Inimesest lähtuv tegevuse planeerimine aitab mäluhäire korral tähendusrikkalt elada

---

Mäluhaigused on tänapäeva suuremaid probleeme ja nende mõju ulatub diagnoosi saanud inimesest kaugele väljapoole. Traditsiooniliselt on ravi keskendunud haiguse sümptomitele, kuid viimastel aastatel on hakatud mõistma, et kõikehõlmav inimkeskne käsitlus on mäluhäirega inimese parema elukvaliteedi ja tähendusliku elu edu pant.

Minavormis isikuportree meetod on aken mäluhäirega inimese siseilma

Minavormis isikuportree (sm omakuvamonologi) meetod on välja arendatud vajadusest tuua mäluhäirega inimese hooldusplaanis esile tema isikupära, elulugu ja tema jaoks olulised asjad. See põhineb inglise psühholoogi Tom Kitwoodi ideel, et iga mäluhäirega inimese hooldus ning tugi tuleneb tema enda tervise- ja haiguskogemusest.

Meetodi eesmärk on aru saada, kuidas mäluhäirega inimene tajub ennast praegu, kes ta on olnud minevikus ning millised sündmused ja asjaolud on tema elu kujundanud. Kui hooldajad hakkavad huvi tundma inimese jaoks olulise vaatlemise, arutamise ja kirjapanemise vastu, keskenduvad nad mäluhäirega inimese kogemustele. Minavormis kirja pandud lugu kinnitab hoolduspersonalile, et inimene pole kadunud, vaid ta on lihtsalt peidus. Loo kaudu ilmub mäluhäirega inimene haiguse tagant nähtavale.

Kui hooldus kohandatakse inimese vajaduste, soovide ja eluloo järgi, annab see talle endale tunde, et ta on tähtis ja väärtuslik.

Minavormis isikuportree koostamine on viiest etapist koosnev protsess, mille käigus hooldaja kogub teavet, vesteldes inimesega tema lemmikasjadest, ajades juttu lähedastega, analüüsides toimetulekunäitajaid, huvitudes inimese argipäevast ja tutvudes dokumentidega. Kogutud teave kirjutatakse üles minavormis, justkui jutustaks inimene ise oma lugu. Valmis lugu analüüsitakse koos meeskonnaga ja esile kerkinud asjad kantakse üle hooldus- või raviplaani. Plaani hinnatakse ja uuendatakse regulaarselt inimese muutuvate vajaduste ning soovide alusel.

Meetodi eesmärk on suurendada hooldajate empaatiavõimet ning arendada valmisolekut pidevalt oma tegevust reflekteerida ja õppida, mis muudab hooldustöö tähendusrikkamaks. See annab võimaluse leida ühisosa oma eluga ja mõista, et oleme kõik inimesed. Meil kõigil on vaja kogeda heaolu, mida pakuvad peresuhted, sõbrad, muusika, värskes õhus viibimine ja looduselamused.

Hooldamine on tulevikus inimkeskne, individuaalne ja tähendusrikas.

Minavormis isikuportree abil asetatakse mäluhäirega inimene oma elus juhtrolli. Selle alusel saab kavandada individuaalse eluviisi ja hoolduse. Kui hooldusmeeskond tunneb inimest lähemalt, siis on võimalik, et töös hakatakse rohkem lähtuma inimesest, mitte juba kasutusel olevatest tegevusvõimalustest. Mäluhäirega inimese enda valikud kujundavad tema päeva ja argipäeva rütm muutub paindlikumaks. Ka perele ja lähedastele teeb see rõõmu, kui hooldustöö muutub pelgalt füüsiliste vajaduste rahuldamisest nende lähedase elukvaliteedi eest hoolitsemiseks ja selle säilitamiseks.

Minavormis isikuportree praktikas

Minavormis isikuportree koostamine on viiest etapist koosnev protsess, mis aitab kujundada mäluhäirega inimesele individuaalse hooldusplaani.

