Medi häirenuputeenus on koduteenuse hea täiendus
Medi häirenuputeenus päästab eakate elusid, kingib lähedastele meelerahu, parandab koduteenuse kvaliteeti ja säästab omavalitsuste kulutusi.
Risto Eelmaa
Meditech Estonia OÜ juhatuse liige
Kohaliku omavalitsuse osutatava koduteenuse, õendusteenuse ja muude abiteenustega sobitub väga hästi häirenuputeenus, mis parandab teiste teenuste kvaliteeti. Kõigil kogenud hooldustöötajatel on juhtunud, et rutiinse kodukülastuse käigus on hoolealune leitud abitust olukorrast. Häirenupp võimaldab õnnetusest aga kohe hooldajale teada anda.
Mitmed kohalikud omavalitsused on võtnud nõuks soetada oma eakatele häirenupp.
Pärnu linna koduhooldajad on Pärnu Postimehelegi kurtnud, et nende hooldatavad on kodus kukkunud nii, et hooldaja saab ukse oma võtmega küll lukust lahti keerata, ent proua on teisel pool põrandal maas ja ust lahti lükata ei õnnestugi. Kui hooldustöötaja külastab hoolealust kas või kolm päeva nädalas, on eakad vahepeal siiski mitukümmend tundi omapäi ja õnnetu kukkumise või terviserikke korral võivad oodata mitu ööpäeva, enne kui keegi neid otsima hakkab või halba aimab. Seetõttu ongi mitu kohalikku omavalitsust võtnud nõuks soetada oma eakatele häirenupp. Praegu kasutab seda võimalust paarkümmend omavalitsust, seega on arenguruumi veel omajagu.
Teenusest
Meditech Estonia (Medi) hakkas osutama häirenuputeenust kogu Eestis juba 2010. aastast. See on võimaldanud tuhandetel eakatel ja liikumisraskustega inimestel iseseisvalt ning kauem kodus turvaliselt hakkama saada.
Häirenuputeenust osutatakse kodus kesksesse kohta paigutatava hoolekandetelefoni ja randmel kantava väikse mugava ning veekindla häirenupu abil. Pakume ka sellist häirenuppu, millel on sisseehitatud kukkumisandur. Kukkumise, terviserikke või muu hädaohu korral vajutab kasutaja häirenupule randmel või tuvastab andur tugeva põrutuse, mis algatab häirekõne Medi ööpäevaringsesse abikeskusesse. Operaator selgitab inimesega rääkides abivajaduse ja edastab vajaduse korral info kontaktisikutele: mõnele lähedasele, naabrile või hooldajale ning tõsisema ohu korral kutsub välja ka kiirabi, päästeameti või politsei. Abi on igal ajal nupuvajutuse kaugusel nii linnakorteris, maamajas kui ka lähedastega koos elades, sest nooremad pole ju alati eaka juures, päeval käiakse tööl või kodust väljas.
Medi häirenupud on veekindlad, neid ei pea ka pesema minnes (võimalik libisemise ja kukkumise oht) ega isegi ööseks randmelt ära võtma (palju kukkumisi juhtub öösel tualetis käies). Nuppu ei pea laadima, sest see on patareitoitel, mis kestab vähemalt kaks aastat. Medi ise jälgib, et häirenuppu uuendatakse enne patarei täielikku tühjenemist. Häirenupu leviala katab ära igasuguse kodu, ulatudes mitukümmend meetrit ka aeda. Seega ulatub maakodus leviala ka aiamaa, kasvuhoone või puukuurini, kus on vaja ka talvel libedaga käia. Hoolekandetelefoniga saab juhtmevabalt ühendada ka suitsu- või vingugaasianduri, mis aktiveerudes teeb automaatselt häirekõne Medi abikeskusse, kes korraldab kiiresti abi – ikka selleks, et inimese elu ja vara saaks päästetud.
Häirenupu võib endale välja osta või rentida, lisaks tasub kasutaja igakuist teenustasu.
Medi kaudu saab tellida teisigi nutikaid hoolekandeseadmeid: voodi-, liikumis- ja ukseandureid, aga ka näiteks automaatse ravimidosaatori ja elektrilise pliidivalvuri.
