Keila teraapiakeskuses arendatakse teenuseid koos kogukonnaga

---

Rehabilitatsioon laiemas mõistes on inimese arengut soodustav või selle puudusi kompenseeriv protsess, mille käigus osutatakse lõimituna mitmesuguseid tugiteenuseid. Kitsamas mõistes on see ka eri liiki teraapiate ja nõustamise pakett: sotsiaalne nõustamine, psühholoogiline abi, füsioteraapia, tegevusteraapia, loovteraapia, kogemusnõustamine, õendusteenus jne. See on kompleksteenus, millel on kindel inimese arenguga seotud eesmärk.

Rehabilitatsiooniasutus on võrgustiku osa

Keila teraapiakeskus pakub üksikuid teraapiateenuseid, aga tegutseb ka rehabilitatsiooniasutusena, mis töötab piirkondlikul põhimõttel kohalike kogukondade hüvanguks ja hõlmab Harjumaa lääneosa. Lisaks korraldame kogukonnaliikmetele huviringe ja treeninguid.

Abivajavad pered ei tea tihti, millist abi nad võiks saada ja mida selleks teha. Väiksemas asumis ja kogukonnas tegutseva rehabilitatsiooniasutuse üks ülesanne on ka nõustada peresid, kes vajavad abi, aga ei oska seda küsida ega taotleda.

Esimene ülesanne on aru saada, kas on üldse vaja kompleksset riiklikku rehabilitatsiooniteenust või piisab üksikutest teenustest. Laps saab esmatasandi teenused lasteaiast või koolist, suurema abivajaduse korral otsib pere ise juurde täiendavaid spetsialistide teenuseid, nt teraapiat või suunab teenustele kohalik omavalitsus. Alles püsivama abivajaduse korral tekib vajadus kompleksteenuse järele.

Rehabilitatsioonimeeskonnad osutavad teenuseid kindlas piirkonnas, kindla pädevuse alusel või kõrvalteenusena sotsiaalvaldkonna asutuse või mõne tervishoiuasutuse juures.

Kui laps või täiskasvanu suunatakse kompleksteenusele (osutame nii sotsiaalkindlustusameti korraldatavat sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kui ka töötukassa korraldatavat tööalase rehabilitatsiooni teenust), algab teenuse osutamine individuaalse tegevuskava koostamisest, mille alusel osutatakse hiljem konkreetseid teenuseid, et aidata saavutada üheskoos kokkulepitud eesmärke. Tavaliselt suunatakse inimene teenusele kaheks aastaks. Rehabilitatsioonimeeskonnad osutavad teenuseid kindlas piirkonnas, kindla pädevuse alusel või kõrvalteenusena sotsiaalvaldkonna asutuse või mõne tervishoiuasutuse juures.

Piirkondlikul asutusel on tähtis suhelda terve kogukondliku võrgustikuga. Näiteks lapse võrgustikuks on inimesed ja asutused, kes aitavad kaasa tema arengule, eelkõige pere ja õppeasutus, aga vajaduse korral ka perearst ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad. Igal võrgustikulülil on oma osa, aga parima tulemuse tagab koostöö ja aktiivne infovahetus. Rehabilitatsiooniteenuse alguses kogutakse infot ja täpsustatakse nii inimese vajadusi kui ka võrgustiku võimalusi. Selle käigus nõustavad meeskonna spetsialistid vanemaid, et koostada võimalikult konkreetne tegevuskava.

Rehabilitatsiooniteenused Keilas

Keila rehabilitatsioonimeeskond alustas 2013. aastal viieliikmelisena. Kümme aastat tagasi kehtis nõue, et meeskonnas peab olema vähemalt viis spetsialisti. Meil olid logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja, loovterapeut ja füsioterapeut. Teenuse arendamise mõte tekkis isiklikust lapsega seotud rehabilitatsiooniteenuse vajadusest: Keilas ja lähiümbruses selleks võimalust ei olnud.

Alguses olid spetsialistide töötingimused üsna kasinad: viiekesi jagati kaht vastuvõturuumi. Näiteks algas päev kell 9 loovterapeudi ja jätkus kell 13 logopeedi vastuvõtuga, kell 16 tuli psühholoog, et paari lapsevanemat nõustada. Meeskonnaliikmed nägid teineteist vilksamisi, kui ruum üle anti või tekkis väike paus kõrvaltoas tegutseva spetsialistiga samal ajal. Hoolimata nappidest tingimustest oli meil palju õhinapõhisust, hea meeskonnavaim ja teadmine, et teeme kasulikku asja ning töötame ühise eesmärgi nimel. 

