvitse päädida surmaga, ent mõjub igal juhul kannatanule laastavalt. Kannatanu on enamasti olnud jõhkra vaimse, füüsilise ning seksuaalse vägivalla ringis aastaid, seetõttu peegelduvad tagajärjed sageli väga kehvas vaimses ja/või füüsilises tervises, keerulises majanduslikus seisus (sh töövõimetus) ja ka katkenud suhetes lähedastega.**
Kannatajateks on alati ka vägivalda pealt näinud lapsed, see põhjustab omakorda vägivalla jätkumist põlvkondade üleselt (Salla ja Raudsepp 2019, 71–75). Väärkohtlemise kogemine lapsepõlves suurendab mitmete probleemide esinemise riski nii lapseeas kui ka täiskasvanuna, sh tervise-, majanduslikke, sotsiaalseid ja käitumisprobleeme, madalamat kognitiivset ja akadeemilist võimekust (ibid).
Erilisi raskusi kogevad seega nii kannatanu kui ka tema lähedased. Seetõttu on kõrge riskiga kannatanu abistamine ja toetamine ebatavaliselt keerukas ning eeldab erilist vastutustunnet.
Küsimuste ampluaa, millega spetsialistid nende juhtumitega tegeledes kokku puutuvad, on lai ning keeruline. Sageli kerkivad üles lapsega seotud hooldusküsimused, lähenemiskeelud, õigusabi, psühholoogilise toe vajadus, varjupaigateenused jne. Mõnel juhul on tegu seaduse piire kompivate riigipiiriüleste immigratsiooniküsimustega ja tekib vajadus uute kohtulahendite järele.
Selleks, et mõista paremini kõrge riskiga lähisuhtevägivalla all kannatava inimese olukorda, tema abivajadust ning leida võimalikke lahendusi, on võrgustikutöö kõige tõhusam meede (University of Huddersfield 2013, Harne ja Radford 2008).
Üks tõhusaks peetav võrgustikutöö tööriist on alates 2016. aastast Eestis kasutusel olev MARACi mudel, mille kasutamine on andnud häid tulemusi elu- ja terviseohtliku ehk kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelemisel (EIGE 2015, EMPROVE 2018).
Mis on MARAC?
MARAC (ingl Multi-Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mis võimaldab kindlaks teha kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvreid, kindlustada nende kaitse mitme asutuse spetsialistide koostöös ning selle kaudu ennetada ja vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi.
Kõrge risk viitab sellele, et kannatanu kogeb tavapäraselt kahjustava lähisuhtevägivalla mitut liiki või on tema elu lausa ohus. Eluohtlikkus hõlmab siinkohal nii tapmise kui ka suitsiidi ohtu.
MARACi mudel töötati välja Ühendkuningriigis ning seda on seal tõhusa riikliku praktikana kasutatud ligi paarkümmend aastat. Ka põhjanaabrid Soomes korraldavad kõrge riskiga juhtumeid MARACi mudeli alusel.
Britid ja soomlased on uuringutes välja toonud, et hästi toimiv MARAC võimaldab juhtumiga seotud spetsialistidel jagada vastutust ja kohustusi ning jõuda seetõttu kiiremini ja tõhusamalt nii oma valdkonna kui ka valdkondadeüleste juhtumikorralduslike eesmärkideni. Soomlaste kogemuse põhjal lõppes tänu MARACi sekkumisele korduvalt kogetud vägivald 70% juhtudest (Rikoksentorjunta 2020).
Kes osalevad MARACis?
MARACi rakendamisel moodustatakse igas piirkonnas (olgu selleks maakond, linn või linnaosa) kord kuus kohtuv spetsialistide tuumik. Sinna kuulub ohvriabi, politsei, prokuratuuri, naiste tugikeskuse, kohaliku omavalitsuse ning mõnikord ka tervishoiuvaldkonna esindaja.
Oluline on seegi, et kuigi MARACi abil tegeldakse täiskasvanud ohvritega seotud juhtumitega, on lastele suunatud abi prioriteetne. Seetõttu kuulub tuumikrühma alati ka piirkonna KOVi või sotsiaalkindlustusameti lastekaitse esindaja.
Juhtumipõhiselt osalevad ka teiste valdkondade, nt töötukassa, haridusvaldkonna, kriminaalhoolduse, Rajaleidja spetsialistid.
MARACi koosolekule on alati oodatud ka kannatanu (kas üksi või koos tugiisikuga). Kogemus on näidanud, et koosolekul osalemine mõjub kannatanule enamasti motiveerivalt ja soodustab tema koostööd võrgustikuga.
