RFK rakendamine
RFK tugineb biopsühhosotsiaalsele mudelile ja käsitleb inimese igapäevast toimetulekut ja olukorda kui tervikut, võttes arvesse nii tema terviseolukorda, organismi funktsioone ja struktuure, inimese tegutsemis- ja osalusvõimet ning teda ümbritsevat keskkonda ja personaalseid tegureid.
RFK tutvustus ja kasutamine
Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (ingl k ICF, International Classification of Functioning, Disability and Health) on Maailma Terviseorganisatsiooni 21. mail 2001 vastu võetud klassifikatsioon tervise ja tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks.
RFK alusel saab dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase toimetulekuga seotud infot. Klassifikatsioon koosneb kahest jaost (funktsioneerimisvõime ja taustategurid) ning neljast osast (struktuurid, funktsioonid, tegutsemine ja osalus ning keskkonnategurid). Jaod koosnevad peatükkidest, peatükid kategooriatest ehk koodidest. Peatükid ja kategooriad (koodid) sisaldavad täpseid definitsioone. RFK kood koosneb jagu märkivast tähest (b, s, d ja e), ja sellele järgnevast numbrilisest koodist, mis algab peatüki numbriga (üks number), sellele järgneb teine tasand (kaks numbrit), seejärel kolmas ja neljas tasand (üks lisanumber mõlema kohta).
Funktsioneerimisvõimet kirjeldatakse RFK koodide ja RFK määrajate kombinatsiooni abil ehk et RFK koodid on täielikud vaid määraja olemasolu korral. Määrajad tähistavad tervisehäire ulatust või kõnealuse probleemi tõsidust ja neid kodeeritakse ühe, kahe või enama numbriga, mis liituvad põhikoodile pärast eralduspunkti (nt b2102.1, b21022.1). Määrajate tähenduse ja kasutamise kohta on täpsemalt kirjas RFK praktilises käsiraamatus.
RFK-d sobib rakendada laia spektriga rakendusaladel, näiteks sotsiaalkindlustuses, tervishoiukorralduse hindamisel, aga ka kohalikes, riiklikes ning rahvusvahelistes rahvastiku-uuringutes. Nii näiteks leiab RFK kasutust:
- statistikas andmete kogumisel ja analüüsimisel;
- teadusuuringutes haiguste tagajärgede, elukvaliteedi või keskkonnategurite hindamiseks;
- praktilises meditsiinis vajaduste, kutsesobivuse, ravi- ja taastusravi tulemuste hindamisel ning spetsiifilistele tervisehäiretele sobivaima ravi leidmisel;
- sotsiaalpoliitikas sotsiaalhoolduse kavandamisel;
- poliitika kavandamisel ning elluviimisel;
- hariduses õppekavade koostamisel teadlikkuse ning ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks.
2023. aastal kehtestati RFK Eestis riikliku klassifikatsioonina, et tagada kogutavate andmete sisuline ja terviklik vahetus eri süsteemide vahel. RFK omanik Eestis on Tervise Arengu Instituut, kelle ülesanne on tagada klassifikatsiooni ajakohasus ja terminoloogiline koosvõime, korraldada RFK täienduskoolitusi ja arendada välja RFK mentorlussüsteem.
RFK põhimõisted
Funktsioneerimisvõime (ingl k functioning) – inimese füüsiline, psühholoogiline ja sotsiaalne võimekus tulla toime oma elukeskkonnas igapäevaste tegevuste ja olukordadega, mis on talle vajalikud ja tähenduslikud (nt töö, õpingud, vaba aeg ja hobid, enese ja teiste eest hoolitsemine).
Terviseseisund (ingl k health condition, health state) – ajas vaadeldav ja kirjeldatav tervise olek, mille kodeerimiseks kasutatakse rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (RHK-10).
Organismi funktsioonid (ingl k body functions) – elundsüsteemide füsioloogilised talitlused, kaasa arvatud psüühilised ja psühholoogilised.
Organismi struktuurid (ingl k body structures) – keha struktuursed ja anatoomilised osad, nagu elundid, jäsemed ja nende osad, mis on klassifitseeritud organismi elundsüsteemi järgi.
Kahjustused (ingl k impairment) – probleemid keha funktsioonides või struktuurides, nagu kõrvalekalle või puudumine.
Tegutsemine (ingl k activity) – inimese tegevused ja toimingud. Tegutsemine tähistab funktsioneerimisvõime individuaalset külge.
Osalus (ingl k participation) – inimese kaasatus elulisse olukorda. Osalus tähistab funktsioneerimisvõime sotsiaalset külge.
Tegutsemispiirang (ingl k activity limitation) – takistus, millega inimene ülesande või toimingu sooritamisel kokku puutub.
Osaluspiirang (ingl k participation restriction) – takistus, millega inimene elulises olukorras kokku puutub.
Keskkonnategurid (ingl k environmental factors) – füüsilised, sotsiaalsed ja suhtumuslikud tegurid, mille keskel inimene elab ja mis võivad tema funktsioneerimisvõimet kas takistada või hõlbustada. Vastavalt tegurite mõjule nimetatakse neid takistavateks (ingl k barriers) või hõlbustavateks teguriteks (ingl k facilitators)
Personaalsed tegurid (ingl k personal factors) – vanus, sugu, sotsiaalne seisund, elukogemused jm, mida RFK-s pole klassifitseeritud, aga mida klassifikatsiooni kasutajad võivad vajaduse korral lisada.
Tervishoiutermineid ja nende definitsioone saab vaadata ka Tervisesõnastikust.
Koolitused
RFK mentorlus
Tervise Arengu Instituut on arendamas RFK mentorlussüsteemi, mis on mõeldud RFK-d igapäevatöös kasutavate rehabilitatsiooni- ja taastusravi meeskondade abistamiseks. Mentorlusega juurutatakse RFK ühtset mõistmist ja head tava ning tagatakse teenuste parem kvaliteet ja valdkonna jätkusuutlik areng.
RFK materjalid ja publikatsioonid
RFK praktiline käsiraamat (pdf, 2.66 MB)
RFK algaja käsiraamat (pdf, 882.85 KB)
RFK eestikeelne tõlge (pdf, 1.1 MB)
RFK ametlik koduleht (inglise keeles)
RFK ametlik brauser (inglise keeles)
RFK e-õppe keskkond (inglise keeles)
RFK lühivormid (inglise keeles)
Karin Hanga „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon“
Gerli Aavik Märtmaa „Kuidas liigume edasi RFK metoodikaga?“
Kairit Viidalepp „Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni valdkondade ülene rakendamine“
RFK sisuküsimuste, koolituste ja mentorluse asjus võtke palun ühendust aadressil rfk@tai.ee.
RFK failid on avaldatud TEHIKu teabekeskuses: https://teabekeskus.tehik.ee/et/terminoloogiastandardid/rfk. Publitseeritud lõppversiooni haldab TEHIK. Failidega seotud küsimused edastada aadressil andmekorraldus@tehik.ee.