1. Teabe kogumine

• Hooldaja vestleb inimesega argtoimingute kõrvalt tema lemmikasjadest ja teistel inimesele olulistel teemadel.
• Hooldaja võtab ühendust lähedastega ja lepib kokku vestlusaja.
• Teavet kogutakse ka andmebaasidest, hooldusaruannetest ja teistest dokumentidest.
• Hooldaja jälgib inimese kognitiivset võimekust, käitumist ja emotsionaalset seisundit argitoimingute juures.
• Teave kantakse loeteluna märkmikku.

2. Minavormis isikuportree kirjutamine

• Märkmikku kogutud teave kirjutatakse minavormis tekstiks.
• Õigekirjareeglite pärast ei pea muretsema, keskendutakse teabele.
• Valmis lugu kooskõlastatakse inimesega ja vajaduse korral tehakse muudatusi.
• Kui inimesel pole lähedasi või tema suhtlemisvõime on vähenenud, on hooldajal protsessis suurem roll.

3. Isikuportree ühine analüüs

• Hooldusmeeskond peab iga nädal koosolekuid, kus keskendutakse korraga ühe inimese isikuportreele.
• Isikuportree koostanud hooldaja loeb selle ette ja meeskond teeb tähelepanekuid inimese eluilma kohta.
• Üks meeskonnaliige juhib koosolekut ja kannab tähelepanekud teemade kaupa skeemile.

4. Teabe kandmine hooldusplaani

• Hooldaja lisab analüüsikoosolekul kogutud teabe inimese isiklikku hooldus- ja teenuseplaani.
• Plaan hõlmab inimese eesmärke, soove ja vajadusi.
• Iga meeskonnaliige vastutab, et plaani järgitaks ka praktikas.

5. Hindamine

• Inimese toimetulekut hinnatakse tema tugevate külgede, võimete ja oskuste järgi.
• Hinnatakse toimetulekut söömisel, riietumisel, enese eest hoolitsemisel, liikumisel ja tähenduslikus tegutsemises.
• Meeldivale tegevusele innustamiseks kasutatakse ära lemmikasju.
• Tervise, turvalisuse ja valuga seotud küsimusi hinnatakse inimese enda elu kontekstis.
• Hinnatakse ka kognitiivset toimevõimet ja selle toetamist.
• Plaani kohandatakse haiguse progresseerumisel ja vajaduste muutudes.

Neid etappe järgides saab luua individuaalse ja tervikliku hooldusplaani mäluhäirega inimese elukvaliteedi parandamiseks.

---

Minavormis isikuportree koostamise näpunäited

• Koguge teavet, vesteldes minuga pesemise, söömise, hommikuste ja õhtuste toimingute ajal. Korraldage koos minuga vestlus- ja meenutamishetki, andes mulle samal ajal võimaluse suhelda.
• Leppige kokku aeg vestluseks minu lähedastega; kui soovin, siis liitun samuti.
• Analüüsige MMSE-testi[1] tulemusi tugevate külgede vaatest, nagu keskendumine, lugemine, kirjutamine, arusaamine ja mälu. Iga saadud punkt tuleb vormistada minu tugevaks küljeks, nt „suudan lugeda, saan loetust aru või saan aru sõnalistest juhistest või suudan kirjutada“.
• Jälgige kognitiivset toimetulekut erinevates olukordades, kus tuge vajan. Kuidas väljendub vähenenud kognitiivne võimekus söömisel, käitumises? Mida täpselt on vaja toetada, kuidas saab puudusi korvata, nt „suudan meelde jätta ainult ühe sõna korraga, juhenda mind ühe sõnaga“.
• Käitumise võimalik sõnastus: „Ma esitan korduvalt samu küsimusi. Küsin tihti, kus mu tuba on. Suudan keskenduda. Saan loetud tekstist aru, kui see on kirjutatud piisavalt suurte tähtedega. Minu rulaatorile on kinnitatud lamineeritud märkmepaber, kus on juhend, kuidas pääsen oma tuppa. Kui hakkan uuesti küsima, palutakse mul lugeda märkmepaberit.“
• Koguge teavet minu praeguse terviseseisundi kohta. Uurige lemmikasjade kohta vestluse või piltide abil. Mõtleme koos välja meelepäraseid tegevusvõimalusi. Uurige mu isiksuse kohta. Missugune on mu iseloom? Milliseid rolle ma naudin? Kuidas ma ennast määratlen? Mõni tähendusrikas mälestus, pöördepunkt, lühilugu minu elust. Minu soovid ja vajadused: emotsionaalsed, füüsilised, sotsiaalsed, intellektuaalsed ja religioossed. Mis mind lohutab? Mis mind häirib? Mida ma vihkan, millesse olen kiindunud? Millised on minu elu saavutused, uhkustunnet tekitavad asjad, auhinnad, rollid? Mida tähendab mulle minu elukutse ja karjäär?