Iga spetsialist võtab MARACis juhtumi lahendamisel kindla rolli ja vastutuse ning selle täitmist ja mõju jälgitakse üheskoos. Juhtumi menetlemise eel sõlmitakse konfidentsiaalsuselepe, mis kaitseb nii kannatanut kui ka spetsialiste. Keeruliste otsuste ja tegevuste taga on nii ühine ekspertteadmine kui ka koos võetud vastutus.
Vabatahtlikud tugiisikud
MARACi klientidel on sageli trauma, mis on tekkinud pikaajalise raske lähisuhtevägivalla tõttu, ja selle leevendamiseks vajatakse mitmekülgset abi ja tuge. Kannatanutel ja lastel võib olla tekkinud vägivallatsejaga traumaatiline side ning turvalisema elu nimel tehtud muudatused võivad suurendada vägivallariski, kannatanu ärevust ja hirmu veelgi. Seetõttu pakub MARAC kannatanutele eriväljaõppega vabatahtlikke tugiisikuid.
Emotsionaalne tugi ja abi vägivallaringist väljumisel annab häid tulemusi. Seda on möönnud nii kannatanud kui ka MARACi tuumikrühmade liikmed. Kuigi tegu ei ole professionaalse psühholoogi või nõustajaga, pakub tugiisik inimlikku tuge, vahendab infot ohvriabitöötaja ja kannatanu vahel, esindab kannatanut vajaduse korral MARACi koosolekul, jõustab teda ametkondadega suhtlemisel jne.
Eeldame tugiisikuks saajatelt varasemat (töö)kogemust või kokkupuudet lähisuhtevägivalla ohvritega. Kindlasti tuleb kasuks ka julgus, avatus ja hea suhtlemisoskus ning valmidus tegeleda multiprobleemsete olukordadega. Eriti tähtis on hinnangutevaba lähenemine ja mõistmine, kui tähtsad on turvalisus ja konfidentsiaalsus.
Huvilised võivad endast alati märku anda MARACi tugiisikute koordinaatorile Madli Raudkivile e-posti aadressil Madli.Raudkivi@sotsiaalkindlustusamet.ee. Inimesi värvatakse ankeedi, vestluse ja koolituse põhjal.
Juhtumikorralduse protsess
MARACi mudel hõlmab endas täiskasvanud ohvrite riskide tuvastamist ja hindamist, sekkumisplaani koostamist ning selle täitmist, juhtumiskorralduse võrgustiku kohtumisi, jagatud infot ja vastutust ning tulemuste hindamist (vt lähemalt jooniselt 1). Kõik tegevused viiakse ellu võrgustiku koostöös.
Kui piirkonna võrgustikku kuuluva spetsialisti vaateväljas on ohtlikus lähisuhtevägivallas kannatav inimene, saab ta kasutada riski hindamisvahendit DASH, et vägivalla ulatusest paremini aru saada ning sekkuda veelgi mõjusamalt.
Kõrge riski määramiseks on kolm kriteeriumit: 1) võimalus, et vägivald eskaleerub; 2) spetsialisti hinnang; 3) skoor. 14 „jah” vastust on MARACi lävendiks, kuid väga oluline on sealjuures ka spetsialisti sisetunne ja hinnang.DASH on 24 küsimusega ankeet, mis aitab välja selgitada juhtumi elu- ja terviseohtlikkust. DASHi riskihindamise võib teha ametnik ise, küsida selleks abi oma piirkonna ohvriabitöötajalt või paluda tal ise riskihindamine teha.
Kannatanu nõusolek koostööks saavutatakse nõustamise ja jõustamise abil. Nõusoleku puudumine aga ei välista seda, et võrgustik asub lahendama kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumit. Sarnane praktika on kasutusel ka Suurbritannias (vt SafeLives 2020).
Riskihindamise järel koguvad kõik võrgustiku liikmed juhtumi kohta oma valdkonnast infot ning jagavad seda MARACi koosolekul ja vajaduse korral ka koosolekute vahelisel ajal. Koosolekul koostatakse ohvri kaitsmiseks ja abistamiseks turvalisuse plaan.
MARACi tuumik kohtub üldiselt nelja nädala tagant (nt iga kuu teisel kolmapäeval), et võtta käsile uued juhtumid, hinnata töös olevate juhtumite puhul sekkumise tulemuslikkust, ohvri ja tema pere olukorda ning korrigeerida vajaduse korral tegevusi. Koosolekute vahelisel ajal täidetakse sõlmitud kokkuleppeid, kui tarvis, kutsutakse kokku erakorraline koosolek.
