Sotsiaaltöö

Tööalase rehabilitatsiooni teenuse korralduses jõustusid 2023. aasta 1. mail olulised muudatused. Neid valmistati ette ligi kaks ja pool aastat, arendusprotsessi andsid oma osa nii töötukassa, teenuseosutajad kui ka infosüsteemide arendajad. Mis täpsemalt muutus?

Projekti „Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks“ eesmärk oli uurida, kuidas toetada kohalikke omavalitsusi sotsiaalhoolekandelise abivajadusega eakate väljaselgitamisel. Uuringu tulemused näitasid, et algselt plaanitud riskihindamise mudelit pole mõistlik välja arendada, kuna selle praktiline rakendamine ei ole praegu võimalik nii õigusruumi piirangute kui ka andmete kvaliteedi ebaühtluse tõttu.

Mirjam Bergknut on peaaegu 15 aastat töötanud Umeå ülikooli haigla vähikesksuses, kuid eelnevalt ka teistes tervishoiuasutustes. Tema sõnul liigutakse Rootsis, nagu ka mujal, inimkeskse teenuste osutamise suunas. Sotsiaaltöötaja on vähikeskuses kõrgelt väärtustatud: ta toetab patsiente elukriisides ja praktiliste küsimuste lahendamisel.

MTÜ Igale Lapsele Pere hakkas raamatuid kirjastama kümmekond aastat tagasi. Eesti keeles ei olnud tänapäevast erialakirjandust kasuvanemate ja kasulastega tegelevatele spetsialistidele. Koostöö teiste riikide organisatsioonide ja rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistidega tõi pidevalt juurde ka infot uutest raamatutest, mis Eesti lugejatelegi võiksid huvi pakkuda.

Artikkel tutvustab magistritööd, mis uuris vähihaigete õpilaste tugivõimalusi ja nende kättesaadavust. Selleks intervjueeriti vähihaigete laste vanemaid, kes tõid välja ka kitsaskohti ja tegid nende lahendamise ettepanekuid.

Rootsis on tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna lõimimiseks palju ära tehtud, kuid endiselt on probleeme koostööga ja õigusaktidest tulenevate erisustega. Nende üks õppetund on, et projektirahaga pole reformid elujõulised. Tervishoiu sotsiaaltööst on Rootsis saanud registreeritud kutseala.