---

Pekka lugu – isiksuse jõud

Tutvustan meetodit Pekka loo näitel, kes on endine automüüja ja on elu täiel rinnal nautinud.

Mina olen Pekka. Mul diagnoositi kuus aastat tagasi Alzheimeri tõbi. Elan praegu hooldekodus. Olen töötanud automüüjana. Lähedaste sõnul olin tõeline müügiäss.

Õppisin omal ajal kuulmise järgi akordionit mängima. Enam ei suuda ma seda mängida. Minu arvates tunneb osava akordionisti ära selle järgi, kas ta oskab mängida „La Cumparsita“ tangot. See on minu lemmiklugu.

Olen elunautija ja päikesekummardaja. Suviti meeldis mulle käia pärast tööd päevitamas. Ristsõnad olid minu kirg. Olen olnud sõnadega mängija.

Kogusin nokamütse ja võtmehoidjaid. Need on mulle endiselt tähtsad.

Olen moodne mees, 60. aastatest saadik olen peaasjalikult ise oma perele süüa teinud. Meie maakonna traditsiooniline toit kalakukko (ek kalapirukas) oli minu firmaroog, valmistasin seda leivaahjus. Olen tulejõllitaja.

Lindude jälgimine ja nende toitmine on olnud mulle tähtis.

Olen nõudepesumasina täitmisel süsteemne.

Minu kognitiivsed oskused on halvenenud. MMSE-testi punktid olid viimati 7/30. Iga punkt on minu tugev külg. Rääkides on mul tekkinud probleeme sõnade leidmisel. Saan kõnest aru. Olen kõbus liikuja, kuid ümbruse tajumine tekitab raskusi. Ma ei taju endast vasakule jäävaid asju. Öösiti olen üleval ja käin teiste elanike tubade uksi avamas. Mul on madal vererõhk, seega saan uinuda, kui söön midagi soolast ja joon klaasi keefirit. Mul on paremas kõrvas kuuldeaparaat. Olen sotsiaalne, mulle meeldib seltskonnas olla ja ajan hea meelega juttu, kuigi minu kõne tundub vahel sõnade otsimise tõttu ebaloogiline. Leian sõnade asemele kergesti ümbersõnastusi. Näiteks pardipoegadest räägin kui veelinnurahvast.

Inimkeskne plaan Pekka jaoks

Isiklikud eesmärgid. Säilitada sotsiaalsed oskused ja nautida seltskonda. Säilitada võimalikult hea kognitiivne võimekus. Säilitada füüsiline võimekus ja liikuvus. Nautida meeldivat tegevust ja hobisid. Piisavalt puhata ja magada.

Tegevus eesmärkide saavutamiseks. Igapäevane ühistegevus, nagu koos söömine, vestlusringid ja külaskäigud. Kognitiivsed harjutused, nagu mälumängud, ristsõnad ja vestlused päevakajalistel teemadel. Julgustada iga päev liikuma: jalutamas käima, võimlema ja õues aega veetma. Võimalus tegeleda meeldivate asjadega: kuulata muusikat, vaadelda linde ja päevitada. Vajaduse korral pakkuda enne magamaminekut soolane suutäis ja keefirit ning luua rahulik keskkond magamiseks.

Tugevad küljed. Sotsiaalsus, soov olla seltskonnas. Ümbersõnastamisoskus. Hea kehaline liikuvus. Elu ja meeldiva tegevuse nautimine. Süstemaatilisus ja tähelepanelikkus.