Spetsialiste on vaja juhtumipõhiselt, seetõttu on hädavajalik rehabilitatsiooniasutuste koostöö ja terapeutide võrgustik, keda saab kaasata teenuse osutamisel.

Uutesse mugavatesse ja valgusküllastesse ruumidesse kolisime 2018. aasta alguses. Sisustasime need nii, et tööle tulles oleks kodune tunne.

Meeskond on iga aastaga kasvanud kolme-nelja spetsialisti võrra. Praeguseks on meie võrgustikus peaaegu kolmkümmend terapeuti ja nõustajat, keda ühendab soov ise pidevalt paremaks muutudes pakkuda kliendile võimalikult head erialast tuge.

Tänu ühistele väärtustele suudame loodetavasti üha komplekssemat teenust osutada ja olla hea partner kohalikule kogukonnale.

Tegutsetakse meeskonnas

Erineva pädevusega spetsialistide meeskond suudab leida parima viisi, kuidas toetada klienti temaga koos sõnastatud eesmärgi saavutamisel ja luua temaga hea ning usalduslik kontakt.

Ühte laiapõhjalisse meeskonda kuulubki vähemalt kümme spetsialisti: sotsiaaltöötaja, psühholoog, eripedagoog, logopeed, tegevusterapeut, füsioterapeut, loovterapeut (tantsu- ja liikumisteraapia, visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia), õde, arst, kogemusnõustaja jt. Oluline on eristada, et näiteks arst ja õde ei tegele kõnealusel juhul raviga, vaid on meeskonnas nõustajad.

Üha rohkem kogeme, kui oluline on teha koostööd kohalike omavalitsuste, haridusasutuste, perearstide ja sotsiaalvaldkonnaga üldisemalt.

Klient on teenuse ajal seotud ühe kindla asutusega ja on suurepärane, kui rehabilitatsiooniteenust osutava asutuse meeskonnas on kõik eespool nimetatud spetsialistid. Väiksemas kogukonnas on võimatu tagada kõigile spetsialistidele ühtlast koormust. Spetsialiste on vaja juhtumipõhiselt, seetõttu on hädavajalik rehabilitatsiooniasutuste koostöö ja terapeutide võrgustik, keda saab kaasata teenuse osutamisel.

Rehabilitatsiooniasutuste tegevus erineb mõnevõrra: on selliseid, kus keskendutakse rohkem konkreetsetele teraapiatele, on ka neid, kuhu tuleb kaugemalt kohale sõita lühiajalise teenusepaketi saamiseks. Keila teraapiakeskuses soovime piirkondliku asutusena pakkuda kliendile tema soovidest ja vajadustest lähtuvalt teenuseid pikemale ajale hajutatuna. Seega jagame erinevad teenused üldiselt kahele aastale, et toetada kestvat arenguprotsessi. Kui laps saab juba lasteaiast või koolist eripedagoogi või logopeedi teenust, siis me rehabilitatsiooniteenuste raames seda ei dubleeri, vaid teeme haridusasutusega tihedat koostööd, et teenused omavahel sobituksid.

Koostöös jõuame tulemusteni

Koos asutuse kasvamisega on suurenenud ka teenusesaajate arv, mis on märk sellest, et abi otsitakse üha rohkem ja selleni ka jõutakse. Milliseid tulemusi ja kui kiiresti õnnestub rehabilitatsiooniga saavutada, oleneb olukorrast. Mõni inimene tuleb rehabilitatsiooniteenusele, saab vajaliku toe kiiresti, kahe aastaga ega vaja edaspidi rohkem kompleksteenust. Aga on ka juhtumeid, kui inimese toimetulekus toimub küll teatav areng, kuid abivajadus jääb kestma kauemaks. Palju oleneb inimese enda motivatsioonist olukorda parandada.

Laste puhul on keskne roll alati perel ja lähedastel. Ka on laste teenuse periood tavaliselt pikem kui kaks aastat, sest lasteaiaealisena kohanetakse sealse keskkonnaga, kooli minnes tekib lapse jaoks uus olukord ja uued nõudmised ning teised toetamist vajavad asjaolud.

Riikliku määrusega kehtestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hind on praegu vahel kuni kolm korda madalam vabaturu hinnast.

Üha rohkem kogeme, kui oluline on teha koostööd kohalike omavalitsuste, haridusasutuste, perearstide ja sotsiaalvaldkonnaga üldisemalt. Tihti on kohalik omavalitsus piirkonna haridusasutuste pidaja, aga ka kohalikul tasandil sotsiaalteenuste osutaja.

