Sotsiaaltöö

Artiklist saab ülevaate, kui paljudele ja millistesse sihtrühmadesse kuuluvatele inimestele osutati 2022. aastal sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenust, milliste rehabilitatsioonispetsialistide teenuseid enim kasutati, mis olid teenuse osutamise kulud ning kui palju rehabilitatsiooniasutusi tegutses eri maakondades.

Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) kasutuselevõtt rehabilitatsiooniteenuste planeerimisel võimaldas saavutada tõelise arenguhüppe: paranenud on nii spetsialistide teadlikkus kui ka oskused. Mis on muutunud ja kuidas on metoodika rakendamine sujunud?

Rehabilitatsioonisüsteemis pakutav abi on väga mitmetahuline ja klientide toetamiseks tuleb omavahel teha tihedalt koostööd. Võrgustikutöös saab kujundada kliendile oluliselt paremad, tema erivajadusi arvestavad tingimused ja tagada toetuse koolis, lasteaias, huvihariduses ning mujal.

Igaüks tahab tunda end vajalikuna, olla ära kuulatud, millegi osa, kuuluda kuhugi. Piirkondlik rehabilitatsiooniasutus saab teenuse kasutajaid igakülgselt toetada koostöös kogukonnaga.

Praegust rehabilitatsioonisüsteemi on vaja korrastada, et inimesele oleks tema vajadustele vastav kvaliteetne teenus lihtsalt ja loogiliselt kättesaadav, spetsialiste kasutatakse seal, kus sellest kõige rohkem kasu on ning hinnataks ka teenuse tulemuslikkust.

Tööalase rehabilitatsiooni teenuse korralduses jõustusid 2023. aasta 1. mail olulised muudatused. Neid valmistati ette ligi kaks ja pool aastat, arendusprotsessi andsid oma osa nii töötukassa, teenuseosutajad kui ka infosüsteemide arendajad. Mis täpsemalt muutus?