Abivajadus. Sõnade leidmisel ja suhtlemisel. Keskkonna tajumisel, eriti vasakul poolel. Juhendamine kognitiivsete harjutuste tegemisel. Abi argitoimingutes vastavalt vajadusele. Järelevalve ja juhendamine seoses öise liikumisega.

Hindamine. Jälgida iga päev Pekka meeleolu, sotsiaalset aktiivsust ja tegevuses osalemist. Hinnata igal nädalal kognitiivsete harjutuse mõju ja kohandada neid vajaduse korral. Jälgida kehalist võimekust ja liikuvust ning vajadusel pidada nõu füsio- või tegevusterapeudiga. Vestelda Pekkaga regulaarselt tema soovidest ja tunnetest ning võtta neid hoolduse planeerimisel arvesse. Hooldusplaani toimivust hindab spetsialistide meeskond iga kolme kuu järel ja vajaduse korral tehakse muudatusi.

Pekka argipäevaks välja töötatud loovad ja rehabiliteerivad ideed

Hooldusplaani lisatakse kunsti- ja loovtegevus, mis sobib Pekka huvide ning eelistustega ja toetab tema kognitiivset võimekust.

• Muusikaline tegevus. Pekka on olnud akordionimuusika sõber ja naudib muusikat praegugi. Muusika pakub talle rõõmu, ergutab ja lõõgastab teda. Muusika vähendab ärevust ja parandab tema meeleolu.
• Kunstiline tegevus. Pekka on olnud detailides täpne, näiteks on ta täitnud nõudepesumasinat süsteemselt. Joonistamine ja maalimine aitab tuua esile tema täpsust ning süstemaatilisust. Palume Pekkal teha kollaaž autopiltidest, lindudest ja tuleelementidest. Teeme lähiümbruses linnuvaatlusretki ja pildistame seejuures autosid, looduse värve või midagi muud.
• Info töötlemine. Ristsõnade maailm. Teeme Pekkale oma ristsõnaseina, kus ta saab piltide abil lahendada ristsõnu näiteks autodest, lindudest ja toiduvalmistamisest. Korraldame sõnamänge koos teiste elanikega.
• Identiteedi toetamine. Palume lähedastel tuua Pekkale tema nokamütside ja võtmehoidjate kogu ning loome koos Pekkaga nende kohta lugusid. Uurime ja katsume koos esemeid. Korraldame Pekka nokamütsidest ja võtmehoidjatest näituse. Pekka on näituse avaja. Toetame teda suhtlemisel ja tõlgime tema ümberütlusi. Pekka on olnud huvitatud toiduvalmistamisest ja eriti traditsioonilistest toitudest. Korraldame kokanduskursuse, kus Pekka saab valmistada toitu koos personali või vabatahtlikega. Valmistame Pekka firmarooga kalakukko’t või teisi tema lemmiktoite. See aitab tal tunda end kollektiivi tähtsa ja kasuliku liikmena.
• Päikese ja loodusega seotud tegevus. Istume päikese käes ja joome mahla. Loodusega seotud tegevus, nagu taimede määramine või saunaviha valmistamine. Kuulame linnulaulu lindistusi.
• Meenutamine. Vestleme Pekka elust ja vaatame fotosid tema minevikust. Meenutamise eesmärk on aidata Pekkal oma minevikuga toime tulla ja leida elust rõõmu.
• Fantaasia. Pekka on automüüjana olnud tõeline müügiäss, tema kogemused ja oskused saavad aidata tal kujutada ette maailma, kus ta on supermüüja, kes saab müüa mida tahes ja võluda klientidele välja imesid. Kasutame ära sõnamänge.
• Argipäeva struktureerimine. Loome Pekkale selge ja süsteemse keskkonna. Kasutame näiteks kalendrit või päevakava päevarutiini kujundamiseks.
• Suhtlemine. Oleme kannatlikud ja anname Pekkale aega. Pakume talle õigete sõnade leidmisvõimalusi. Anname vajaduse korral vihjeid ja aitame leida sobivaid sõnu. Tõlgime Pekka kasutatavaid ümberütlusi ja nõustame lähedasi.

