Sotsiaaltöö

Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) kasutuselevõtt rehabilitatsiooniteenuste planeerimisel võimaldas saavutada tõelise arenguhüppe: paranenud on nii spetsialistide teadlikkus kui ka oskused. Mis on muutunud ja kuidas on metoodika rakendamine sujunud?

Rehabilitatsioonisüsteemis pakutav abi on väga mitmetahuline ja klientide toetamiseks tuleb omavahel teha tihedalt koostööd. Võrgustikutöös saab kujundada kliendile oluliselt paremad, tema erivajadusi arvestavad tingimused ja tagada toetuse koolis, lasteaias, huvihariduses ning mujal.

Igaüks tahab tunda end vajalikuna, olla ära kuulatud, millegi osa, kuuluda kuhugi. Piirkondlik rehabilitatsiooniasutus saab teenuse kasutajaid igakülgselt toetada koostöös kogukonnaga.

Medi häirenuputeenus päästab eakate elusid, kingib lähedastele meelerahu, parandab koduteenuse kvaliteeti ja säästab omavalitsuste kulutusi.

Projektis „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ töötati välja ja katsetati mudelit, kuidas ämmaemandate korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu toetada lapse saanud peresid ja ühtlasi hinnata võimalikke riske. Projekti üks järeldusi on, et selline teenus peaks olema kättesaadav Eesti igas piirkonnas.

Praegust rehabilitatsioonisüsteemi on vaja korrastada, et inimesele oleks tema vajadustele vastav kvaliteetne teenus lihtsalt ja loogiliselt kättesaadav, spetsialiste kasutatakse seal, kus sellest kõige rohkem kasu on ning hinnataks ka teenuse tulemuslikkust.