Sotsiaaltöö

Eesti kaitseväe sotsiaaltöö ajalugu ei ole pikk, kuid teha on jõutud palju. Kui varem ei olnud kaitseväes kindlat sotsiaaltöö struktuuri välja kujunenud, siis praeguseks on loodud eraldi sotsiaalteenistuse osakond.

Sõltuvusprobleemide lahendamine on keeruline ülesanne kogu ühiskonnale. Teadlikku otsust hakata uimastisõltlaseks ei tee keegi. Sõltuvushäirega inimesed ja nende lähedased vajavad hukkamõistmise asemel mõistmist ja abi – see on inimese paranemise teel kõige olulisem.

Esimene katsetus toetada ühe piirkonna omavalitsusi arenguprogrammiga läks asjaosaliste hinnangul igati korda: saadi uusi teadmisi ja ideid sotsiaalteenuse arendamiseks, õige pea avaneb ka võimalus neid ellu viia.

Millised on sotsiaalpedagoogika võimalused, kuidas näevad asjaosalised oma eriala praegust olukorda ja tulevikku? Vestlesid Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagoogika (BA) eriala esimese ja teise kursuse tudengid Agnes Värik ja Einar Ilves ning vilistlane Merilin Uder. Küsis vilistlane Mailis Ostra.

Distantsõpe mõjutab kõige enam hariduslike erivajadustega õpilasi, kes vajavad õppetöös õpetajatelt vahetuid lisaselgitusi ning juhendamist. Kuidas on õppetegevus korraldatud Keila Koolis, mis on murekohad ja mis lahendusi on leitud?

„Eakatekodudest räägitakse head vähe, pigem pööratakse tähelepanu sellele, mis on puudu. Tegelikult püüdleb enamik Eesti eakatekodusid selle poole, et pakkuda oma hoolealustele teenust väga heal tasemel,” kirjutab Nõmme Pihlakodu juhataja Merike Merirand.