Inimesest lähtuva planeerimise head ja vead

Inimesest lähtuv tegevuse planeerimine toob mäluhäirega inimeste ellu palju kasu. See aitab vähendada rahutust ja ärevust, parandab elukvaliteeti ning loob väärtusliku hoolduskogemuse. Meetod tugevdab inimese iseseisvust ja osalust ning haiguse edenedes toetab tema identiteeti.

Kui hooldus kohandatakse inimese vajaduste, soovide ja eluloo järgi, annab see talle endale tunde, et ta on tähtis ja väärtuslik. Inimene tunneb, et teda nähakse ja kuuldakse tema enda, mitte ainult tema haiguse pärast. See suurendab inimväärikust ning hoiab ära eraldumise ja üksilduse.

Loo kaudu ilmub mäluhäirega inimene haiguse tagant nähtavale.

Inimkeskne käsitlus on kasulik ka hooldusmeeskonnale. See aitab näha elanikke isiksustena, mis omakorda muudab töö mõtestatumaks ja tähendusrikkamaks. Meetod arendab empaatiavõimet, loovust ja probleemilahendusoskust. Kui töötajad tunnevad elanikke paremini, suudavad nad probleeme ära hoida ja lahendada neid individuaalselt.

Teisest küljest nõuab inimkesksuse rakendamine aga muutusi organisatsioonikultuuris, pidevaid koolitusi ja aega arenguks. See eeldab meeskonnalt valmidust näha haiguse taga inimest ja suutlikkust rakendada oma teadmisi praktikas. Spetsialistide koostöö ja lähedaste osalemine on meetodi eduka rakendamise alus.

Inimlikuma hoolduse suunas

Lähtudes hoolduses inimkesksusest, parandame hoolekandeasutuse teenuseid ja suurendame inimlikkust. Loome maailma, kus iga päev, iga hääbuv mälestus ja iga haavatav hetk on sama väärtuslikud nagu elu kõige täisväärtuslikumad aastad. Lõppude lõpuks, kas me kõik ei vääri, et meid koheldaks võrdselt austavalt ja hoolivalt?

Hooldamine on tulevikus inimkeskne, individuaalne ja tähendusrikas. See austab iga inimese ainulaadsust, toetab tema tegutsemist ja annab lootust ka haiguse keskel. See ei ole üksnes unelm, vaid paratamatus, kui tahame üles ehitada ühiskonna, kus kõik saavad elada väärikat elu selle lõpuni.

Minavormis isikuportree abil asetatakse mäluhäirega inimene oma elus juhtrolli.

Minavormis isikuportree meetod on üks samm selles suunas, kuid võimalused on piiritud. Asume seega asja kallale ning loome koos inimlikuma ja väärtuslikuma homse kõigile. Lõppude lõpuks pole küsimus ainult mäluhäirega inimestes, vaid meis kõigis – selles, millise maailma tahame luua ja jätta päranduseks järgmistele põlvedele.

Muutus algab väikestest tegudest, ühe inimese loost korraga. See algab soovist näha, kuulda ja austada. See algab nüüd meist kõigist. Olgem siis muutuste saadikud, lootuse toojad ja inimlikkuse kaitsjad. Näitame, et hooldus võib olla midagi enamat kui haiguse sümptomite ravi: see võib olla elu väärtustamine, rõõmu leidmine ja tähenduse loomine igasse päeva.

Tõlge soome keelest: Luisa Tõlkebüroo ja ajakiri Sotsiaaltöö

---

[1] MMSE-testi (ingl mini mental state examination) kasutatakse inimese kognitiivsetest võimetest ettekujutuse saamiseks.

 

Taina Semi on meetodi kohta välja andnud ka kaks soomekeelset raamatut:

• Semi, T. (2021). Eläköön luovuus muistityössä. T & J Semi Oy. Espoo.
• Semi, T. (2015). Mieleen tatuoitu minuus-ihmislähtöinen elämäntapa muistityössä. T & J Semi Oy. Espoo.

Artikkel on avaldatud Euroopa Sotsiaalfondi TAT-i „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ toel.