Kohaliku omavalitsuse laste heaolu spetsialistid kaasavad abivajaja toetamisel lisaks pereliikmetele ka rehabilitatsiooniteenuse osutaja, kooli või lasteaia. Kui omavalitsus suudab juhtumit koordineerida ja oma allasutuste kaudu teenuseid osutada, siis võibki koostöö teraapiakeskusega piirduda mõne kindla teraapiaga ja kompleksteenust pole vaja. Keerulisemate juhtude korral aga võidakse rehabilitatsiooniasutus kaasata ka juhtumi lahendamisse välise eksperdina. Keilas ja Lääne-Harjumaal sujub koostöö omavalitsustega väga hästi, kuid üle riigi võib omavalitsuste pädevus inimeste juhendamisel rehabilitatsiooniteenuste saamiseks olla üpris erinev ja ka perearstide ning koolide-lasteaedade töötajate teadmised rehabilitatsioonivõimalustest pole tihti piisavad.

Teenuse rahastus peaks olema ajakohane ja arvestama kõiki kulusid

Rehabilitatsioon kui kompleksteenus näeb ette terviklikku kliendi vajadustest lähtuvat teenuseosutamist pikema aja jooksul, et saavutada rehabilitatsiooniplaanis seatud eesmärgid. Kahjuks riiklik rahastusmudel seda niisugusel kujul ei toeta: kaetakse konkreetsete teenuste osutamise kulud, kuid ei peeta silmas terviklikku protsessi. Püsikulude katteks, samuti tegevuse koordineerimiseks ja administreerimiseks tuleb raha leida teenuse hinna arvelt.

Riikliku määrusega kehtestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hind on praegu vahel kuni kolm korda madalam vabaturu hinnast. Sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni hinnastamismudelid erinevad ja seetõttu on üha keerulisem motiveerida spetsialisti pakkuma lapsega töötades juhtumipõhiseid pikaajalisi lahendusi.

Meie asutusele on väga oluline olnud kogukonna tugi tegevustoetuste ja projektidena.

Riiklik rahastus on üksikteenuse põhine, seetõttu on keeruline tagada teraapiates kasutatavate töövahendite pidev olemasolu ruumides ja parandada teenuse kvaliteeti, nagu juhised ette näevad. Teenuse osutamisega kaasneb mahukas paberimajandus, on ka IT-seadmete ja -tarkvara ning rangete andmekaitsenõuete täitmise kulusid, lõpuks peab ka töökeskkond olema töötajasõbralik.

Riikliku teenuse hind kõnealuseid püsikulusid ei arvesta ja rehabilitatsiooniasutusele tasutakse kuupõhise kokkuvõtva aruande alusel järgmise kuu keskpaigaks. Seetõttu tegutsevadki paljud rehabilitatsiooniasutused mitte iseseisvalt, vaid haiglate, hooldekodude või koolide juures rakukestena – see aitab püsikulusid katta.

Selline olukord ei lase ennast hetkeski liialt mugavalt tunda. Meie asutusele on väga oluline olnud kogukonna tugi tegevustoetuste ja projektidena. Nii üksikisikud kui ka vabaühendused on annetanud muusika-, füsio- ja liikumisteraapia vahendite ostuks ja oleme neile selle eest väga tänulikud.

Paljudel võib ette tulla kriise

Paraku pole tänapäeval ühiskonnas peresuhted tihti kuigi stabiilsed, digimaailm varjutab päriselu kogemust, stressitase ja vaimne pinge on üha suurem. Seetõttu on lausa hädavajalik, et iga inimene, olenemata puudest või muust abivajadusest, saab käia nõustamisel või teraapias. Selleks ei pea tingimata rehabilitatsiooniteenust taotlema. Paljudel tuleb elus ette kriise ja on vaja abi ning nõustamist.

Spetsialistide juurde tulevad nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud erinevate muredega. Sageli on aga põhjused sarnased: meil kõigil on vaja hoolimist ja armastust, mõistmist ja aktsepteerimist, tähelepanu ja heakskiitu. Tahame tunda, et meid vajatakse, kuulatakse ära, oleme millegi osa, kuulume kuhugi.

Küsi, uuri, tunne huvi ja märka, mis on su lapse ja kaaslase jaoks õige.

Kõike seda head saab igaüks meist pakkuda enda lähedal olijatele. Märgata teist inimest, mõista ja lubada olla tal erinev ning iseenda moodi.

Alustada saab oma perest, oma lastest. Küsi, uuri, tunne huvi ja märka, mis on su lapse ja kaaslase jaoks õige. Märgata saab ka inimest enda kõrval tänaval, bussis, tööl, koolis.

Väikestest muutustest algavad suured muutused. Iga inimene on oluline!

---

 Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 4/2023.