Kui sekkumine oli edukas, st ohvri kaitse ja turvalisus on tagatud ning kõrge risk on maandatud, lõpetatakse MARACi sekkumine.Oluline on, et ohvri abistamine jätkuks siis n-ö tavalise juhtumikorralduse vormis. Aasta jooksul pärast MARACist väljumist hinnatakse ohvri riske uuesti ja vajaduse korral võetakse juhtum tagasi MARACi.
MARACi mudeli rakendamisest Eestis
Lähisuhtevägivalla ja eriti korduvjuhtumitega tegelemiseks sooviti Eestis rakendada võrgustikutöömudelit. MARACi mudel osutus valituks mitmel põhjusel. See oli varasemalt näidanud positiivseid tulemusi Eestile sarnastes süsteemides (nt Soomes), oli Eesti oludele hästi kohandatav ning võimaldas tuua sisse süstemaatilisema lähenemise riskidele DASH-riskihindamise kaudu.
Eestis alustati MARAC-mudeli katsetamisega 2016. aastal Põlvas siseministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti algatatud projekti „Riskis olevate perede, sealhulgas lähisuhtevägivalla all kannatavate perede väljaselgitamine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil” raames. Projekti on toetanud Euroopa Sotsiaalfond. MARACi laienemist üle Eesti on juhtinud sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna projektimeeskond.
Praegu keskendub meeskond tuumikrühmade toetamisele ja kvaliteedi parandamisele, sest MARACide võrgustikutöömudel on muutunud tavapäraseks töökorralduse osaks. MARACi koosoleku juhatajaks on enamasti politsei esindaja ning piirkonna ohvriabitöötaja on koordinaatoriks, kes koondab infot, teeb vahekokkuvõtteid ja koostab sekkumisplaani.
Koosolekute vahel jälgib ta sekkumisplaani täitmist ja vahendab võrgustiku liikmetele uut olulist infot.
Eri valdkondade ametnikud on muutunud teadlikumaks MARACidest ning suunavad sinna üha enam juhtumeid. Osalemine MARACis ei too asjaosalistele lisakulusid, kuid aitab jagada vastutust ning loodetavasti ka vähendada edaspidi korduvjuhtumeid, vähendades selle kaudu töökoormust.
2019. aasta sai kokku võtta teadmisega, et igas Eesti piirkonnas on oma MARACi tuumikrühm. Piirkondade initsiatiivil ning koolitajate ja arendustiimi koostöös jõuti plaanitud tulemuseni kaks aastat varem, sest asjaosalised mõistsid, et juhtumitega on tarvis tegeleda süsteemselt ja nad olid selleks ka valmis.
2020. aasta seisuga on Eestis kokku 19 MARACi tuumikrühma, igas maakonnas vähemalt üks. MARACi tugiisikud on kuues piirkonnas: Pärnumaal, Saaremaal, Põlvamaal, Võrumaal, Jõhvis ja Rakveres. Loodame tänavu jõuda ka Tartu-, Valga- ja Viljandimaale ning lähiaastatel katta kogu Eesti.
2019. aastal jõudis MARACi juhtumikorraldusse kokku 167 kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumit. Juhtumitega oli seotud ka 446 pereliiget (sh alaealised lapsed ja vägivalla toimepanijad). Kokku abistati eelmisel aastal MARACis 613 inimest.
2020. aasta I poolaastal lisandus 62 uut juhtumit, kannatanuteks 61 naist ja 1 mees. Arvestades juurde alaealised lapsed, kes MARACi juhtumikorralduses tuge ja teenuseid saavad, on seotud pereliikmeid 2020 I poolaastal 148.
PPA statistika kohaselt hukkus Eestis lähisuhtevägivalla tõttu 2020. a I poolaastal 9 inimest (eelmise aasta samal perioodil hukkus 3 inimest). Nüüd teame, et ükski neist juhtumitest ei olnud MARACi vaateväljas. Rõõmustab, et piirkondade MARACide väga tõhus töö on päästnud elusid. Teisalt viitab PPA statistika sellele, et ametkondade koostöös on oluline märgata eluohtlikke juhtumeid veelgi ja ka sekkuda.
2018. a andmete kohaselt on keskmine MARACi klient Eestis 40,4aastane naine, kellel 1–2 alaealist last. Ülekaalukalt kõige sagedamini suunavad MARACi juhtumeid ohvriabi, järgnevad politsei ja lastekaitse.
Aastatega, mil oleme MARACi rakendanud, on nii ühiskond, ametkonnad kui ka kannatanud muutunud probleemist ja abivõimalustest palju teadlikumaks. Vägivallajuhtumeid avastatakse kiiremini ning seetõttu on ka kannatanute abistamine tõhusam. Võrgustikud oskavad järjest paremini ära tunda ja abistada ka kõrge riskiga vaimse vägivalla juhtumite korral (ähvardused, ahistav jälitamine, manipulatsioon, kontroll).
Kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumeid saab edukamalt lahendada mitme ametkonna koostöös. Adutakse, et kannatanut aidata ja olukorda lahendada ei saa soovitusega, et kannatanu lahkuks suhtest, sest enam kui pooled vägivallatsejad jätkavad vägivalla ja ahistava jälitamisega ka pärast lahkuminekut, vahel varasest enamgi (Klaar 2019).
Suurbritannias tegeletakse paralleelselt nii kannatanute kui ka vägivallatsejatega. Kõrge riskiga vägivallatsejatele suunatud meetmed valitakse individuaalselt, lähtudes riski hindamisest. Rõhku pannakse kannatanu ja vägivallatseja võrgustiku koostööle ning infovahetusele, pidades silmas kannatanu ning laste turvalisust. Ka SKA ohvriabi osakond edendab alates 2020. aastast vägivallatsejatele pakutavaid teenuseid ja programme.
Erilist tähelepanu pööratakse nende juhtumite avastamisele, kus kannatanu kuulub riskirühma (nt eakad, väga noored, seksuaalvähemused, sisserännanud).
Kuidas toetatakse Eesti MARACe?
MARACide rakendamisel üle Eesti on olnud eduelamusi, ent ka teravaid probleeme. Selleks et MARACe toetada, on sotsiaalkindlustusameti projektimeeskond algatatud mitmeid tegevusi.
Näiteks 2020. aasta kevadel alustas tööd 16 praktikust koosnev arendustöörühm, et arutada, kuidas mudeliga piirkondades läheb ja kuidas üle-eestilist süsteemi edasi areneda. Samu eesmärke täidavad ka kord aastas toimuvad arendusseminarid, kuhu kogunevad kõigi Eesti 19 MARACi tuumikrühmade liikmed, mõttevahetuseks tuleb kokku peaaegu sajaliikmeline kolleegium.
MARACide toetamiseks võtsime kasutusele ka seiresüsteemi. See hõlmab MARACi koosoleku vaatlust, sellele järgnevat arutelu tuumikuliikmetega ja tagasisideringi. Seire eesmärk on arutada iga MARACi tuumikrühma liikmega töös üles kerkinud küsimusi, ettepanekuid ja soove, mis aitaksid arendada koostööd ning sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonnal piirkondi toetada.
Kõrge riskiga lähisuhtevägivalla lugudega tegeledes on väga tähtis jälgida spetsialistide ning vabatahtlike tugiisikute psühhohügieeni. Selleks juurutame eri liiki supervisioone ja kovisioone, mille abil saab otsida lahendusi tekkinud probleemidele, toetada liikmete vaimset tervist, areneda meeskonnana ning lahendada koos võrgustikutöös tekkinud küsimusi.
Tegutseme selles suunas, et supervisioonid ja kovisioonid saaksid võrgustikutöö enesestmõistetavaks osaks.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 3/2020
* Kõrge lähisuhtevägivalla risk viitab lähisuhtes aset leidva vägivalla eluohtlikkusele või rasketele vaimsetele ning füüsilistele tervisekahjustustele, mis kaasnevad koduse vägivallaga.
** Eestis tehtud uuringust selgus, et enamik ohvreid on pikka aega kannatanud kõigi vägivallaliikide, st vaimse, füüsilise, seksuaalse ja majandusliku vägivalla all (Klaar 2019)
Viidatud allikad
EIGE (2015). Preventing domestic violence. Good practices. https://eige.europa.eu/publications/preventing-domestic-violence-good-practices. (25.08.2020).
EMPROVE (2018). Best Practice Brochure. Best Practice In The Fight Against Domestic Violence: Europe & The United States. https://emproveproject.eu/good-practice-brochure.
Harne, L., Radford, J. (2008). Tackling Domestic Violence: Theories, Policies and Practice. Open University Press: England.
Klaar, A. (2019). Juhtumikorralduslik mudel MARAC ja DASH riskihindamine Eesti näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Rikoksentorjunta (2020). MARAC. https://rikoksentorjunta.fi/en/marac. (25.08.2020).
SafeLives (2020). Information sharing without consent form for Marac. https://safelives.org.uk/node/366 (25.08.2020).
Salla, J., Raudsepp, T. (2019). Perevägivalda tunnistanud laps kui abivajav laps. Sotsiaaltöö, 3, 71–75.
University of Huddersfield (2013). Multi-Agency Working in Domestic Abuse and Safeguarding Children: Part of the Problem or Part of the Solution? www.centreforwelfarereform.org/uploads/attachment/369/multiagency-working-in-domestic-abuse-and-safeguarding-children.pdf (25.08.2020).