Teenus pole vaid eakatele
Alati aga ei pea inimene isegi eakas olema, et häirenuputeenusest kasu saada. Pealinna suure tervishoiuasutuse sotsiaaltöötaja Kristi leiab, et häirenuputeenus tagab nii teenuse kasutajale enesele kui ka tema lähedastele hingerahu ennekõike turvatunde kaudu: „Võimalik on tagada kiirem abi. Väga vajalik on selline turvatunne mitte ainult üksi elavatele eakatele, vaid ka näiteks tööpäeval üksi kodus olevale kroonilist või elu ohustavat haigust põdevale inimesele. Igapäevatöös tervishoiu sotsiaaltöötajana näen tihti nii vähihaige enese kui ka tema pereliikmete hirmu ja kõhklusi igapäevases elukorralduses. Näiteks kahe keemiaravikuuri vahepeal võib ootamatult tekkida ravi kõrvaltoime, mille korral võib vaja olla kiiresti meditsiiniliselt sekkuda või adekvaatselt nõu anda. Samuti on teenusest kasu olnud, et tagada turvatunne kodusele abi vajavale naisele, kelle abikaasa, kes senini naist hooldas, haigestus ja sai julgemana minna haiglasse ravile.“
Mitte kulu, vaid kokkuhoid
Hooldusreformiga seoses on peaasjalikult räägitud küll hooldekodukohtade kättesaadavusest, küll kõrgest kohatasust. Kahjuks on riigi ja kohalike omavalitsuste tähelepanu liiga vähe saanud asjaolu, et häirenuputeenus on ligi 40 korda soodsam keskmisest hooldekodu kohatasust.
Inimesed, kes saaksid häirenupu abil veel iseseisvalt ja turvaliselt kodus hakkama, võiksid jätkata elu armsas kodus ja hooldekodukohad jääksid neile, kes seda tõesti vajavad. Seega aitab väike nupuke märgatavalt kokku hoida nii lähedaste kui ka avaliku sektori raha.
Häirenuputeenus on ligi 40 korda soodsam keskmisest hooldekodu kohatasust.
Abivajadus võib tekkida väga ootamatult. Pahatihti pole palju vaja, et õnnetu libastumine või komistamine kukkumisega lõppeks. Tähtis on, kui kiiresti seejärel abi saadakse, üldjuhul on see ajakriitiline ja hoiab ära tõsisemad tüsistused, mille ravi võib olla kallis ning kurnav nii perele kui ka tervishoiusüsteemile. Medi häirenuputeenus on käsitlenud tuhandeid kriitilisi olukordi ja päästnud aastate jooksul kindlasti enam kui sada korda ka inimese elu.
Omavalitsused, kes on otsustanud ühe hoolekandeteenusena pakkuda ka häirenuputeenust, peavad kasulikuks soetada kukkumisanduriga häirenupuga seadmekomplekte, sest neid saab kasutada pikki aastaid ja ühe hoolealuse teenuselt lahkumisel uuele abivajajale edasi anda. Teised omavalitsused üürivad häirenupu seadmekomplekte ja kasutavad neid seni, kuni hoolealusel koduse elu lõpuni on tarvis. Eestis on kohalikke omavalitsusi, kes toetavad elanikke teenuse eest tasudes täies mahus, teised aga toetavad näiteks abivahendi üüri ulatuses ja lasevad omaosaluse korras teenustasu katta hoolealusel või tema lähedastel. Isegi sellisel juhul on paarikümneeurone kuutasu kümneid kordi soodsam kui hooldekodu.
Kasutajad kiidavad
Natalja: „Kui üksik ja vana oled, siis paremat asja ei oska tahtagi. Mul ei ole veel nupu abi vaja läinud, aga hoopis kindlam tunne on küll. Vargaidki ei karda enam. Ei oskagi enam ilma punase nuputa olla. Mobiili ei kanna ju igal sammul kaasas.“
Jaanika: „Meil oli abi just kukkumisanduriga häirenupust, sest vanaema ei oleks saanud seda pikali olles ise enam vajutada. Kaks korda oli kukkumine ja mõlemal korral andis häirenupp ka kohe teada. Nupp on väga tundlik, kui inimene kukub, aga ei andnud kordagi valehäiret.“
Annely: „Teie teenus päästis minu üksi elava eaka tädi elu, kes sai insuldi ja suutis vajutada nuppu. Abi jõudis kiiresti temani. See on parim elukindlustus eakale!“
Sotsiaaltöötaja Eha: „Häirenupp on järjekordselt oma olemasolu õigustanud ja elu päästnud. Meie valla memme, kellel see nupp, tabas ühel öösel raske terviserike, mis ei lubanud tal liigutada ega tõusta. Ta suutis nupule vajutada ja suhelda abistajatega, kes saatsid kohale kiirabi ja kutsusid ka poja, kes ukse avas. Memm on tänaseks paranenud ja kodus tagasi. Ta on väga tänulik ja leiab, et kui selline abivahend on, jääb tema ka talveks koju. Mul on tõesti hea meel, et ta sellisel moel abi sai!“
Infot häirenuputeenuse ja teiste Medi hoolekandeteenuste kohta saab telefonil 661 8181 (E–R kl 9–17), e-posti aadressil info@medi.ee, kodulehel ja Facebookist.